Uudised ja teated

Motokrossihooaeg alustab taas

Motokrossitreening koondab algajad ja veidi kogenumad huvilised iganädalastesse tundidesse ning treeningutesse. Eesmärgiks on pakkuda süsteemset lähenemist krossile kui hobile.

Motokrossitreeningud alustasid aprillis suvisthooaega. Selle puhul rääkisime Tabasalus treeninguid läbiviiva MTÜ Motokrossipisik krossikoolitaja Hannes Prikkiga.

Hannes, milline on krossihooaeg ning kes on treeningutele oodatud?

Üldjoones on treeningud jaotatud kaheks hooajaks ning treeningutega saab liituda ka hooaja keskel.

Aprillikuust novembrini saab sõita suvistes tingimustes ja detsembrist märtsini on lume olemasolu korral võimalik lihvida sõiduoskusi lumel ja jääl. Talvine hooaeg on mõnele sõitjale põnevam, sest naelrehve me ei kasuta ja saab "driftida".

Trennikavast saab valida sobivale treeninggrupile vastava päeva. Grupid oleme jaganud mootorrataste suurusest lähtudes nelja gruppi: 4–6-aastased, 6–8-aastased, 8–12-aastased ning vanemad kui 12-aastased. Loomulikult peame arvestama iga lapse iseärasustega. Pole harv juhus, kui näiteks 6-aastane sõitja harjutab 8–12-aastaste grupis – laps on suuremat kasvu ja suurema ratta taltsutamine ei tekita probleeme.

Treeningutes osalevad ka täiskasvanuid, enamasti naised. Mõni mees on ka. Meestele pole meil lihtsalt sobivaid mootorrattaid, kuid algõpetust saab meie masinapargiga teha küll. Naistele sobivad meie kõige suuremad mootorrattad hästi.

Kas treeningutel osalemise eelduseks on oma sõiduvahend?

Hea meelega ootame trenni ka poisse-tüdrukuid, kellel oma mootorratas olemas.

Meie klubi motopargis on üheksa mootorrattast. Kasutame trennides n-ö harrastajate krossimootorrattaid. Need on vastupidavamad ja nendega on lihtsam sõita. Samas on meil olemas ka 65 cm3 võistlusratas, millega teevad trenni poisid-tüdrukud, kes soovivad siseneda võistlussporti.

Mis varustus peaks mul trennis olemas olema?

Kui endal varustus puudub, siis meil on kõik olemas. Meil on suur valik krossisaapaid, põlve- ja küünarnukikaitsmeid, kehakaitsmeid, prille, kindaid ja kiivreid. Trenni tulles peaks seljas olema mugavad riided, mis määrdumist ei karda, ning isiklik torusall.

Meie ühe trennitunni tasu on 20 eurot ja see sisaldab kõike vajalikku.

Täna mõte, homme rajale?

Piltlikult võib nii öelda küll, sõitma saab peaaegu et kohe. Alustajad teevad oma esimesed tiirud lihtsal siledal rajal, nii saab keskenduda peamisele – gaasi keeramisele ja pidurdamisele. Edasi sõltub iga sõitja arengust. Mõni saab krossirada proovima minna pärast viieminutilist sissejuhatust, teine tahab lihtsal rajal harjuda 3–4 tundi.

Millest trenn koosneb?

Esimese asjana püüame liikuma ja pidama saada. Kui need selged, hakkame vaatama juba erinevaid sõidutehnika aspekte. Palju pöörame tähelepanu kurvitehnikale. Kiired võidusõitjad on kiired ennekõike kurvides. Sirgel oskab igaüks sõita. Mida konkreetses trennis teeme, on individuaalne – kel kurvitehnika, kel kehaasend, kel pidurdamine jms. Kindlasti sõidame ja selle käigus võib iga treenija harjutada ise asja.

Millised on eeldused ja mida treeningud annavad?

Meil on ainult üks eeldus – laps peab oskama sõita abiratasteta jalgrattaga. Kui see selge, tasub proovima tulla.

Kindlasti saab trennist distsipliini ja keskendumist. Krossirajal suurel kiirusel tsikli taltsutamine nõuab 100% tegevuses ehk kohalolemist. Väiksemgi kõrvaline tähelepanu ei jää karistuseta ja mootorratas karistab füüsiliselt. Õnneks õpivad meie poisid-tüdrukud seda väikesel kiirusel.

Kui trenniskäijast võidusõitjat ei saa, saab temast tulevane turvaline liikleja – ta on võimalikke ohte juba tajunud ja suudab liiklust paremini jälgida. Trennides pöörame tähelepanu sellele, kus tsikliga sõita ja kus kindlasti mitte.

Millised on vanemate põhimured?

Arvatakse, et motospordis on palju traumasid. Muidugi on tegemist kõrgendatud riskiga alaga, kuid motokrossi ohtlikkus on pisut üle paisutatud. Enda oskusi mitte üle hinnates ja samas ka muud üldkehalist trenni tehes saame traumasid ennetada.

Vahel valivad vanemad lapsele ainult motokrossitrenni. Meie meelest peaks see olema alles teine või kolmas valik. Mida rohkem laps osaleb teistes trennides, seda osavam on ta motokrossitrennis. Motokross on kallis spordiala. Rattad on kallid, ka kvaliteetne turvavarustus nõuab korralikke summasid, kuid saame pakkuda taskukohasema hinnaga alaga tutvumist. Sellele, kes soovib siseneda võistlussporti, jagame meeleldi nõu.

Ja lõpetuseks - mis vahe on motokrossi- ja tavamootorrattal?

