Nädal tutvustab meie kandi toredaid inimesi ja paiku ning poputab helide, hõrkude roogade ja koduste paradiisiaedadega.

 

Reede, 9. juuli

Türisalu küla

Kirjasõnas mainiti Thurisellet esimest korda 641 aastat tagasi. 17. sajandil oli külas vaid neli talu. Suurema muutuse tõi kaasa raketibaasi loomine ja suvilate rajamine Keila-Joa piirile.

 

Tasub vaadata: Türisalu joastik, Türisalu pank ja pankrannik, Naage koopad

 

Põhisündmus! Lõkkerännak mööda Türisalu randa algab kell 21.00.

 

Rannikumatk saab alguse Türisalu panga vaateplatvormi alt ja kulgeb Keila-Joa suunas kuni vahipostini. Teekonnal süüdatakse ka rannalõkked. Iga lõkkekoha juurde planeeritakse aktiivne võistlustegevus.

Osalejatele on meened ja auhinnad. Õhtu lõppeb päikeseloojangu ja tule-show'ga!

 

Päeval on avatud hoovikohvikud:

 

• KMOOR-i keraamikakohvik, Sügiskünni tee 36, Türisalu küla. Avatud 12.00–17.00. Eripakkumine: perenaise keraamika

 

• Nostalgia

Hinno tee 1, Türisalu küla. Avatud alates 11.00.

Eripakkumine: saab silitada kanu ja tibusid

 

• Hallikivi tee kohvik

Hallikivi tee 7. Avatud alates 11.00.

Eripakkumine: õnneloos

 

 

 Laupäev, 10. juuli

Tilgu sadam ja Meriküla

 

Meriküla on noorim valla küla, kuid siinsete alade esmamainimise ajalugu ulatub 16. sajandisse. Teadaolevalt on inimesed elanud kohapeal juba enne esimest aastatuhandet.

 

Pikka ajalugu kinnitavad mitmed ajaloolised märgid: sõjaaegsed rajatised, jäljed piiritsooni aegadest ning väärikad kiviaiad. Mere ja kõrge klindi vaheline loodus on säilinud üsna metsikuna. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist ja Nõukogude armee lahkumist kuulub Tilgu sadam Harku vallale. Selle aasta juunis valmis Tilgu kalasadama rekonstrueerimise teine etapp.

 

Tasub vaadata: Tilgu sadam, Tilgu koopad (varisenud)

Tilgu sadama tegevusi korraldab Tilgu Sadama Jahtklubi ja Tilgu Merepääste Selts.

 

Programm

Algus kell 10.00. Kõik müügiletid on avatud.

10.00–16.00 lastel on võimalus tutvuda erinevate purjekatega

10.00–15.00 tutvustab Tilgu Merepääste Selts päästetehnikat

11.00–16.00 valmivad grillmeistril road

11.00 algab merepääste seltsi signaalraketi laskmise õpetus (toimub igal täistunnil, kell 15.00 on viimane)

12.00 ja kell 14.00 toimub Optimisti purjekaga õppesõit lastele

13.00 ja 15.00 korraldatakse jahisõit merel

15.00 Merepääste näidisõppus sadama akvatooriumis

16.00 Tilgu sadama päeva lõpp

 

Päeval on avatud hoovikohvikud:

• Pihlaka kodukohvik ja aed

Tilgu tee 11, Meriküla. Avatud: 11.00–15.00.

Kauni kujundusega liigirikas aed, mis on rajatud astangule. Avatud kohvik!

 

• Briisi puhvet

Briisi tee 4. Avatud: 10.00–22.00.

Eripakkumine: elav muusika

 

Tabasalus Teenuste maja ees on raamatukogutelk, kus jagatakse raamatuid-ajakirju. Kutsume huvilisi vahetama kasutult seisvad raamatud uute või veel vanemate vastu. 

 

• Kandle kodukohvik

Sarapuu tn 30, Tabasalu. Avatud alates 11.00.

Eripakkumine: elav rahvamuusika, rahvarõivaste tuulutamine ja demonstratsioon

 

 

 

Pühapäev, 11. juuli

Vääna küla

 

Küla ajalugu ulatub sadade aastate taha – küla on esimest korda mainitud 1306. aastal, mil Padise kloostri mungad asutasid Vääna kloostrimõisa. Mõisa on ürikutes mainitud 1325. aastal (Feyena, ajaloolise mõisa esimese saksakeelse nime järgi).

