HARKU VALD 30: Rubriik tutvustab Harku valla kujunemisaastate tähtsamaid sündmusi

 

Septembris, tarkusekuul, on paslik teha ülevaade koolidest, mis on tegutsenud Harku vallas selle loomise ajast ehk viimase 155 aasta jooksul.

 

Kuigi Harku valla praegustes piirides toimusid esimesed koolide avamise katsetused 18. sajandi lõpul, siis põhiliselt hakati siinmail koole avama 19. sajandi teisel poolel.

 

Koolihariduse andmist Rannamõisa külas alustati 1864. aastal, mil seal hakkas tegutsema Rannavalla kool. Koolimaja juures olid ka abihooned: kuur, ait ja laut. 1932. aastal õnnistati sisse Ranna uus koolimaja, mida tänapäeval kutsub rahvasuu Rannamõisa vanaks koolimajaks.

 

Harku haridusest

 

On teada, et Harku külas tegeleti koolihariduse andmisega 1869. aastast alates. Koolimaja ehitati mõni aasta hiljem (1872) ja see olevat olnud Tallinna ümbruse koolidest üks ilusamaid. Selleks andis nii maa kui ka ehitusmaterjalid ja ehituseks vajaliku raha Harku mõisnik. Pärast Eesti Vabariigi loomist hakati otsima uusi võimalusi, kus kooli pidada. Läbi raskuste õnnestus Harku kool kolida Hüüru mõisa, kus tegutseti 1973. aastani. Harku vana koolimaja on praegugi veel kenasti püsti, asudes Harku-Rannamõisa tee ääres.

 

Kuna Harku valla alla kuulus kunagi ka Haabersti piirkond, on hea teada, et sealgi avati külakool 1868. aastal vast valminud hoones. 1933. aastal ehitati kool ümber ja õppetöö toimus seal kuni 1962. aastani. Koolihoone on praegugi alles. See asub Paldiski maantee ääres Haabersti ringristmiku lähedal.

 

Vääna lapsed said tuliste vaidluste tulemusel uue hoone

 

Kooli peeti ammustel aegadel ka Kumna mõisa juures. Algselt tegutseti põllutöökoolina, 19. sajandi lõpupoole sai sellest tavaline külakool. 1920. aastal avati Muraste mõisas Eesti Punase Risti Muraste algkool, mis oli mõeldud eelkõige lastekodu kasvandikele. Kool tegutses eri nimede all 1995. aastani. Vääna piirkonnas hakati kooliharidust andma 19. sajandi keskpaigas. Esimesed teated kooliõpetuse andmisest pärinevad 1855. aastast. 20. sajandi algul sai selgeks, et Vääna kogukonna lastel on vaja uut koolimaja, sest seni kasutusel olnud hooned olid väga kehvas seisus. Pärast aastaid kestnud Harku volimeeste vaidlusi, erimeelsusi ja vastuolusid nii asukoha kui ka rahastuse osas suudeti siiski 1912 avada uus kool − Vääna Ministeeriumikool. Pärast 1919. aasta maareformi õnnestus koolil kolida Vääna mõisa peahoonesse, kus tegutsetakse tänaseni.

 

Kolm sajandit kooliharidust

 

Harku valla seni kõige suurem kool avati 1986. aastal Tabasalus. Sellest õppeaastast kannab see nime Tabasalu kool ja siin õpivad 1.−9. klassid kolmes õppehoones, millest üks asub Merikülas. 10.−12. klassi õpilased saavad nüüd haridust omandada uues Tabasalu gümnaasiumis. 1990 avati Harkujärve külas kool, mis praegu kannab nime Harkujärve põhikool. Tegutsetud on eri hoonetes, juurdeehituse sai kool kolm aastat tagasi.

 

Vääna-Jõesuu kool sai alguse 2013. aastal ja see asub küla suvilapiirkonnas endise pioneerilaagri territooriumil.

 

Praegu tegutseb valla noorim kool Muraste külas sealsel paesel pinnal kadakate vahel. Õppetöö algas Murastes 2015. aastal, kuid juba kolme aasta pärast sai kool juurdeehituse.

 

Valla territooriumil Türisalu külas tegutses ka Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool, mis oli riigi ülalpidamisel. Õpilaste vähesuse tõttu liideti kool 2015. aastal Tallinna Konstantin Pätsi vabaõhukooliga. Huviharidust annab 35-aastane Tabasalu muusika- ja kunstikool.

 

Harku vallas on järjepidevalt kooliharidust antud läbi kolme sajandi. Üha uute perede siia asumisel oleme peagi juba järgmise kooli loomise ootel.

 

Ajaloovaates on kasutatud Harku vallavalitsuse arhiivi materjale.

 

MARIS VIISILEHT, abivallavanem