Uudised ja teated

« Tagasi

Arhitektid hariduslinnaku arengutest: „Kõige vihasem projekteerimine on alles ees.“

Mullu oktoobris võitis hariduslinnaku konkursi ideekavand "Mets", mille autorid on Andro Mänd ja Pelle-Sten Viiburg arhitektuuribüroodest Doomino Arhitektid OÜ ja Hoov AB OÜ. Uurisime, kaugel on järg.

Tabasalu alevikku kavandatav haridushoonete kompleks koosneb Tabasalu riigigümnaasiumist, kuueklassilisest põhikoolist ning kultuuri- ja spordihoonest. Linnaku valmimistähtaeg on 2021. aasta sügisel.

Arhitektid ütlevad, et praegu on nad keset kiiret tööprotsessi – käsil on eelprojekti koostamine ja 3D-mudeli loomine, näidates suurelt ekraanilt mudelit, mis päev-päevalt täieneb. "Projekteerime selle aasta lõpuni, jaanuaris peaks ehitushange tulema ja ehitus ise kestab umbes poolteist aastat," selgitab Pelle-Sten Viiburg.

Oktoobris võitsite konkursi. Kas kavand on mingil moel muutunud?

Andro Mänd (AM): "Kontseptsioon on jäänud samaks, ruumid on nihkunud siia-sinna, kuid märkimisväärseid muudatusi pole olnud."

Pelle-Sten Viiburg (P-S.V): "Konkursitööga tahtsime anda edasi üldise nägemuse, et arhitektid ja žüriiliikmed saaks aru mõttest, mida öelda tahame. Täpselt ei pea ideekavandis kõik ruumid olema lahendanud. See neli-viis kuud, mil me projekti kallal tööd oleme teinud, on andnud võimaluse kõike täpsemalt läbi lahendada."

Mida kontseptsioon endast kujutab?

AM: "Kooli puhul on olulisim märksõna "avatus". Väldime koridoride teket, n-ö klassikalist koridori, mis on pikk ja klassidega ümbritsetud. Klasse ühendav koridor olgu ühtlasi ruum, mida defineerime linnatänava ja vaba aja veetmise ruumina. Näiteks gümnaasiumi ühes otsas on söökla, mis läheb üle fuajeeks, seejärel raamatukoguks ja astmestikuks, kus saab vahetundi veeta."

P-S.V: "Tänapäeval ei õpi gümnaasiumis kõik ühe kava järgi, tunnid algavad ja lõppevad  erinevalt. On oluline, et tunniväliselt saaks vaba aega veeta. Koolid, mida on viimasel ajal ehitatud, on seda oluliseks pidanud. Samuti on tähtis, et majal tekiks identiteet."

AM: "Lähtusime sellest, kuidas inimesed linnaku ruumi kasutavad, mis suunas liigutakse kooli jne. Kahe projekteeritava hoone vahele jääv peaväljak hakkab avanema põhja suunas, kust toimub põhiliikumine linnakusse. Lõunasse avanev väljak on kodusem ja niisama olemiseks."

Miks on kavandi nimi "Mets"? Kas ja mil moel on linnak loodusega kooskõlas?

P-S.V: "Nimi tuli meil viimasel hetkel. Pakkusime üksteisele variante ja nii tekkiski ajurünnaku käigus "Mets". Looduse ja metsavaatega on algklasside majal olukord parem, nemad jäävad metsa poole."

AM: "Kavandi märgusõnast sügavat filosoofiat otsida ei maksa. Krundil on looduslikku ilu  vähe – ühel pool garaažid, teisel pool võsa. Eks vaatame, kui palju võsast metsa välja "pigistab". Tugevamad ja paremad puud säilitame, ilusat parkmetsa paraku ei ole. Nii sai ühe hoone fassaad loodud eraldi seisvatest postidest, mis justkui meenutavad metsa, samal ajal töötavad päikesevarjestusena, osa lipumastide, osa valgustitena.

Põhikooli õpipesad avanevad kõik lõunasse, väliklasside õpilased saavad sooja ilmaga hõlpsasti õue minna. Kõikidest õpipesadest on pääsud otse õue välialale."

Kust saite inspiratsiooni?

P-S.V: "Soovime, et kool ei tähendaks ainult maja ennast ja seal sees olemist. Kogu ümbrus ja väliruum peab hakkama tööle tervikuna. Mõtted ja ideed tulevad ikka kogemuse pealt."

