HARKU VALD 30: Rubriik tutvustab Harku valla kujunemisaastate tähtsamaid sündmusi

 

Tänases ajaloovaates on kasutatud materjale Terje Urbaniku koostatud kogumikust "Killukesi Harku valla ajaloost".

Uue maja ehitamise plaani hakati Harku vallavalitsuses arutama 1898. aastal. Senine vallamaja asus kooliga ühes hoones. Vallavalitsusele tuli aga tööd juurde, ametnike arv suurenes ja ruumipuudus hakkas tugevalt tunda andma.

Lõpuks leiti sobiv koht praeguse Harku-Rannamõisa tee ääres Hüüru külas. Krundi suuruseks pidi olema kolme vakamaa jagu maad. Ehitaja leidmiseks avaldati lehes kuulutus. Kui esialgu oli kavas ehitada puithoone, siis hinnapakkumisi võrreldes selgus, et kivimaja ei tule palju kallim.

Raha ehituse tarbeks võeti kõigi nelja kogukonna kassast, arvestades hingede arvu: Harkust 2354, Wäänast 2511, Rannast 1229 ja Haberstist 706 rubla. Ehitusleping sõlmiti 1899, vallamaja pidi tulema 13 sülda pikk ja kuus sülda lai. Õuealale lisandus kuur. Maja pidi saama kantseleiruumid, kohtusaali, vanglapuuri ja eluruumid koos köögiga. Lepingus oli kirjeldus müüride paksusest, seinte materjalidest, vundamendi kõrgusest; et maja ette tuleb klaasveranda jne.

Vallamaja olgu eeskujuks elanikele ja möödakäijatele

Ehituse tasu oli 6800 rubla ja kautsjon 300 rubla. Lisaks võis ehitusmeister 2% ulatuses kogu summast arvestada ootamatute kuludega või teha volikogu nõutud täiendavaid muudatusi. Kautsjon jäi pärast ehituse lõppu üheks aastaks vallakassasse ootele. Kui selle aja jooksul ei ilmne ühtegi puudust, tuleb vallal ehitajale 300 rubla kautsjonit koos 4% intressiga ära maksta. Ehitusjärelevalvesse kuulus neli volimeest: Otto Tusar Harkust, Hans Pirma Väänast, Peeter Rikku Rannast ja Gotlieb Graaman Haberstist. Ehitajalt telliti 85 rubla eest kaheksa leenidega pinki kohtusaali publiku jaoks, kohtulaud, kantseleisse kirjutuslaud sahtlitega, kaks riiulit paberite-raamatute tarvis, ootamise tuppa riietenagi, silt maja ette, talli taha külge "wäljas käima koht". Kinnistu piirile vallamaja ümber ehitati paekivist aed.

Väiksemate esemete hankimine jäi vallavanem Mart Teimanni ülesandeks. Nendeks olid toolid, lambid, keisriherra pilt, Jumalakuju, lühtrid, kell.

Lepingu järgi pidi meister Mihkel Oniks valmis maja üle andma 1899. Eri dokumentidest nähtub siiski, et vallavalitsus alustas uues hoones tööd 1901. aastal.

Maja oli korralikult ehitatud, sest esimene suurem remont toimus 1936. Samal aastal alustati Eestis koduümbruse kaunistamise liikumisega. Üldise moto järgi pidi üks vallamaja olema eeskujuks elanikele ja ka möödakäijatele. Teadaolevalt on selle vallamaja ehitamine jäänud Harku valla enam kui 150 aastase ajaloo jooksul ainukeseks sel eesmärgil ehitatud hooneks.

 

Maris Viisileht, abivallavanem

 

Pildil: Praegu tegutseb kunagises vallamajas Triibu ja Liine eralastehoid. Foto: Harku Valla Teataja