Viimasel ajal on meid ümbritsenud palju hirmu, koledusi ja ebakindlust. Oleme elanud kaasa ja aidanud nii Ukrainat kui ka siia saabunud ukrainlasi. Mida me veel teha saaks? Kuidas aga enda vaimset tervist hoida? Need kaks asja saab väga lihtsasti ühendada – Ukraina kirjandust lugedes!

 

Ukraina kirjandust ei ole just ülemäära palju eestikeelsena ilmunud. Sellegipoolest kogusime kokku mõned toredad raamatud, lugesime, vaimustusime ja jagame teiega paari toredat lugemissoovitust!

 

Olia Hercules „Suveköögid" (Varrak)

 

 

Retseptiraamatu puhul hindan enim seda, kui raamat on lihtsasti loetav ja leian sealt vähemalt ühe retsepti, mille jaoks on mul kõik komponendid kohe omast käest võtta ning ma ei pea veetma päevakest mööda toidupoode rännates. Kuivõrd Ukraina köök on nii mõneski osas domineeriv ka Eestis oma borši, hautatud kapsa või õunaroogadega, siis on vaheldusrikkuse mõttes hea näha tuttavaid tooraineid veidi uuemas kuues.

 

Raamatus on retsepte suppidele, toekamatele praadidele, hautistele, magustoitudele, aga ka hoidistele ja sakuskale. Retseptid vahelduvad autori meenutustega oma kodumaast, päikselisest ja maitseterohkest lapse- ja nooruspõlvest. Olles loodust, suve ja värskeid lõhnu ja maitseid armastav inimene, tundsin raamatut lugedes meeletut igatsust maakodu päikese ja värskete ploomide, tomatilõhnalise kasvuhoone ja aiamaalt korjatud praetud suvikõrvitsa järele. Ja just täpselt lugedes möödub aeg lenneldes, sest iga retsepti juurde kuulub jutustav kirjeldus, kuidas seda valmistada, ja tutvustus kas kohast, kust retsept pärit on, või mälestustest, mis retsepte saadavad. Kõige lõpust leiab ukrainlaste meenutusi oma pere ja lapsepõlve suveköökidest. Meenutusi lugedes on tänaseks nii mõnegi linna nimi tuttav, kuid kahjuks hoopis kurvematel põhjustel. Seda enam oli liigutav lugeda neid ilusaid ja häid mälestusi ning loota, et need suveköögid, inimesed ja maitsed elavad üsna pea taas oma rahulikku ja rõõmu täis hetki, mida jagada nii meie kui ka tulevaste põlvedega.

 

Kuivõrd karulaugu hooaeg on meil kohe-kohe ukse taga (kuigi hetkel seda kirjutades sajab veel valget laia lund ja lapsed teevad akna taga lumeingleid), siis valisin jagamiseks lihtsa küüslaugumäärde, mida nautides oma vitamiinikoguseid tõsta:

 

Küüslaugu-rasvamääre

200 g salo (soolatud seapekk) või rasva

2 suurt kooritud ja hakitud küüslauguküünt või 20 g hakitud karulauku

peotäis värskeid hakitud ürte (tilli, peterselli, koriandrit)

Meresoola (soovi korral)

õhukeselt viilutatud rukkileiba

 

Õpetus:

 

Lõigake soolapekilt kamar ära, hakkige pekk tükkideks ja purustage köögikombainis ühtlaseks massiks. Lisage küüslauguküüned või karulauk ja mikserdage veel. Võite lisada maitse järgi soola.

 

Serveerige röstitud või värsketel õhukestel rukkileivaviiludel.

 

Järelejäänud salomääret võite hoida külmkapis purgi sees mitu kuud ja sügavkülmas kuni neli kuud.

 

PS: Autori kõrvalmärkus soovitab lusikatäie määret lisada talvisele boršile just enne supi valmimist!

 

Maria Žutšenko „Kolliaabits" (Helios)

 

 

„Kolliaabits" on tõeliselt lustakas tähestikuraamat Ukraina autorilt Maria Žutšenkolt, mille on eesti keelde tõlkinud Leelo Tungal. Selles raamatus on tähestikutähed vahvateks kollideks maskeerunud ning iga tähe juures on tore salmike. Ka kunstnik Inna Tšernjaki joonistatud illustratsioonid on rõõmustavalt värvikirevad. Raamat on rõõmus, haarav ja teeb tähtede õppimise kindla peale lihtsamaks ja lõbusamaks.

 

Nikolai Gogol „Surnud hinged" (Postimees kirjastus)

 

 

Ukraina ja Vene kirjandusteadlased küll siiani vaidlevad, kas Gogol on Ukraina või Vene kirjanik, kuid käsitleme teda kui Ukraina kirjanikku – nimelt on ta sündinud Ukrainas. „Surnud hinged" on peen, pikantne, irooniline ühiskonnakriitiline lugu mõistatuslikust isandast, kes käib ringi ja soovib osta… surnud hingi. Kõlab süngelt, aga tegelikult on raamat päris humoorikas! See raamat on hea kaaslane neile, kes oskavad lugu pidada heast peenest huumorist.

 

Sergi Žadan "Depeche Mode" (Loomingu raamatukogu)

 

Värskelt Loomingu raamatukogu kuldsarja eriväljaandena taas ilmunud Lugasnkist pärit kirjaniku, poeedi ja kodanikuaktivisti Sergi Žadani raamat räägib 1990. aastate Ukrainast. See on pöörane lugu kolmest Harkivis olesklevast noormehest, kes asuvad oma neljandat kamraadi otsima, ületades selleks piire … nii mõneski mõttes. See on aus, otsekohene, haaravalt ja maitsekalt kirjutatud raamat, mida lihtsalt peab praegusel ajal lugema!

 

TRIIN KAND, kommunikatsioonijuht

 

REELIKA LÕHMUS, üldharidusspetsialist