 

1784. aastal alustati barokkstiilis härrastemaja ehitust. Von Stackelbergide aadliperekonna valdusse jäi mõis kuni 1919. aasta maareformini. Aasta hiljem hakkas mõisa peahoones tegutsema kool, mis toimib seal ka tänapäeval.

 

2014. aastal alustati Vääna mõisa restaureerimisega, tööd jõudsid lõpuni 2015. aasta novembris.

 

Tasub vaadata: Vääna mõis, Vääna vasall-linnuse varemed, Vääna mõisa tall-tõllakuur, Vääna jõgi, Vääna maastikukaitseala, Tõlinõmme veehoidla, Tõlinõmme raba, Vääna-Viti mõis, Vahiküla joastik.

 

Programm

12.00–14.30 Humala ajaloomatk Peeter Suure merekindluses

12.00–16.00 Vääna noortetoa tegevused (töötoad, õnneloos, mängud, disko jne)

15.00–16.00 Vääna mõisa ekskursioon

17.00–18.00 esineb improteater Impeerium

 

Piletid müügil kohapeal.

 

Kogu päeva vältel (alates 14.00) mängib meeleolumuusikat DJ Lenny LaVida.

 

Avatud raamatukogutelk: jagame kasutatud raamatuid ja ajakirju. Kutsume huvilisi vahetama oma kasutult seisvad raamatud uute või veel vanemate vastu.

 

Tõllakuuris on fotonäitus, avatud on kohalike väikeettevõtjate ja käsitööliste müügilauad.

 

Päev lõpeb orienteeruvalt kell 20.00.

 

• Pop-up-kohvik ja pitsat pakub Jose pitsa. Asukoht: Vääna mõisapark.
   
• Jõekalda suvekohvik

Jõekalda, Vaila küla

Eripakkumine: mängulised tegevused nii lastele kui ka täiskasvanutele

 

 

 

Teisipäev, 13. juuli

Harku alevik

 

Esimest korda on Harkut mainitud kirjalikes allikais 1242. aastal arvatavasti külana (Harkua), mis asus paekaldal (Harku pangal) ja mis on nüüd liidetud Tiskre külaga. Harku ordumõisa (Tallinna komtuuri asetäitja asupaiga) kohta on teateid aastast 1371 (Harke).

 

Harku mõisast on kirjalikke andmeid 1372. aastast. Hoone praegune neorenessanslik kuju pärineb 1875. aastast. Harku mõisa häärberis kirjutati 29. septembril 1710 alla kuulsale alistumislepingule, mille järgi lõppes kohapeal Põhjasõda ja algas Vene aeg.

 

Harku aleviku päeva korraldab Harku Aleviku Külaselts MTÜ.

 

Tasub vaadata: Harku mõis, Harku mõisapark, Harku ordumõisa varemed, arvatavad vasall-linnuse varemed, Harku metsa loodusrajad

 

Programm

10.30 fotonäituse "Ajapildid Harkust – alevik enne ja nüüd" avamine. Harku vald 30. Harku raamatukogus (Instituudi tee 5)

11.00 paigaretk Harku alevikus. Alustame raamatukogu juurest, lõpetame Harku mõisas. Mõis teeb uksed lahti.

13.00 Tiigijooks peredele ja lastele. Start ja lõpetamine Harku mõisa juures

14.00 laat Harku keskuse ees. Avatud on raamatukogutelk, jagame-vahetame raamatuid. Toimub kirbuturg, müügihuvilistel palume märku anda 12. juuliks. Kõik on oodatud!

 

 

Kolmapäev , 14. juuli

Harkujärve

 

Küla on tekkinud Järve suurtalust, kus kasvatati traavleid Tallinna hipodroomile. 1977. aastal liideti vast loodud Harkujärve külaga osaliselt Harku-Nõmme küla territoorium.

 

Küla on nimetatud ka Järvekülaks ja Harku-Järve asundiks. Külas oli 1882. aastal valminud maneežiga hobusetall, mis hiljem ehitati ümber Harkujärve kultuurikeskuseks. 1911. aastal ehitas eesti soost ettevõtlik talumees ja hobuste aretamise poolest kuulus Jaan Venter külasse omale suvehäärberi.

