Harku vallavolikogu hinnangul vajab ülevaatamist ja võimalikult kiiret lahendust kõrgendatud avaliku huviga (KAH) aladel metsade majandamise teema.

 

Eelmine volikogu koosseis andis vallavalitsusele ülesande Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu algatamise kohta ja käesoleva aasta 27. jaanuaril volikogu vastavasisulise otsuse oma istungil ka kinnitas.

 

Vaatame väärtuslikud metsad üle

Kohalike omavalitsuste ülesannetest seondub metsade kaitse ja selleks vajalike piirangute seadmine muu hulgas puhke- ja sportimisvõimalustega, milleks tingimuste loomine on antud seadusega ülesandeks kohalikele omavalitsusele. Suurenenud riiklik surve metsamajandamisele vajab tugevamat ja täpsemat määratlust ka kogukonnametsadele, mida rohevõrgustik ja üldplaneering praegu enam kaitsta ei suuda ega rahulda kohalike elanike tänaseid huve. Kohalik omavalitsus läbi oma üldplaneeringu ja teemaplaneeringute määrab maakasutust oma territooriumil ning sellega peavad arvestama kõik instantsid. Suurimat muret valmistab lageraie, mille negatiivne mõju puhkemetsadele on kõige ulatuslikum.

 

Kuna vald uue üldplaneeringu koostamist lähiaastatel algatada ei kavatse, tuleb meie  väärtuslikud metsad võimalikult kiiresti üle vaadata, algatatud üldplaneeringu teemaplaneeringuga need määratleda ning neis metsades kehtestada metsa majandamiseks lubatud võtted ja tingimused, välistades lage- ja turberaie ehk uuendusraied.

 

Harku vallas on kaks KAH-ala

 

Viimastel aastatel on RMK asunud kaasama KAH-aladel metsade majandamise teema aruteludesse kohalikke kogukondi. Elanike kaasamine aga ei ole tegelikkuses võimaldanud kogukondadel piisavalt sõna sekka öelda ega metsamajandamise viiside valikul sisuliselt kaasatud olla. Siinjuures on oluline, et RMK poolt määratletud KAH-alad ei hõlma kõiki kohalikele kogukondadele väärtuslikke metsaalasid. Harku vallas on RMK määranud kaks KAH-ala, millele on koostatud KAH-ala metsade kirjeldused: need on Suurupi merekindluse mets ja Vääna kandi ala.

 

Tegelikkuses on vallas oluliselt rohkem kogukonnametsi, mis peaksid KAH-alade määratluse alla kuuluma: Vääna-Jõesuu, Türisalu, Naage, Muraste jne, iga küla juures on oma kodumets või mitu. Eelmisel aastal tehti Vääna seltsi ja Suurupi kohalike aktivistide eestvedamisel koos Eesti kõigi KAH-alade eestseisjatega ühispöördumine, milles kutsuti üles kõiki huvigruppe koostööle ja loobuma KAH-metsades uuendusraietest (lage- ja turberaie) kui valdavast, seni väidetavalt ainuvõimalikust majandusviisist ning võtta suund püsimetsandusele. 

 

Metsadel on kultuuriline ja sotsiaalne väärtus

RMK poolt kasutusele võetud termini "KAH ala" kohta öeldakse RMK enda 2019. aasta aastaraamatus, et need on "metsad, mida kohalikud kogukonnad armsaks peavad". Vallaelanike jaoks on need kogukonna ühiskasutuses olevad vanad metsad, kus käiakse metsaande korjamas, jalutamas, sportimas, lastega loodust tundma õppimas ja muul moel puhkamas. Seega on neil metsadel väga oluline kultuuriline, sotsiaalne ja loodushariduslik väärtus, lisaks seal elavatele looduslikele liikidele, sh kaitsealustele. Lisaks on olukord maailma majanduses selline, et Eestis räägitakse taas raiemahtude suurendamise vajadusest ning soovist jätkata raietöödega ka kevadperioodil, mil on lindude pesitsemise aeg. Praeguses poliitilises olukorras tuleb paraku arvestada ka kogukonnametsade kaitsestrateegilise tähendusega. Just seetõttu on oluline vaadata üle kõik meie valla puhkemetsad, määratleda nende piirid ja loodusväärtused ning tähendus kohalikele kogukondadele.

 

Pealinna lähiümbruses kasutab selliseid metsi lisaks kohalikele ka väga suur hulk linlasi ja naabervaldade elanikke, kus selliseid maastikke on palju vähem suudetud alles hoida. Seega on Harku vallal vastutus lisaks oma kogukonnale ka naabrite ees, sh loodushariduse välibaasi säilitamiseks lisaks kohalikele lastele ka pealinna koolidele ja lasteaedadele.

 

Eesmärk on jõuda teemaplaneeringu kehtestamiseni 2023. aastal. Hoiame oma armsaks saanud metsi!

 

VYTAUTAS MARTINONIS

Abivallavanem

 

Graafikul: Raieliikide osakaal kogu raiepindalast ja raiemahust omandivormiti 2018. aastal. Diagrammil on näha Eestis 2018. aastal teostatud raiete liikide osakaal, kus Muu = aegjärkne, häil- ja veerraie (sisuliselt lageraie alamliigid pikemal perioodil või väiksemate tükkidena).

Allikas: Keskkonnaagentuur, 2019