Uudised ja teated

« Tagasi

Viti – kingitus kuningalt

Maa, kus praegu on Vääna-Viti Kodu, on üks esimesi kingitusi, mida Rootsi kuningas siinmail tegi.

Turismiteatmikes oli kirjas, et Murastest edasi asuva Viti mõisa, praeguse Vääna-Viti Kodu on asutanud keegi jõukas Tallinna linnakodanik Hermann Witt. Kes oli see rikas mitte-aadlik, kes otsustas mõisa asutada ja põllumeheks hakata? Tallinna linnaarhiivi toimikus oli Rootsi kuninga Gustav II Adolfi kirja saksakeelne tõlge 6. juunist aastal 1630, millega ta meie kandis rüütelkonna sekretärile, Toompea halduskohtunikule Hermann Wittile hea teenistuse eest kolm adramaad põldu kinkis.

Need maad olid halvasti haritud. Kolm adramaad lisandus kellegi Jurgen Kallizi pankrotipesast. Kuningas ei teinud seega kellelegi liiga, kui maad kinkis. Adramaaks arvestatakse pinda, mida üks perekond suutis harida – umbes kümmekond hektarit. Praeguste kaartide järgi võisid need adramaad olla Harku valla Kangru, Pääla, Mardi, Nurmenuku, Idanurme, Arguti tee, Vana Aiba, Vahenurme, Mihkli, Pajuvälja ja Lehtmaa kinnistute kandis. Ehk kui Viti mäepealse Alexela tankla tagune maaomanik, vanatalu pärisperemees Ants Morel sooviks end pidada natuke kuninga alamaks, oleks tal selleks täielik õigus. Praeguse Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi asutamise allkirjastas kuningas 1631. aastal, Tartusse ülikooli asutamise dokumendi 1632. aastal. Seega: Viti mõis ja küla on esimesena auväärses nimekirjas, mille kuningas siinmail asutas.

Küla sai Hermann Witti asutatud mõisa järgi omale nime. Väikese naabermõisa Vana-Pääla järgi nimetati rahva seas uut kohta algul Vitipäälaks. Kui Viti mõis 28. mail 1859. aastal 33 000 tsaariaegse hõberubla eest omanikku vahetas ja Stackelbergide kätte läks, hakati seda täpsema kohamääratluse järgi Vääna-Vitiks kutsuma.

20. sajandi algul oli Viti mõisavalitsejana ametis kirjanik Eduard Vilde isa. Ei ole välistatud, et just siit sai terava sulega kirjamees ainest romaanile "Mäeküla piimamees", millest Leida Laius 1965. aastal filmi väntas. Filmimuusika autor oli helilooja Arvo Pärt. Filmis on kesksel kohal armukolmnurk: talumees, kes soovib piimavedamise õigust saada, tema nägus proua ja mõisahärra, kes piimavedamisloa eest veel üht-teist pealekauba tahab saada. Meie kandi ilus loodus ikka inspireerib!

HEINART PUHKIM

Ajaloolane