 

Harkujärve kogukonnakirik on kerkinud tänu suurimale eesti soost eraannetajale Aino Järvesoole, kes abikaasa Elmar Järvesoo mälestusfondi asutamisel seadis eesmärgiks Eesti rahva ja tervise säilimise. Kirik toimib ka kogukonnakeskusena, mis pakub ka kooskäimise võimalusi.

 

Tasub vaadata: Jaan Venteri suvemõis, Harkujärve kogukonnakirik, Harku joastik, Pilladu tamm

 

Programm

 

Kiriku tee 2, Harkujärve kogukonnakeskus

Kogukonnakiriku uksed on avatud 9.00–20.00.

9.00–9.15 hommikupalvus

9.15–20.00 iluteenused ja massaaž (eelregistreerimisega Fea juures 5303 7672)

Tutvumine Aino Järvesoo maalide näituse ja suurannetaja elulooga. Naine, kes kinkis külale kiriku.

14.00–20.00 avatud on Teevik, pakume näkse, kvaliteetset teed ja kohvi mõõduka tasu eest.

14.00–18.00 mänguvõimalused haljasalal: koroona, petank jms. Toimub maalimise töötuba

16.00–19.00 omatoodete (mesi, kodukanade ja pardimunad, lõhnaained ja hoidised) laat (hea ilmaga kogukonnakiriku haljasalal, kehvema ilmaga vestibüülis)

9.00–20.00 luuleminutid erinevate autorite loomingust

 

• Teevik

Kiriku tee 2, Harkujärve kogukonnakeskus

Avatud: 14.00–20.00

Eripakkumine: ülevaade Maarjamaal kasvavatest Maarja nimega seotud taimedest

 

• Jose pitsa

Välja tee 1, Tiskre

Avatud alates 12.00.

Eripakkumine: hea tuju ja Itaalia muusika

 

 

 

Alasniidu külaselts peab oma päeva Murastes

 

Alasniidu küla on välja kasvanud kõrval asuvast ajaloolisest Harku külast. 1999. aastal kogunes viis perekonda ja otsustati, et päritud maaomandi põllumaana hoidmisel pole perspektiivi. Sealt edasi on küla tasapisi kasvama hakanud.

 

Tasub vaadata: Alasniidu kultusekivi, Rabakivi tamm

 

Programm

 

Muraste kettagolfipark, Muraste paeplats

Igast külast võiks osa võtta mitu mängijat ja iga küla kolme parima tulemused liidetakse. Osalejate vanusele, soole ega muudelegi vähetähtsatele kriteeriumidele sedapuhku tähelepanu ei pöörata, oluline on vaid elupaik Harku valla piires.

19.00 Harku valla avatud külade raames Harku valla külade kolmandad karikavõistlused kettagolfis

 Algus 19.00 Muraste kettagolfipargis

Lisa mummu sisse illustratsioon lk 7 (ketas ja korv)

 

Neljapäev, 15. juuli

Muraste küla

 

Muraste küla on esimest korda mainitud 1426. aastal, tollal oli nimeks Mores. Nüüdset küla on mainitud 1560. aastal. Muraste pikast asustusajaloost annavad aimu säilinud kivikangrud.

 

Muraste mõis asutati arvatavasti 1620. aastatel, kahjuks on see praegu varemetes. Alates 2006. aastast tegutseb mõisapargis Muraste looduskool.

 

Tasub vaadata: Muraste mõis, Muraste kivikangrud, Muraste hiiepark ehk Maasikamäe hiis, Muraste kettagolfirada

 

Programm

Lee tee 9

Muraste küla

 

Muraste päev pakub läbilõiget külaseltsi tegevusest, näidatakse kino.

Algus: 17.30–18.30

Piletid müügil kohapeal.

Täpne ajakava on kodulehel www.muraste.ee.

 

• L.I.L.-i kodukohvik

Võra 9, Muraste küla

Avatud: 12.00–16.00

Eripakkumine: kaasamüük

 

 

Reede, 16. juuli

Kumna küla

 

Esimesed allikad Kumna mõisast pärinevad 1620. aastatest, mil mõisa omanik oli Johan Knopius, kelle järgi on paikkonda eesti keeles vahel ka Knoobuseks kutsutud.

