Tänu COVID-pandeemia taandumisele saame jälle koos kogu kooliperega ühisüritusi nautida. 14.−22. märtsini toimusidki järjekordsed keelepäevad.

 

Rõhk oli küll meie emakeelel, kuid ühe päeva pühendasime ka võõrkeeltele. Emakeelepäeval viidi kõikides klassides läbi veebipõhine eesti keele olümpiaad, nädala teises pooles võeti mõõtu õigekirjavõistlusel. Parimaid keeletundjaid premeeriti diplomi ja meenega.

 

Iga õpilane teab, et aina raskemaks osutub kauni käekirjaga kirjutamine. Oma pitseri on sellele vajutanud arvutis ja telefonis tekstide koostamine. Seepärast pidasime oluliseks viia läbi ilukirjavõistlus – kõikide õpilaste anonüümsed ilukirjatööd riputati koridori seintele, millest õpetajad kaunimad välja valisid.

 

Reede oli välja kuulutatud muinasjutupäevana. Väiksemad koolipere liikmed võisid kooli tulla kostümeerituna. Raamatukogus oli näitus tuntud ja vähem tuntud muinaslugudest. Teise kooliastme ilmekaimad lugejad käisid väikestele muinasjutte ette lugemas, kõikides klassides toimus Kahooti viktoriin muinasjuttude tundmise peale. Võib ju arvata, et kuuendikele see mingit pinget ei pakkunud, aga tegelikkus seda ei kinnitanud – peamurdmist oli ühtviisi nii esimese klassi juntsudel kui ka teismeeas õpilastel.

 

Uus nädal lükkas hoo sisse võõrkeelepäevale: kogu koolipere sai kuulda ja näha meie kooli muu emakeelega õpilaste esinemisi – kõlasid laulud ja luuletused ungari, vene, inglise, prantsuse, norra, ukraina ja taani keeles. Spelligus selgitati välja parimad inglise keeles kirjutajad. Keelepäevad lõpetas konverents, kus astusid ettekannetega üles 4.–6. klasside õpilased. Publik kuulas hiirvaikselt kauneid kõnesid Eestimaale, jälgis uurimistööde tulemusel koostatud ettekandeid Eestimaa imposantsetest ehitistest ja meeleolukaid slaidiesitlusi Vene kultuuriloost. Nüüd teavad kõik, et Peeter I ei olnud vaid  tarmukas Venemaa uuendaja, tema käitumisest on teada hulk kummastavaid veidrusi, näiteks armastas ta ravida oma alluvate hambaid ja alavääristada kääbuseid.

 

Lapsed said teada, et kõige külmem asustatud punkt planeedil on küla nimega Oimjakon, kus temperatuur kõigub –67 kraadist kuni +34 kraadini ning et kalleim kalamari on väärt lausa müstilist hinda – 34 500 eurot kilogramm. Lapsed said teada, et Tallinna Toomkirikus saab igal laupäeval kell 12 kuulata pool tundi orelimuusikat ja ehitusjärgus Tallinna teletorn pääses tulekahjust vaid ehitusbrigadiri kiirreageeringu tõttu – poleks ta kaablit läbi lõiganud, ei oleks teletorn 1980. aasta olümpiaregatiks valminud. 

 

Keelepäevad on tänaseks minevikuks saanud, ees ootab reaalainete nädal. Põnevust jagub!

 

KÜLLI RIISTOP, Harkujärve põhikooli direktor

 

Foto: erakogu