Uudised ja teated

« Tagasi

Pärl valla lääne serval – Tõlinõmme järv ja soo

Keila ja Vääna jõe vahelisel kõrgel paeplatool asub Tõlinõmme järv, mis saab oma vee allikatest ning sademeveest, ja soo.
 
"Tõlinõmme ehk ka Humala järv ja ümber paiknev soo on linnuparadiis," on öelnud 1930. aastatel Eerik Kumari, meie üks nimekamaid ornitolooge. 344 hektaril pesitsesid ja peatusid tuhanded naerukajakad, kühmnokk-luiged, sinikael-pardid, hallpõsk-pütid, roolinnud, sookured jt. Lähedal metsades pesitsevad kakulised ja kullid käisid seal kandis tihti jahti pidamas …
 
Põllumajandus muutis kõik
Võitlus liigvee vastu käib eestimaise põlluharimise juurde, paraku aga muutus 1937. aastal just põllumajanduse tõttu Tõlinõmme drastiliselt. Nimelt otsustasid kohalikud oma heina- ja karjamaid laiendada ning kaevasid Tõlinõmme järvest kraavi (mis veel tänavu alles olid – toim.) Keila jõe suunal ehk lasid järve veed alla. Tööde tõttu jäi 38 hektari suurusest järve veepeeglist pärast kuivendustöid alles vaid kuus hektarit. Kas ja kui palju põllumeestel looduse ümberkorraldamisest kasu oli, ei tea praeguseks keegi. Soo oli põllumeestele oluline turbaallikas – käsitsi korjatud turvas kuivatati loomadele allapanekuks.
 
1980. aastatel üritati järve taastada: Vääna-poolsesse külge ehitati Vello Linnu initsiatiivil tamm koos veetaset reguleeriva lüüsiga. Tammi taha kogunenud vett kasutati suviti läbi nn Noraku tiigi Vääna jõeäärsete karja- ja heinamaade vihmutamiseks, sest Vääna suurfarmi veisekari vajas palju sööta. Suurfarmi ei mäleta varsti enam keegi, aga Tõlinõmme tamm ja lüüs on kasutuskõlblikud ning looduses ilusti alles.
 
Looduskaitse ja kaitsekord
2003. aastal püüti Harjumaa keskkonnateenistuse ja vallavalitsuse koostöös Tõlinõmme järve ning soo häving peatada, tõstes järve ja soo veetaset vähemalt 30 sentimeetri võrra. Tehniliselt lihtne ettevõtmine osutus aga keeruliseks, sest mingil põhjusel ei tahtnud lauad lüüsil püsida. Samal aastal püstitati järve Adra küla poolsesse külge linnuvaatlustorn, mis on praeguseks lagunenud.
 
Vääna pärandmaastiku kaitse jätkus 1991. aastal, kui Harju maavalitsuse eestvedamisel loodi taimestikukaitseala. Praeguse Vääna maastikukaitseala korra koos Natura 2000 alaga kinnitas Vabariigi Valitsus juba 2000. aastal.
 
27. augustil 2018 võttis Vabariigi Valitsus vastu määruse "Vääna maastikukaitseala kaitse-eeskiri", kus asub ka Tõlinõmme sihtkaitsevöönd, millele eelnes kohalikele Vääna külas rahvakoosolek. Määruse kohaselt on sihtkaitsevööndis lubatud tegevuseks kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine, tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitseala jaoks, olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja loodusliku veerežiimi taastamine jms.
 
Legend Tõlinõmme järvest ja soost kui meie valla looduspärlist on elanud oma vaikset elu ning loodame, et ühel ilusal päeval saame piirkonda külastada tänu läbi metsa ja soo looklevale matkarajale.
 
HEINART PUHKIM
Retkejuht Vääna-Jõesuust