Koolide töö laste liikumisharjumuste edendamisel on vaatamata pandeemiale väga heal tasemel.

 

Uurimuste kohaselt täidab väga vähe kooliealistest lastest Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitust liikuda aktiivselt vähemalt 60 minutit päevas. Tartu Ülikooli liikumislabori uurimustest on teada, et Eestis ainult 24% ehk neljast vaid ühe 7−13-aastase õpilase liikumisaktiivsus on piisav. Ülejäänud 76% on murekoht, sest tähendab riski tervisele ja ühiskonnale laiemalt.

 

Küsisime kõigilt koolidelt:

1. Millised on nende praktikad laste liikumisharjumuse edendamisel

2. Kuidas olid korraldatud kehalise kasvatuse tunnid distantsõppe ajal

3. Mida nad soovitavad vanematele laste liikumisharjumuste parandamiseks.

 

 

1. Koolis on kõikidel vahetundidel võimalik kasutada kooli saali. Esimesel aastal tehti läbisegi kõike, kuid siis korrastasime laste ohutusele  mõeldes saali kasutamise kava nii, et erinevatel päevadel on erinevad tegevused erinevatel saalipooltel. Tegevusteks on "Jahimees", saalihoki, sulgpall, korvpall, rahvastepall. Hüppenöörid ja rõngad on samuti saadaval. Redelitel ronida ja matsu mängida võib saali servas  iga päev. Koroona ajaks tegime saali kasutusgraafiku klassipõhiseks, kummalgi saalipoolel mängis üks klass. Fuajeedes on meil lauatenniselaud, lauajalgpallid ja lauahoki. Aeg-ajalt kasutame ka koroonat. Mõned vahendid on soetatud laste otsusel kaasava eelarve põhjal, näiteks seikluspark, batuut ja lauahoki. Iga-aastase õpilaste heaoluküsitluse käigus saame teada, mida õpilased veel kooli tahaks ja mida neile meeldib õuevahetunnil kõige rohkem teha.

 

Õues peavad õpilased olema kell 11.00−11.40. See on hea võimalus liikumiseks ja sotsiaalsete oskuste arendamiseks. Kõige populaarsem on onnide ehitamine leitud looduslikest materjalidest. Oksi on saanud lausa veoautoga tuua, et oleks, millest ehitada. Populaarne on  praegu uus seikluspark, enne seda aga külaseltsi organiseeritud tasakaaluliinid. Suur tänu siinkohal Vääna-Jõesuu külaseltsile, tänu kellele saame mängida ka kettagolfi. Kindel seltskond lippab kohe, kiiver peas, tõukeratta järele ja varsti on nad skate-pargis. Mõned tiirutavad kindlas suunas jalgrattaga ümber maja, teised haaravad ukse kõrvalt vahendite kastist jalgpalli ja kappavad kunstmuruplatsile. See sai valmis läinud suvel tänu aktiivsele vanemale ja kogukonna toetusele valla kaasavast eelarvest. On ka korvpallifänne. Vähem mõjuvad pulsile lihtsalt võsas ja metsas mudaköögis mängimine, kriitidega joonistamine ja jalutamine.

 

Pärast tunde on liikumisega seotud huviringid tantsu-, spordi-, matka- ja aiaring.

 

Traditsiooniliselt on kevadel ja sügisel spordipäevad rannas, kus kõik läbivad kuus ala. Ka matkapäevad kogu koolile on õppeaasta alguses ja lõpus. Tavaliselt matkame 5 km, vahepeal naudime lõkketoitu ja jookseme võidu. Orienteerumisülesanne on nii spordipäevadel kui ka matkadel. Otsime kas meloneid, arbuuse või šokolaade.

 

Talvel, kui vähegi kannatab, oleme kehalise kasvatuse tunnis suuskadel. Ka õuevahetunniks võib suusad võtta, nagu ka nädalavahetuseks koju. Talvistel õuevahetundidel on popp kelgutamine. Vastlapäeval sõidame alati suurematele mägedele.

 

Poriseks ajaks planeerime 1.−3. klassile ujumistunde Tabasalus. Lisaks on kooli kulul võimalik neis klassides kümme korda ujulat kasutada.

 

2. Distantsõppe ajal andsime õpilastele iseseisva tunnitöö, mida 4.−6. klasside õpilased pidid tagasisidestamiseks kandma mõnda spordirakendusse (vanasti Endomondo, nüüd nt Strava), kust pidid tehtud tunnitöö kohta kuvatõmmise esitama. 1.−3. klassi õpilased võisid ülesandeid teha iseseisvalt või koos vanematega, nemad tagasisidet rakendusse laadima ei pidanud.