 

1862. aastal püstitati kirikumõisa juurde Martin Lutheri pronksist mälestussammas, mille finantseerija oli Keila mõisnik parun Georg von Meyendorff (1794–1879). Kuue meetri kõrguse mälestusmärgi skulptor oli Peter Clodt von Jürgensburg (1805–1867). Nõukogude võim hävitas kuju 1949. aastal. Väidetavalt sulatati kuju ja valati uueks monumendiks – Leniniks. Kujuga saab tutvuda Eesti ajaloomuuseumi Maarjamäe lossi skulptuuride pargis.

 

1910. aastatel püstitati neoklassitsistlik uus peahoone, mille taastamine olnud Raivo Kalve elutöö.

 

Kas teadsid, et 23. septembril 1944 toimus lähedal Kumna lahing taganevate Eesti sõdurite ja pealetungiva Punaarmee vahel ning 1965. aastal leiti Poolaka talu maalt 13. sajandist pärinev hõbeaare?

 

Kumna päeva loovad Kumna Küla Selts MTÜ ja Kumna mõis.

Tasub vaadata: Kumna mõis ja park

 

Programm

15.00 päeva algus mõisaaias

15.30 ja 16.45 mõisaekskursioonid

Väike käsitöölaat, lasteala.

19.00–20.00 Kukerpillid

Piletid müügil Piletilevis ja kohapeal.

 

• Mõisaaia kodukohvik

Kumna mõisa aed

Avatud: 15.00–20.30

 

• Kultuurikohvik

Kivikirsitee 1, Kumna kultuuriait

Avatud: 11.00–16.00

 

 

Laupäev, 17. juuli

Vääna-Jõesuu küla

 

Vääna-Jõesuu nime esimene pool Vääna tuleneb 1306. aastal Padise kloostri munkade rajatud tornlinnusest ja kloostrimõisast. Vääna jõgi kandis nime imekaunisse liivaranda, millest sai alates 1930. aastatest popp suvituspiirkond. Nüüdseks on saanud Vääna-Jõesuust ilus kant elamiseks ja elu teeb põnevamaks hakkaja külaselts.

 

Tasub vaadata: Vääna-Jõesuu rand, Vääna maaliline mets, Vääna jõgi

 

Programm

Vääna-Jõesuu kuues külapäev toimub keskuses külaplatsil ja mererannas.

11.00–17.00 külalaat, laadatelgid külaplatsil, esinemised laval, lastele näomaalingud, õhupallid, batuut

11.00–17.00 Transpordiameti liiklusohutuse teema koolimaja parklas: pöörlev auto, turvavöötool, peatoestend, kaalustend. Tule ja proovi, mis juhtub, kui toimub liiklusavarii.

16.00 SUP-aerulaua teatevõistlused mererannas Vetelpäästejaama tee 6

16.00 Rannavolle ja Kuulijänn promenaadipoolsel väljakul

Registreerumine e-posti aadressil edditomband@gmail.com.

20.30 külasimman Nedsaja Küla Bändiga

Piletid müügil Piletilevis ja kohapeal.

 

•  Sokusarve laadakohvik

Vääna-Jõesuu külaplats

Avatud: 11.00–22.00

 

• Vääna-Viti kodukohvik

Aiba tee 8, Viti küla

Avatud: 14.00–16.00

Erivajadusega inimeste käsitöötoodete müük.

14.00 Vääna-Viti mõisa ajalugu ja tänapäeva tutvustav ringkäik

14.00–16.00 käsitöömüük, pakume pannkooki ja ravimteed

 

 

• GG kafe

Harju tee 6, Vääna-Jõesuu

Avatud: 10.00–23.00

 

• Rehe kodukohvik

Rehe põik 1a, Vääna-Jõesuu

Avatud: 12.00–20.00

 

• Harku Valla Aiaseltsi aiakohvik

Luigelille kollektsioonaed Vääna-Vitis Vääna tee alguses

Avatud: 12.00–15.00

Liigirikkas aias saab tutvuda mitmete istutusalade ja taimedega.

 

• Avatud aed

Põhjavõrgu tee 1, Vääna-Jõesuu

Avatud: 11.00–17.00

Ekskursioonid 11.00–14.00

Kohvik. Tule vaata aiakujundust!

