Uudised ja teated

Mida teevad Suurupi Sägad, Vääna-Jõesuu Vigrid ja Tilgu Hülged?

Meie vallas leidub koguni kolm vägevat gruppi, mille liikmed naudivad külmakraade ekstreemselt. Kuidas, miks ja millal? Asjaosalised räägivad.

Hülged peavad vee- ja teeklubi ning korraldavad maskiballe

Tilgu Hülged hakkasid koos käima 2013. aastal. "Esmalt kogunes Mihkel Kihva algatusel suplusteks kümmekonnast liikmest koosnev entusiastide seltskond," teab talisuplusentusiast Aile Kaljola rääkida. Ühissuplusi tehakse neli korda nädalas (T, K, R ja P). Rahvarohkeim päev on tema sõnul pühapäev, mil vees käib 20-30 "hüljest". Tilgu Hülged tunneb juba kaugelt ära – neil on ühesugused mütsid. Sel hooajal on võimalus kanda ka sooje Tilgu Hülge mantleid, mida on hea pärast suplust selga tõmmata. Eks nii mütsid kui ka mantlid ole neid kui kogukonda ühendavad elemendid, tõdeb Kaljola. Ühesuguseid hülgemütse on ta tänaseks õmmelnud oma 140 tükki.

Supluskorrad toimuvad tavaliselt nii, et kokkulepitud kellaajal tullakse sadamasse kokku, käiakse ujumas, pannakse autode juures riidesse ja siis juuakse ühiselt teed. "Tee- ja veeklubi – nii on meie hülgegruppi hellitavalt kutsutud. Koroonaperioodil oleme küll pidanud ühised suplusjärgsed teejoomised ja vestlusringi ära jätma."

Igal aastal on Tilgu hülged osa võtnud ka üle-eestilisest üritusest "31. detsembril kastan end vette". "Teeme seda alati grupis valitud temaatikaga. Nii ongi meil aastalõpusuplustel toimunud külmaveeinglite kokkusaamisi, "Ürginimeste pidu", "Pesupäev" jne. Vette on mindud teemakohaste kostüümide, maskide ja aksessuaaridega," sõnab talisupluse entusiast.

Viimatist aastalõppu tähistati "maskipeoga", sest maskikandmine on aktuaalne teema. Kuid viirusajastule kohaselt käidi vees hajutatult.

Eelmisel aastal 11.–13. detsembril toimunud Eesti meistrivõistluste ja taliujumisfestivali raames võttis Tilgu Hüljeste esindus osa ka teateujumise ühisrekordi sooritamisest ning samuti osaleti mitme neljaliikmelise võistkonnaga heategevuslikul teateujumisvõistlusel.

Igaühel on omad eesmärgid, mõni mõõdab huvi pärast veesolemise aega, aga põhiline on, et külmas vees ei peaks olema taluvuse piirini. Kõige olulisem on siiski hea enesetunne pärast suplust, selle pärast ju talisuplust harrastataksegi.

Külmakartlikud tõmbavad jalga villased sokid ja panevad teekannu tulele, Tilgu Hülged aga sulpsavad ujumisriiete väel jäisesse merre. Ikka tervise ja hea seltskonna nimel. / Foto: erakogu

 

Suurupi Sägad – rannalumelt vette ja mobiilsesse sauna

Andres Parts, üks Suurupi Sägadest, ütleb, et tugigrupp on tundnud üksteist juba aastaid, suviti päikeseloojangu aegu sai tihti koos ujumas käidud. Taliujumiseni jõudsid nad 2015. aasta sügisel ja sellest ajast on ka aasta ringi meres käidud, nii umbes kolm korda nädalas.

Aga miks just talisuplus? "Elame ju mere ääres, ühised veeskäimised motiveerisid suplusperioodi pikendama ja ühel hetkel oligi ring koos,"  jutustab ta. Ja kui siis ühel hetkel lisandus arusaam talisupluse kasulikkusest ja metoodikast, tekkisid suhted teiste talisuplejatega. "Tänaseks on sellest saanud mõnus rutiin, millest on kasu nii kehale kui ka vaimule. Mõju on positiivne, toonus ja tervis paremas korras kui enne. Täna organism juba nõuab külma šokki! Kui merre ei saa, siis külm dušš on miinimum."

