Uudised ja teated

« Tagasi

Lutheri mälestusmärgi taastamisele astuti samm lähemale

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) on otsustanud taastada reformatsiooniideede Eesti ja Liivimaa aladele jõudmise 500. aastapäevaks Martin Lutheri ausamba selle ajaloolises asukohas Kumnas.
 
Möödunud aasta oktoobris otsustati kutsuda kokku toimkond, kuhu kuuluksid MTÜ Tutermaa Külaselts, Keila linn, Harku vald, EELK Konsistoorium, EELK Keila Miikaeli kogudus, Eesti Kirikute Nõukogu, Saksa saatkond ning teised huvigruppide esindajad.
 
Veebruari alguses kogunes EELK peapiiskopi Urmas Viilma juures teist korda mälestussamba taastamise töörühm, räägiti seni tehtust ja arutati järgmisi samme. Kohtumisel otsustati järgmiseks täpsustada samba graniidist aluse, samba ja sellele püstitatava kuju tehnilisi näitajaid, misjärel saab vallavalitsus väljastada EELK konsistooriumile projekteerimistingimused projekti koostamiseks.
 
Samuti tutvuti mälestusmärgi vähendatud mõõtkavas 3D-prinditud näidise täiustatud versiooniga, mis annab rohkem aimu graniitaluse, malmist samba ja sellel paikneva pronksist Martin Lutheri kuju väljanägemisest ning nende omavahelistest proportsioonidest.
 
Harku vald on eelmisel kümnendil taotlenud riigilt mälestusmärgi kinnistu valla omandisse, rajanud sinna juurdepääsutee koos parklaga ning paigaldanud mälestustahvli. Samuti hoiab vald sealse ümbruse korras.
 
Taastatud monument loodetakse esialgsete plaanide kohaselt avada 2024. aastal, mil usupuhastuse jõudmisest Eesti ja Liivimaa aladele möödub 500 aastat. Lutheri mälestusmärgi taastamise maksumus, rahastamine ja valmimise täpne tähtaeg selguvad edasise protsessi käigus.

Samba ajaloost

Martin Lutheri monumendi rajamise algatas Peterburi luterliku kindralkonsistooriumi president, Kumna mõisnik Georg von Meyendorff (1794–1879). Mälestussammas püstitati 1862. aastal Keila kirikumõisa lähedale pastoraadi teeristi.
 
Samba autor oli baltisaksa päritolu skulptor Peter Clodt von Jürgensburg, tol ajal hinnatud ja kuulsust kogunud kunstnik, kelle tööd kaunistavad näiteks Peterburi ja Berliini. Tema kuulsamate tööde hulka Peterburis võib lugeda hobuseid nii Narva väravate kaarel kui ka Anitškovi sillal Nevski prospektil. Martin Lutheri ausamba loomine läks parun Meyendorffile maksma 9000 rubla, mis oli tolle aja kohta väga suur summa.
 
Ausammas oli ainus Martin Lutherile pühendatud mälestusmärk kogu Vene tsaaririigis. Samuti teeb mälestusmärgi eriliseks fakt, et selle selgitavad kirjad olid esmakordselt kogu ajaloo jooksul eesti keeles, tehes ausambast omalaadse verstaposti eesti keele ja eestlaste jaoks.
 
1949. aasta detsembri alguses võtsid nõukogude võimu käsilased ausamba maha. Legendi järgi sulatati see kuue ja poole meetri kõrgune monument ümber Stalini kujuks, kuid ilmselt sulatati kuju ning selle alune sammas siiski malm- ja pronksdetailideks Ilmarise tehases Tallinnas.
 
MADIS IDNURM
Kommunikatsioonijuht
 
Martin Lutheri ausamba vähendatud mõõtkavas mudel võtab juba ilmet. / Foto: Madis Idnurm