 

• Liikva Päikesekodu

Varsa tee 16, Liikva küla

Avatud: 10.00–20.00

Ekskursioonid iga täistund.

Viljapuuaed 383 puuga, mille vahel spiraalne jalutusrada.

 

Pühapäev, 18. juuli

Suurupi küla

 

Suurupi küla esmamainimiseks saab lugeda 1566. aastal tehtud märget Surpe maailma navigatsiooniteatmikus. Märkus pärineb hollandlasest meresõitja ja kartograafi Cornelis Anthonisze keskaegsete laevasõiduteede kirjeldusi käsitlevast mereraamatust. Suurupi on küla, kus paikneb lausa kaks tuletorni.

 

Suurupi ülemine tuletorn kõrgub paeklindi serval ja on üks vanemaid tuletorne Eestis, olles ainus 18. sajandist säilinud tuletorn. Tuletorni juurde kuulub ajalooline tuletornilinnak.

 

Mereäärsel liivakivipangal asub Suurupi alumine tuletorn on vanim töötav puittuletorn Põhja-Euroopas.

 

Suurupi tuletorne haldab ja külapäeva veab Suurupi Selts MTÜ.

 

Tasub vaadata: Suurupi ülemine tuletorn, Suurupi alumine tuletorn, TuleTulemise monument, Suurupi munakiviteed, Peeter Suure merekindluse merekaitse rannikupatareide ja maismaa kindlustused, Suurupi vabadussammas, Ninamaa neem, Suurupi pank

 

Programm

Suurupi alumine tuletorn

Pärtli tee 29, Suurupi

Avatud: 12.00–18.00

Suurupi ülemine tuletorn

Meretule tee 5, Suurupi

Avatud 12.00–18.00, kontserdiala avatakse kell 18.00.

Tuletornidesse pääseb sel päeval soodushinnaga 3 eurot! Koolieelikud tasuta.

 

Avatud on tuletornikohvikud.

 

Programm Suurupi ülemises tuletornis:

12.00 ja 15.00 toimuvad Suurupi ülemises tuletornis giidiga ekskursioonid. Külastajatel tuleb soetada soodushinnaga pilet, ekskursioon on tasuta. Kuna ühe grupi suurus on maksimaalselt 35 inimest, on vajalik eelnev registreerimine e-posti aadressil suurupi@tuletornid.ee.

 

13.00 Suurupi ülemise tuletorni aia ekskursioon

Suurupi ülemise tuletorni hoovis saavad lapsed päeva jooksul meisterdada mere ja ranna teemal.

18.00 avame õhtuse kontserdiala

19.00 ootame kõiki merepeole, kus astub üles Väliharf

Piletid müügil Piletilevis ja kohapeal.

Tuletorn suletakse külastamiseks tund pärast kontserdi lõppu.

 

• Alumise tuletorni kohvik

Pärtli tee 29, Suurupi

Avatud: 12.00–18.00

Lisatasu eest tuletorni külastus.

 

• Suurupi tuletorni kohvik

Meretule tee 7, Suurupi küla

Avatud: 12.00–22.00

Lisatasu eest tuletorni külastus. Lastele meisterdamine. Ekskursioonid tuletornis ja aias. Aiaekskursioon algab kell 13.30.

 

• Bayeri kohvik

Meretule tee 1, Suurupi küla

Avatud: 12.00–22.00

Pakume Polaroidiga pildistamist.

 

• Hansu Veinimaja kodukohvik

Hansu talu, Suurupi küla

Avatud: 12.00–22.00

Mini-retro mototehnika näitus.

 

• Karoliina kohvik

Välja tee 10, Suurupi küla

Avatud: 12.00–18.00

Loomaluude näitus.

 

• Kärme kohvik

Kärme tee 2, Suurupi küla

Avatud: 11.00–16.00

Avatud batuut.

 

• Pihelga kohvik

Pihelga tee 8, Suurupi küla

Avatud: 11.00–17.00

Lastele aias Kunksmoori maja, liivakast, võrkkiik.

 

 

                   

 

Kohtumiseni Harku valla avatud külade nädalal!

 

Rohkem infot: FB: Harku valla avatud külade nädal ja VisitHarku.com