Lastehoiu hoovi kogunes perepäevale hulk praeguseid ja endisi lapsi ning nende vanemad, et öelda: "Aitäh, õpetajad, ja hüvasti!"

 

Teisipäeval, 8. juunil saatis lastehoiupere teele oma viimased 30 last. Juhataja Ülle Jurtom ja õpetajad olid korraldanud etenduse, haarasid lapsed ja nende vanemad ringmängu ning jagasid lastele fotoraamatuid. Vanemaks saades oleks hea meenutada kunagisi õpetajaid, häid sõpru ja hubast kollast majakest.

 

Kuna hoone kõrvale rajatakse äri- ja eluhoone ning ehitamisega kaasneb ehitustolm ja vibratsioon ning veokite liikumine, ei ole võimalik tagada lastehoiu pidamiseks tervisekaitsenõudeid ja seepärast otsustati lastehoiu tegevus lõpetada. Lapsed käivad hoius  kuni 30. juunini. Vallavalitsus avab sügisel täiendavad lasteaiarühmad praeguste munitsipaallasteaedade juures.

 

"Oleme lastehoiuteenust mudilastele pakkunud kokku 11 aastat," sõnas juhataja Ülle, "julgen arvata, et oleme selle ajaga jätnud Harku valda oma jälje ja ka paljude lastevanemate südamesse." Ta meenutab, kuidas aastate jooksul on lastehoius mänginud ja laulnud, meisterdanud ja joonistanud ning olnud hoitud üle kolmesaja lapse. Ja räägib loo, kuidas sündisid rühma nimed. Nimelt tuli ta 2010. aastal hoidu, et sättida kõik valmis, ning nägi trepil rohutirtsu ja sipelgaid. "Mõtlesin, et kui nemad juba kangesti avamist ootavad, võiksid nad saada omanimelised rühmad. Nii saidki rühmad nimeks Sipelgas ja Rohutirts."

 

Meenutuste kaleidoskoop

 

Lapsevanem Jane Tomberg oli ära teinud suure töö ja kogunud lastelt-vanematelt mälestusi, mis raamatuks vormiti: "Lastehoiu väärtusest saab tihtipeale aru alles tagantjärele, seepärast kogusimegi meenutusi, mälestusi, mõtteid ja häid sõnu, et panna need kaante vahele. Kinkisime need õpetajatele, kellest nii mõnigi on töötanud selles majas algusest peale." Näiteks Sipelgate rühmas käinud Jan Jasperi ema meenutab raamatus lastehoidu suure tänutundega: "Pisike inimene tundis end hoitu ja armastatuna. See turvatunne, mida suutsite luua vanemate eemal olles, on väga oluline. Aitäh! Väga vahva oli näha, mida kõike te lastega ette võtsite: kokkamine ja pillimäng, kunst, näitemäng ja meisterdused, mida kodus küll ei söanda ette võtta – kogu tuba penoplasti täis ja möllu kui palju!"

 

Markuse ema Irja, kelle poeg käis Rohutirtsu rühmas, meenutas, et kui laps oli kolmeseks saanud, lasteaia ootejärjekord kilomeetrine ja eralastehoiud hirmkallid, tuli nagu kingitusena kõne, et kuu aega tagasi avati lastehoid ja sinna on koht olemas: "Siiani läheb süda soojaks majast mööda minnes ja neid 9–10 kuud meenutades, kui laps seal oli." Jan-Johani ja Anna-Leena ema ütles: "Meie peres räägitakse heldimusega Tabasalu lastehoiust. Tundsime iga päev, et lapsed olid nii hoitud – õpetajatel leidus aega, et neisse süstida tunnet, kui väga just nemad olid oodatud sellesse majja. Mäletame abikaasaga selgelt, kui õhtul väsinult tipptunnist naastes jäime ükskord hiljapeale ja kujutasime ette, et näeme üht tülpinud kasvatajat hambaid krigistamas, kuid üllatusime, kui kuulsime, kui innukalt Reelike tagatoas meie lapsega hoopis rongisõitu laulis. Kust ta küll leidis sellist energiat, jääb meile siiani üllatuseks! Tõeline energiapomm!"

 

Aitäh, Tabasalu lastehoid!

 

MARI KUKK

 

 

Lastehoiu personal (vasakult): Marge, Reelike, Ülle, Krista, Marju, Annely ja Ingrid.

 

 

Abivallavanem Maris Viisileht ning sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja Tiia Spitsõn andsid juhatajale Ülle Jurtomile üle tänusõnad ja lillebuketi.

 

 

 

Pisikeses kollases majas tegutsenud lastehoid lõpetab oma tegevuse, et teha ruumi keskuse ehitamisele.

 

Fotod: Mari Kukk