Ligi kakskümmend aastat on Harku valla lastekaitsespetsialist Helve Keel näinud iga päev vaeva selle nimel, et laste ja noorte heaolu ning huvid oleks kaitstud.

Sul täitub augustis 20 aastat. Mis tundega sellele ajale vaatad?

See on olnud väga põnev aeg, andnud võimaluse õppida, areneda ja saada tuttavaks toredate inimestega. Olen eluaeg lastega töötanud, enne olin koolipsühholoog. See on olnud eelduseks ja abiks praegusel tööl, oskan märgata abivajajaid ja pakkuda lahenduskeskset nõustamist. Tegelikult on mu töös ülekaalus positiivne pool, kuigi vahel arvatakse vastupidist.

Murekohtadeks on olnud olukorrad, kus koostame tegevuskava, kuid selle elluviimisel esile tulevate takistuste tõttu soovitud tulemusteni ei jõuta, või ei soovitagi koostööd teha. Vahel võib vanem olukorrast küll aru saada, aga ei mõista, et ta peab iga päev ise panustama ja reaalseid samme astuma, et laps ebaturvalisest olukorrast välja tuua. See on vaid üks näide paljudest ette tulevatest probleemidest.

Mis on olnud kõige raskem?

Suur töökoormus. Alles 2011. aastal tuli tööle ka teine lastekaitsespetsialist. Kohtulugude arv oli suur, vanemad esitasid avaldusi kohtusse lastega suhtlemise tagamiseks, ainuhooldusõiguse, elatisnõuete saamiseks jne.

Läksin 2008. aastal ka magistrantuuri õppima. See aeg oli pingeline ja koormus meeletu, inimesi vähe, juhtumeid aga palju ja erinevaid.

Kui vanemad ei saa pärast lahutust läbi, on kannatajaks laps(ed). Mismoodi lastekaitse aitab?

Kui pere on lahku läinud ja vanematel on laste suhtluskorra, koolide ja muude teemade tõttu  lahkhelid teise vanemaga, võetakse meiega ühendust, et saada konsultatsiooni ja võimalusel meie abiga teise vanemaga kokkulepe sõlmida. Meie omakorda soovitame vanematele perelepitust, sest laste osas peavad vanemad koostööd tegema vähemalt laste täiskasvanuks saamiseni. Pereterapeut aitab vanematel kokkuleppeid saavutada ja vajadusel on võimalik lapsed ka lepitusprotsessi kaasata.

Kui vanemad on kohtusse jõudnud, siis ikkagi menetluse käigus suunatakse vanemad enne lõpliku otsuse tegemist lepitusse. Kui vanemad on juba kohtu poole pöördunud, külastame kindlasti mõlema osapoole kodu, vestleme vanemate ja lastega ning kogume muud vajalikku infot. Lapsed armastavad mõlemat vanemat ja soovivad alati, et nad ära lepiksid, pere koos elama hakkaks. Lastele raskeim on see, kui vanemad aastaid kohtus vaidlevad ega suuda täiskasvanutena omavahel suhelda.

Missugune oli lastekaitse roll ja olemus siis, kui sa alustasid, ning missugune on see nüüd?

Alguses oli vallas lapsi vähem, nagu ka haridusasutusi. Siis sai sageli käia lastega klassides rääkimas ja infot jagamas. Võimalik oli alustada ennetusprojekte koostöös MTÜ-ga Lastekaitse Liit, kümme aastat korraldasime Tabasalu noortekeskusega valla lastele Pivarootsis kuuepäevaseid laagreid jne.

Algatatud sai projekt, mille tulemusena on praeguseks Tabasalus nõustamiskabinet. Praeguseks on nõustajate ring suurem ja teenuseid võimalik saada ka Tallinnas. Kui vanem võtab ühendust, kirjeldab lapse olukorda, on võimalik koos otsustada, kes nõustajatest sobib kõige paremini.

Millest on lastekaitsespetsialisti pilgu läbi praegu puudu?

Suurim puudus on logopeedidest ja eripedagoogidest. Kui lapsele on määratud logopeedi teenus, kuid haridusasutuses ei ole logopeedi, siis kahjuks tuleb vanemal teenust saada eraettevõtjatelt, kelle teenuse hind võib olla 45–50 eurot korra eest. 

