« Tagasi

HARKU VALD 30: Harku valla jagunemisest

 

HARKU VALD 30: Rubriik tutvustab Harku valla kujunemisaastate tähtsamaid sündmusi

 

 

Elanikele on hea meelde tuletada, kuidas haldusreform mõjutas ligi sada aastat tagasi meie eluolu praegustes valla piirides.

 

Kas teadsite, et Vääna ja Viti kogukond olid pea sajand tagasi omavalitsuse tasandil eraldi? Kui Vääna vald 1. augustil 1919 tegevust alustas, oli Eesti Vabariik eksisteerinud vaevalt poolteist aastat ja riik tõmmatud vabadussõtta. Imetlusväärt, kuidas üks väike kogukond soovis sellistes tingimustes hakata ise majandama ja valitsema. Muide, algselt pidi Vääna vallaga ühinema ka Muraste kogukond, kuid lõpuks otsustasid sealsed elanikud jääda edasi Harku valla koosseisu.

 

Uue valla loomisel eraldus Harku vallast ligi 1800 elanikku. Enne tegevuse alustamist valis valla täiskogu valimiskomisjoni. Tähtis oli ka vallasekretär, kellele anti ülesandeks ühe kuu jooksul ette valmistada vajalik dokumentatsioon. Valiti ka 16-liikmeline vallavolikogu, esimeheks sai Otto Pirma. Sama isik oli ka vallavanem. Tolleaegsed seadused võimaldasid valida nii volikogu esimeheks kui ka vallavanemaks ühe ja sama inimese.

 

Noore valla kannatuserohked algusajad

 

Esimesed aastad olid värsketele ametimeestele keerulised. Lisaks igapäevastele tööülesannetele raskendasid olukorda ka majandusraskused, mille tõi kaasa viljaikaldus.

 

Vääna vallamaja asus esiti Vääna mõisa ja raudteejaama vahel. Aastal 1921 koliti Vääna mõisa endisesse peahoonesse. Kuna mõisa põhikorrusel oli kool, sai vallavalitsus ruumid soklikorrusele, mis tol ajal olid külmad ja pimedad. Seal asus ka kohalik konstaablipunkt arestikambriga.

 

Lõpuks õnnestus Vääna vallal riigi käest Vääna mõis 1924. aastal ära osta. Hind 510 000 marka, sissemaks laenati Keila Laenu ja Hoiu Ühisuselt. Noor vald pidi nuputama, kuidas tulusid suurendada. Seati sisse maksumäärad näiteks jalgratastele, u 35 marka, ja veskitele. Vahi küla veski omanik pidi maksma tuhat marka aastas. Makse maksid kõik 20−65-aastased vallaelanikud, meesisikute maksumäär oli 20 marka, naistel 10. Maksustamise alla kuulusid ka nt saanid, vedruvankrid, tõllad, sõiduhobused. Tänu suurtele pingutustele valla majanduslik olukord paranes.

 

Vääna valla koosseisu kuulus ka Vääna-Jõesuu

 

1925. aastal avas Vääna haridusselts mõisas rahvaraamatukogu. Raamatuid laenutati kõigile vähemalt 15-aastastele Vääna valla elanikele laenutuskaardi alusel, mis maksis 25 senti. Teoste laenutamisel olid piirangud, näiteks ei antud raamatuid peredesse, kus oli külge hakkavaid haigusi. Kolmekümnendate alguses oli raamatukogu fondis 248, 1936. aasta lõpuks  juba 544 raamatut.

 

Vääna valla haridus- ja kultuurielu muutus üha vilkamaks. 1930ndate aastate lõpul tegutses vallas ligi paarkümmend seltsi. Näiteks Naiskodukaitse Vääna jaoskond, Kodutütarde ja Noorkotkaste Vääna rühmad, Vääna Vabatahtlik Tuletõrjeühing. Mõisas, kuhu seltsielu oli koondunud, toimusid rahvale tasuta haridus-, kultuuri- ja teadusteemalised loengud-kursused.

 

Vääna valla alla kuulus tol ajal ka moodne suvituskoht Vääna-Jõesuu. Seal avati 1938. aasta augustis Tallinna linna lastekodu 500 kasvandikule suvekodu. Avaja oli president Konstantin Päts. Oma kõnes ütles ta muu hulgas: "… lapsi, neid wäikesi taimekesi, on tarwis päikese kätte tuua, neid esimestel eluaastatel terwislikult kindlustada ja neile warases nooruses mõned päikesepaistelised päewad luua, mis neile elu ajaks meelde jääwad ja mida nad kuni elu lõpuni mäletawad."

 

Vääna vald tegutses iseseisvana 7. oktoobrini 1938, mil Vabariigi President oma otsusega liitis valla taas Harku ja osaliselt Keila valla koosseisu.

 

Seekordses ajaloovaates on kasutatud materjale Terje Urbaniku koostatud kogumikust "Vääna iseseisva vallana".

 

Maris Viisileht, abivallavanem

 

Foto: rindeleht.ee