See on küsimus, mida küsitakse tihti … Motokrossimootorrattad on mõeldud kasutamiseks vaid selleks ettenähtud radadel, neid ei saa maanteeametis arvele võtta, puuduvad nõuetekohased tuled jms. Krossitsikkel on konstrueeritud sõitmiseks suurtel kiirustel tehismaastikul, kus on suured hüpped, augud, roopad. Need seavad suured nõudmised amortisaatoritele.

Tavamootorrattaga hüppamine pole ilmselt probleem, kuid maandumine võib tekitada "tagasilööke". Samuti on mootori kubatuurile seatud piirid ja seetõttu proovivad tootjad väikese silindri töömahu juures arendada suurt võimsust.

Tundub kummaline, kuid krossimootorrataste tippkiirus pole eriti suur, kuni 110–120 km/h. See-eest on neil võimas kiirendus. Krossitsiklitel kasutatakse ka spetsiaalseid krossirehve, et pinnasega parem haakuvus saavutada.

MARI KUKK

--- Lisainfo treeningute kohta: www.motokrossipisik.eu

 

 

Kaks kukkumist ja kõvasti action'it

Väike motokrossisõber ütleb, et "motatrenni" juures on kõige ägedam see, kui saab teistest mööda kihutada.

Suurupis elav Taavi Toomere nakatus motokrossipisikuga eelmisel kevadel, mil ta esimest korda motokrossitrenni läks. "Nüüd hakkasime issiga jälle käima," teatab poiss. Et suvel toimuvad motokrossilaagrid, on kuueaastasel Taavil plaan ka sinna minna. Aga eks elu näita, tõdeb ta arukalt.

Huvi motomaailma vastu on tal olnud päris pisikesest peale. Isa Veikko sõnul on rattad poja jaoks loomulik osa elust, ka jalgrattaga õppis poiss sõitma umbes kolmeselt ja iial pole abirattaid vaja olnud. Kuidas Taavi motokrossitrenni sattus? Taavi selgitab: "Ema luges ühest ajakirjast, et motatrenn alustab. Küsis, kas tahan minna. Jah, tahan küll minna," vastasin. Ema ütles okei, ja nii me läksimegi esimene kord emaga koos."

Noor motofänn ütleb, et trenn hakkas meeldima esimesest korrast peale.

Väike, aga võimas motikas

Trennis, teab Taavi rääkida, peab olema korralikult riides ja loetleb vajalikku atribuutikat: "Kehakaitse, küünarnukikaitse, põlvekaitse, kindad, saapad ja kiiver."

Poiss, kes tahab suureks saades hakata politseinikuks või motokrossisõitjaks, on kahel korral ka kukkunud. See käib asja juurde. "Ühel korral sõitsin rajalt välja, gaas jäi peale ja panin põllu peale maha! Ajasin mota püsti, sõitsin edasi," räägib ta ja näitab parema käe väikest sõrme, mis põrutada sai. Teine kord juhtus Taavi sõnul nii, et "üks kollane mota pani mulle mootorisse. Kukkusime mõlemad maha."

Missugune motikas sul on? "Mul on väike motikas. Niipea, kui gaasi panen, hakkab kihutama." Mis tunne on ratta seljas olla? "Hea. Vahel on tunne, et võin kukkuda, aga mõnikord on väga kindel tunne. Kõige ägedam on aga siis, kui saan teistest mööda kihutada."

 

 

Kaks kukkumist ja kõvasti action'it

Väike motokrossisõber ütleb, et "motatrenni" juures on kõige ägedam see, kui saab teistest mööda kihutada.

Suurupis elav Taavi Toomere nakatus motokrossipisikuga eelmisel kevadel, mil ta esimest korda motokrossitrenni läks. "Nüüd hakkasime issiga jälle käima," teatab poiss. Et suvel toimuvad motokrossilaagrid, on kuueaastasel Taavil plaan ka sinna minna. Aga eks elu näita, tõdeb ta arukalt.

Huvi motomaailma vastu on tal olnud päris pisikesest peale. Isa Veikko sõnul on rattad poja jaoks loomulik osa elust, ka jalgrattaga õppis poiss sõitma umbes kolmeselt ja iial pole abirattaid vaja olnud. Kuidas Taavi motokrossitrenni sattus? Taavi selgitab: "Ema luges ühest ajakirjast, et motatrenn alustab. Küsis, kas tahan minna. Jah, tahan küll minna," vastasin. Ema ütles okei, ja nii me läksimegi esimene kord emaga koos."

Noor motofänn ütleb, et trenn hakkas meeldima esimesest korrast peale.

Väike, aga võimas motikas

Trennis, teab Taavi rääkida, peab olema korralikult riides ja loetleb vajalikku atribuutikat: "Kehakaitse, küünarnukikaitse, põlvekaitse, kindad, saapad ja kiiver."

Poiss, kes tahab suureks saades hakata politseinikuks või motokrossisõitjaks, on kahel korral ka kukkunud. See käib asja juurde. "Ühel korral sõitsin rajalt välja, gaas jäi peale ja panin põllu peale maha! Ajasin mota püsti, sõitsin edasi," räägib ta ja näitab parema käe väikest sõrme, mis põrutada sai. Teine kord juhtus Taavi sõnul nii, et "üks kollane mota pani mulle mootorisse. Kukkusime mõlemad maha."

Missugune motikas sul on? "Mul on väike motikas. Niipea, kui gaasi panen, hakkab kihutama." Mis tunne on ratta seljas olla? "Hea. Vahel on tunne, et võin kukkuda, aga mõnikord on väga kindel tunne. Kõige ägedam on aga siis, kui saan teistest mööda kihutada."