Õigekirja- ja lugemisoskus on ju need, mis tagavad koolis toimetuleku. Meil on järjest nooremad lapsed, kes ei taha kooli minna. Kõige tähtsam on õpetaja, kes hoolib, märkab ja teeb vanemaga koostööd.

Lapse juttu kiusamisest peab vanem võtma tõsiselt. Iga juhtum jätab jälje. Positiivne on see, et meie koolid ja lasteaiad on liitunud programmidega, mis annavad lastele oskusi omavahel häid suhteid luua, üksteisega arvestada.

Perevägivald, kriitilises seisus lapsed … selliste teemadega tegelemine mõjutab hingeliselt. Kuidas sa sellega toime tuled?

Juhtumitele lahenduste leidmisel tuleb esmalt kaardistada pere probleemid ja tugevused. Koostöös perega on võimalik olukorda muuta, aga pere peab ise seda soovima ja uskuma, et tuleb sellega toime. Püüan mõelda nii, et probleemid on vaja pöörata ressursiks.

Mure on see, et teenused on suhteliselt killustunud, näiteks haridusliku erivajaduse hindamine. Läbida tuleb mitmeid etappe, see võib olla pooleaastane protsess. Ideaalis võiks olla üks koht, kuhu vanem läheb, saab sealt hindamise ja teenuse. Hinge on jäänud noored, kel on kool pooleli, samuti see, et tihti saab laps külge sildi: ta on halb. Seda ei tohi kunagi juhtuda.

Tulen igal hommikul rõõmuga tööle. Maandan ennast pikkadel matkadel käies, elan Keila-Joal, meri on lähedal, koht imekaunis. Mul on pere, kaks toredat last ja kolm lapselast, kes rõõmu pakuvad. Muidugi, kui on keerulised juhtumid, mõtlen töö peale ka vabal ajal. Hea lahenduskäik tulebki õhtul või varahommikul. Ja ega ma üksi ole, meie osakond on toetav ja professionaalne – Liisa Rüütel, Kaja Saat ja Tiia Spitsõn.

Missugused omadused peavad lastega töötaval inimesel olema?

Hea kuulamisoskus, kannatlikkus, empaatiavõime, sõbralikkus. Analüüsivõime. Ei tohi olla eelhoiakut. On juhtunud, et õpetaja, kes peab toime tulema probleemse lapsega, on eelarvamusega. Aga kui meil õnnestub laps koolikeskkonnast välja tuua, on õpetajal võimalik noort või last teises valguses näha ja sealt edasi lahenduse poole liikuda.

Teinekord mõtlen, et õpetaja, kes ei soovi mõista ega lahendust leida, peaks istuma lastekaitsetöötaja koha peal kuu või kaks, et näha – laps ja vanemad vajavad abi ning see abi saab tulla mõistmise ja koostöö, lapse tunnustamise kaudu. Leian, et kõik, kes lastega töötavad, peavad lapse heaolu ja huvid esikohale seadma ning temast lähtuma. Mõistagi peavad lapsel olema piirid, tal on vaja teada, mis on õige ja mis mitte.

Mis on need levinud väärarusaamad, mida lastekaitsetöötajad päevast päeva kummutama peavad?

On öeldud, et tohoh, kas olen nüüd nii hullus seisus, et lastekaitse peab tulema koju kontrollima. Tegelikult oleme me ju koostööpartnerid. Kui lasteaed või kool annab märku, et vaja on abi, siis vahel jääb vanemale mulje, et oleme kontrolliv organ ja karistame. Nii ei ole. Meie huvi on, et lapse õigused oleks tagatud ja soovime, et lapsed tunneksid ennast hästi.

Mida sa soovid praegu, lastekaitsepäeva eel?

Et kõikidel lastel ja noortel oleks hea elada. Et kõik nad oleks väärtustatud, neil oleks oma kodu, vanemad, pere, sõbrad. Et suhted oleks toetavad ja lugupidavad. Et meie vallas oleks igal lapsel võimalik käia koolis ja lasteaias, kus ta end hästi tunneb.

MARI KUKK