AM: "Oleme käinud teisi uusi koolimaju vaatamas ja saanud tagasisidet, mis toimib ja mis mitte. Raamatukogu ei ole mõtet panna kolmandale korrusele, sest siis ei lähe sinna keegi. Oleme toonud raamatukogu rohkem liikumise keskele. Seal ei pea käima ainult raamatuid laenutamas, vaid saab teha ka kooliülesandeid.

Ja teine asi: statistika näitab, et 90 protsenti ajast veedab inimene siseruumis. Seega, kui on võimalik arhitektuuriga soodustada väljas olemist, siis seda me ka teeme."

Mis etapid ja sammud on praegu käsil, mis ootab ees aasta lõpuni?

AM: "Mai lõpus on eelprojekti tähtaeg …"

P-S.V: "… ja selle alusel hakkame ehitusluba taotlema. Põhiprojekt valmib novembris, sellega minnakse ehitushankesse ja ehitamiseks on vajalik veel tööprojekt."

Missugune on tänapäeva moodne kool?

AM: "Koolid peavad vastama füüsilise puudega õpilaste vajadustele, pääs korrustele ja inva-WC on elementaarsed. Põhikooli tulevad eraldi õpipesad, kus ruumid on väiksemad."

Mis on olnud kõige keerulisem nii kavandi puhul kui ka projekteerimisprotsessis?

P-S.V: "Konkursil osaledes peab ära tundma, et su idee töötab, et see on piisavalt tugev, et sellega välja minna. Projekteerimise puhul läheb suur aeg koordineerimisele, iga spetsialist panustab oma vastutusalal."

AM: "Mudelis projekteerimine sellisel tasemel on keeruline. Kogu projekteerimises toimub üleminek mudelprojekteerimisele, mis algas paar aastat tagasi. Projekteerimisreeglid on läinud karmimaks, see kõik on aga aja- ja tööjõumahukas. Teine on energiatõhususe küsimus, kus kehtivad uued seadused. Märksõnadeks ongi "energiatõhusus" ja "mudelprojekteerimine"."

Kuidas on sujunud koostöö tellijaga?

P-S.V: "Meil on mõlema tellijaga olnud positiivne ja tihe koostöö, siiani on läinud ladusalt. Isegi ladusamalt, kui tavaliselt kipub olema. Siin ei ole probleeme, mis linnakeskkonnas tihti takistuseks saavad, nagu ruumipuudus ja probleemid naabritega."

AM: "Vald on teinud õige otsuse – siia jääb ka olemasolev koolimaja alles. Luuakse ühtne hariduslinnak, õpetajad-õpilased saavad töötada nii, et jagavad koormust, liiguvad hoonetes vastavalt vajadusele."

On öeldud, et tegemist on sajandi projektiga. Mis te sellest arvate?

P-S.V: "Harku valla kontekstis on see kindlasti üks suuremaid projekte. Kohalikul tasandil väga oluline. Tabasalu olemust ja infrastruktuuri arvestades on see parim võimalik koht hariduslinnakule."

AM: "Kui vaadata, mis toimub Harku valla rahvastikuga, siis ilmselt sajandi projektiks see ei jää. Mõistagi on tegemist kaaluka projektiga."

Pelle-Sten, oled Tabasalust pärit ja koolis, mille kõrvale hooneid plaanid, ise käinud. Kuidas tundub? Ja Andro, milline on sinu päritolu ja kokkupuude Tabasaluga?

P-S.V: "See, et olen Tabasalus kasvanud ja koolis käinud, annab ennekõike hea konteksti tajumise. See on olnud abiks, ent pigem oli meie soov, kui läksime konkursile, anda parim, sada protsenti. Läksime suhtumisega, et siia tulebki parim kool. Aga jah, Tabasalu kool sai valmis 1986, 1988 läksin esimesse klassi. Mäletan, kuidas vaatasin aknast kooli ehitust. Nüüd olen ise selle kandi loomises osaline. Veider kokkusattumus."

AM: "Olen Tallinnas ja Pärnus elanud ning side Tabasaluga on olnud Pelle kaudu. Õppisime ülikooli ajal koos ja sai Pellel külas käidud."

Kivi kotti, sügisel räägime täpsemalt!

MARI KUKK