Aastal 2014 jõudis laulu- ja tantsupeo tuletulemise teekond ka meie valda, jäädes Suurupi alumise tuletorni juurde selle auks püstitatud monumendile, tulepesasse, ööseks magama.

Enam kui tuhandekilomeetrine teekond mööda maanteid ja külavaheteid jalgrataste teatesõiduna kulges Tartust läbi Tartu-, Jõgeva-, Ida- ja Lääne-Virumaa, Järva-, Rapla- ning Harjumaa, jõudes laulupeo hommikuks Tallinna lauluväljakule. Vihmasesse Harku valda Kumna külasse saabuti 1. juuli hommikul. Pärast kohalike lauljate kontserti suundus rattarongkäik läbi Humala, Vääna, Vääna-Viti, Suurupi alumise tuletorni juurde.

Enne meeleolukat TuleTulemise pidu "Kuis kohtuvad meri ja tuli" süütas skulptor Mati Karmin valmistatud tulepesas Suurupi hümni saatel laulu- ja tantsupeo tule toonane Harku vallavolikogu esimees Arno Hirtentreu.

Järgmisel hommikul saadeti laulupeotuli Sauele.

Monument, tulepesa

Monumendi ühe idee autori, Suurupi Seltsi MTÜ liikme ja alumise tuletorni perenaise Anne-Ly Gross-Mitti sõnul sündis idee tulepesa loomiseks soovist jäädvustada ajalugu tulevastele põlvedele. "Laulu- ja tantsupeo tule "majutamine" oli igati rõõmustav uudis, samas tõi ka mitmeid väljakutseid. Suurim neist oli mõte, kuidas me tule väärikalt vastu võtame. Viljakate arutelude tulemusel otsustasime, et peame ajaloolist hetke säilitama ka edaspidiseks – loome sündmusest mälestusmonumendi ehk tulepesa. Pöördusime mõttega skulptori poole," sõnas Gross-Mitt.

Mati Karminile mõte meeldis: "Olen varem teinud rahvusvaheliselt tuntud meremiiniprojekte, seetõttu võtsin pakkumise kohe vastu. Ideest teostuseni läks umbes poolteist kuud."

Peale monumendi on väärtuslik ka tulepesa ümbritsev ankrukett. "Iga soovija sai valmistada oma lüli, kuhu on graveeritud valmistaja nimi. Lülidest kokku pandud kett kaunistab tulepesa," täiendas Gross-Mitt.

Skulptori sõnul oli monumendi avamishetk ärev. "Tule tulemise monument – loominguline väljakutse, sümpaatne meeskond, imekaunis koht … Aga kuna iial ei tea, kuidas projekt vastu võetakse, püüdsin rahva hulka peitu pugeda ja sealt piduliste reaktsioone jälgida. Olin valmis jalgadele valu andma …," naljatles Karmin.

Gross-Miti sõnul läks simman ja tulepesa avamine suurepäraselt: "Muretsemiseks ei olnud põhjust! Tulepesa meeldis kõigile. Samuti on aastatega seda vaatamas käinud tuhandeid külalisi."

HARKU VALLA TEATAJA

 

Skulptor Mati Karmin Skulptor Mati Karmini olulisemad monumentaalskulptuurid on Charles Leroux' mälestusmärk Tallinnas (loodud 1989), parvlaeva Estonia hukule pühendatud monumendid Hiiumaal (1995) ja Pärnus (1997), purskkaevuskulptuur "Suudlevad tudengid" (1998), Jaan Tõnissoni monument (2001) ja Juri Lotmani monument (2007) Tartus, ratsamonument "Püha Jüri võitlus lohega" Toris (2003) ning Marie Underi monument Tallinnas (2010).