Parts kiidab, et juba ligi aasta on "sägad" nautinud luksust kasutada oma kätega valmistatud mobiilset sauna. "Nii ongi kujunenud uueks traditsiooniks see, et nädalavahetusel võtame 2−3 tundi aega, käime mere ääres saunas ning naudime vaheldust − kuuma sauna ja külma merd. Nädala sees käime lihtsalt meres ujumas ja tunneme, kuidas organism toonust saab." Suurupi Sägad on osalenud Euroopa saunamaratonidel, mitmetel talisuplejate kokkusaamistel ning sel aastal andsid nad oma panuse ka teateujumise rekordiüritusel.

Kas on mingi eesmärk ka, kaua vees vastu peate? "Ikka kevadeni ja siis järgmise kevadeni. Tavaliselt püüame vees olla vähemalt 2−3 minutit ja läbida distantsi, mille järel hakkab  Suurupi panga tagant Tallinna teletorn paistma. Kui aga on tuul ja merel suured lained, kaob ajataju ja adrenaliin tõuseb taevani."

Koroona mõjude kohta ütleb Parts, et Suurupi Sägad on loomult positiivsed ja soovivad olla koroonanegatiivsed. "Loodame ja usume, et võitluses haigustega on neil, kes oma tervisesse ja immuunsüsteemi tugevdamisse panustavad, oluline eelis. Tajume, et koroonaaeg on huvi talisupluse vastu tõstnud. Järjest enam kohtame inimesi, kes rannalumelt vette minekut kaaluvad."

Ettevaatus ja turvalisus on "sägade" jaoks oluline, sest "Suurupi rand on ilus küll, kuid meres on kive ja pimedas ning lainetega võib see ohtlik olla". / Foto: erakogu

 

Vääna-Jõesuu Vigrid kastavad end jõkke, soojendust saab haagissaunast

Kristina Nurmetalu sõnul alustati regulaarse talisuplusega Vääna-Jõesuus 2017. aastal: "Siis oli meid küll vaid 2−3 inimest. Tekkis mõte, mis võiks meie grupi nimeks saada. Kuulutasime Facebookis välja nimekonkursi. Nii said meist Vääna-Jõesuu Vigrid. Praegu on aktiivseid suplejaid 39 pluss lapsed. Lisaks käivad aeg-ajalt külalissuplejad kaugematest paikadest, nt Keilast," räägib Nurmetalu, kes on talisuplusega tegelenud juba seitse aastat. "Alguses suplesin Tilgus koos "hüljestega" ja siis tuli mõte kodukülas seda harrastama hakata. Kulub vähem aega sõidule," sõnab ta pragmaatiliselt.

Koos käiakse kaks korda nädalas, kolmapäeviti ja pühapäeviti. Kohtumispaik: Vääna-Jõesuu rand Sup Surfingu terrassil, supelung toimub jões. Pühapäeviti joovad "vigrid" teed ja maiustavad, laud kaetakse ühiselt. "Sellest hooajast on külaseltsil ka haagissaun, kus saab end pärast sulistamist soojendada ja jõevette sulpsata." Vääna-Jõesuu Vigrid tähistavad vabariigi aastapäeva, teevad advendisuplusi ja muid üritusi. Teist aastat osaleti üle-eestilisel talisuplejate meistrivõistlustel.

Mida talisuplus annab? "See on antidepressant, sellest jääb sõltuvusse. Lisaks tugevdab see immuunsüsteemi. Meie külas on see kindlasti ka üks sotsiaalse suhtlemise vorm. Leiad uusi tuttavaid oma kodukülast." Nurmetalu toonitab, et reeglitest hoitakse kinni ja asjatuid riske ei võeta. "Õnneks on jõgi lai ja kõik mahuvad turvaliselt suplema. Püsime terved!"

Sel aastal valiti talisuplejate EMV 30 aktiivsemat kogukonda ja Vääna-Jõesuu Vigrid saavutasid kümnenda koha. / Foto: erakogu

 

HARKU VALLA TEATAJA