Õpilased ja üliõpilased on oodatud kuni 1. aprillini esitama taotlusi toetuse saamiseks välisriiki õpilas- või üliõpilasvahetuse programmide alusel õppima minekuks.

 

Eelmisel aastal kehtima hakanud määruse "Välisõppe stipendiumi määramise ja maksmise kord Harku valla õpilastele ja üliõpilastele" alusel saavad Harku valla elanikena Eesti rahvastikuregistrisse kantud 15–26-aastased õpilased ja üliõpilased taotleda stipendiumit.

 

Harku vald toetas 2019/2020. õppeaastal kaheksat välisõppes osalevat õpilast, kes läksid õppima Rootsi, Prantsusmaale, Ameerika Ühendriikidesse, Argentinasse, Itaaliasse ja Hispaaniasse.

 

Stipendiumi saamiseks saab esitada taotlusi kaks korda aastas, 1. aprilliks või 1. oktoobriks, vastavalt kasutamise perioodile eelneval õppeaastal või semestril. Kui tavaliselt siirduvad õpilased vahetusaastale gümnaasiumiastmes, siis üliõpilastel peab välisõpingute perioodi alguseks olema läbitud bakalaureuseastme esimene õppeaasta.

Stipendiumi suurus ühele õpilasele või üliõpilasele on kuni 800 eurot üheks semestriks või kuni 1600 eurot õppeaastaks või kaheks semestriks. Ühel kalendriaastal ühele taotlejale eraldatav maksimaalne stipendiumisumma kokku on 1600 eurot.

 

Vahetusprogrammi edukalt läbinud õpilasel tuleb selle lõppedes esitada aruanne, mille kohta saab täpsemalt lugeda määrusest. Juhul, kui õpingud katkevad, on Harku vallavalitsusel toetuse saaja suhtes tagasinõude õigus proportsionaalselt välisõppes viibitud ajaga ühe semestri põhiselt.

 

Toetuse taotlemiseks tuleb esitada elektroonilises keskkonnas SPOKU avaldus, millele peab lisama motivatsioonikirja, vahendava organisatsiooniga sõlmitud lepingu ja taotleja isikut tõendava dokumendi koopiad, tõendid tingimustele vastamise kohta, toetuse saaja CV ja õppeasutuse soovituskirja. 

 

Vaadake lähemalt: www.riigiteataja.ee/akt/407122018016 ja www.harku.ee/valisoppe-stipendium

 

Stipendiumi taotlemisel on nõutavate tingimuste hulgas piisav keeleoskus ja akadeemiline võimekus või ühiskondlik aktiivsus. / Foto: Fotolia

Anet Mitt

 

"Õpin kohalikus Hispaania koolis 11. klassis. Alguses ei saanud ma tundides palju kaasa teha, kuna õpikutes olev teaduslik hispaania keel oli liiga raske. Nüüdseks valdan mingil määral juba keelt ja saan väga paljustki aru, kuid enne siia tulekut oskasin ainult lihtsamaid fraase. Paljudes tundides ma lihtsalt õpin hispaania keelt. Viimase viie kuu jooksul, mis ma siin olen olnud, olen nii palju uut juurde õppinud. Isegi kui ma seda otseselt tähele pole pannud. Kindlasti olen end paremini tundma õppinud ja aru saanud, milline inimene tegelikult olen. Kõige raskem periood oli alguses. Sel ajal ei osanud ma üldse hispaania keeles rääkida ja mu Hispaania pere inglise keel polnud ka väga lubav, mis tegelikult on keeleõppeks väga hea. See motiveeris rohkem õppima, kuna oli suur soov sõprade ja perega suhelda. Alguses oli kõigiga väga raske suhelda ja sellepärast tundsin ennast ka natuke üksikuna. 

 

Muidugi, keeleõpe on olnud minu jaoks kõige tähtsamal kohal. Seda kogemust ei saa isegi natukene võrrelda tavaliste kooli keeletundidega. Iga päevaga kuulen rohkem sõnu ja sellega suureneb ka minu enda sõnavara. Kohalike sõprade ja perega rääkimine on minu keeleõppele palju kaasa aidanud. Pärast vahetusaastat lähen tagasi oma kodukooli ja lõpetan 12. klassi. Tulevikuplaanid pole veel selged, aga olen kindel, et pärast gümnaasiumi soovin minna edasi ülikooli. Kuna armastan joonistamist, olen mõelnud 3D-disainist."

 

 

Laura-Maris Kuldsaar-Adamson

 

"Mina suundusin vahetusõpilaseks Ameerika Ühendriikidesse, Iowa osariiki õppima. Mind paigutati väikesesse külla nimega Marshalltown ja minu kooliks osutus Marshalltown High School. Ühendriikide koolid on väga erineva haridustasemega ja seepärast võtan ma osa mitte ainult 10., vaid ka 9., 11. ja 12. klassi tundidest.

 

Kuue kuuga olen kogenud ja õppinud väga palju. Kindlasti olen iseseisvamaks saanud. Olen pidanud hakkama ennast ise tagant utsitama. Näiteks kodus pesi ema pesu, siin pean ise sellega tegelema. Samuti pean jälgima, et mõttetute asjade peale liiga palju raha ei raiskaks.

 

Kõige raskem osa välismaal õppimisel on perest ja tuttavatest eemal olemine. Vahetusaasta jooksul pole võimalust enda pere ega sõpradega kokku saada kümme kuud. Kõlab üpris hirmutavalt, kuid mina vaataks seda positiivsest küljest. Ameeriklased on väga lahked ja võtavad kõik kohe omaks. Peale ameeriklaste olen leidnud endale sõpru rumeenlaste, austraallaste ja sakslaste seast. Välismaal õppimine annab väga hea võimaluse leida kontakte väljaspool kodumaad, mis võivad tulevikus kasuks tulla. Olen enda kohaliku perega, kelle juures elan, väga rahul. Nad on täpselt nagu minu enda vanemad! 

 

Tulevikuplaane on mul üpris mitu ja praegu ei oskagi valida, mida tagasi tulles edasi teha. Loomulikult lõpetan gümnaasiumi ja tahan edasi õppima minna. Usun, et tulevikus tuleb välismaal õppimise kogemus kindlasti kasuks ja mul on võimalus seda enda tulevikuplaanidesse rakendada."

 

HARKU VALLA TEATAJA