 

Ülesanneteks olid näiteks erinevad liikumis- ja jooksuharjutused, mille sooritust hindasin rakenduse kaudu saadetud kuvatõmmise järgi, kust oli näha, millise tempo ja kehalise ressursikasutusega ülesanne on sooritatud, ja jagasin soovitusi, kuidas midagi saaks paremaks muuta. Kui eelmisel aastal tuli sooritada ja esitada ülesanded kindlal ajal, siis selleaastane kogemus näitas, et ülesandeid täideti tulemuslikumalt siis, kui neid sai sooritada omale sobival ajal. Andsin neile pisut pikema aja ülesannete esitamiseks, seeläbi oli neil mugavam tegevusi oma muude tunnitööde järgi planeerida.

 

5.−6. klassile andsin näiteks ülesandeks joosta üks kilomeeter, mille tulemusi eelmise aasta omadega võrdlesime. 4. klassile andsin ajalimiidi, näiteks pidid nad jooksma kümne minuti jooksul teatud vahemaa. Samuti pakkusin välja erinevaid jõu- ja hüppeharjutusi, liikumisradu.

 

Mõned tunnid korraldasin nii, et andsin õpilastele valida, kuidas nad näiteks 45 minutit liikumist ise planeerivad: kas kõnnivad, matkavad, sõidavad ratta või rulluiskudega. See oli mõnede jaoks nii palju mugavam, et innustas neid lausa rohkem liikuma. Kokkuvõttes võibki öelda, et osa õpilasi, kes muidu kontaktõppe aja kippusid pigem vähem liikuma, liikusid iseseisvalt rohkem.

 

3. Kõik algab lapsevanemate enda liikumisharjumustest – võtke lapsed endaga liikuma kaasa.

 

Hea võimalus lapsi liikuma suunata on nad näiteks lemmikloomadega jalutama saata – selgitada, et koer on elusolend ja temagi vajab õues liikumist.

 

Jalutage koos, sõitke ratastega. Hea võimalus on ka punktist A punkti B liikuda. Näiteks kui elate mere lähedal, saatke laps merd vaatama. Seadke eesmärke.

 

Ühte head toimivat nippi kõigile ei ole – vaadake, millised tegevused teie lastele meeldivad.

 

 

1. Täna kehtiv riiklik õppekava annab küllaltki kindlad ja sportlikku silmaringi avardavad raamid, mida kehalise kasvatuse tundides teha. Meile on kindlasti andnud innustust Vääna-Jõesuu kooli traditsioon läbi viia õuevahetunde. Selleks lõime juba poolteist aastat tagasi tunniplaani ühe õppetunni pikkuse nn söögitunni, mil õpilased saavad nii süüa kui ka õues vahetundi veeta. See on eriti edukas just algklassides, kus kõik lapsed pärast söömist kohe õue mängima lähevad. Kindlasti tuleb siinkohal teemat käsitleda ka natuke koolist laiemalt, sest meie vallas on väga rikkalik valik huvi- ja spordiringe. Lisaks kvantiteedile on selle taga ka selge kvaliteet, millest annab tunnistust õpilaste väga suur hõivatus erinevate ringidega ja tugevad saavutused erinevatel mõõduvõtmistel.

 

2. Distantsõpe on olnud suur väljakutse kõigis õppeainetes, kuid ilmselt just kehalises kasvatuses on uue tasakaalupunkti leidmine olnud üks keerukamaid. Ühelt poolt on eesmärk lastele arvutis olemisele liikumise kaudu vaheldust pakkuda, teisalt tagada juhendatud õppe läbiviimine. On hea meel tõdeda, et õpetajad on ise olnud väga aktiivsed omavahelistes koostöövõrgustikes osalemisel. Näiteks üle riigi kehalise kasvatuse õpetajaid koondav Facebooki grupp on üks selline koht, kus õpetajad häid kogemusi vahetavad. Meie rakendatud formaat näeb ette osalist live-tunni formaadis sissejuhatust, kus õpetaja annab juhised ja jagab uusi teoreetilisi teadmisi, ning praktiline pool jääb seejärel õpilastel iseseisvalt teha. Järgmises live-tunnis arutatakse ka eelmise ülesande õnnestumisi ja ebaõnnestumisi. Samas on kasutatud näiteks formaati, kus õpetaja viib live'is läbi kogu tunni, tehes õpilastega koos võimlemis- ja venitusharjutusi. Või on e-kooli kaudu antud juhendeid mõne iseseisva liikumisharjutuse tegemiseks.

 

3. Distantsõppe ajal on ekraani tagant eemale ja õue saamine kindlasti väga oluline. Konkreetne lähenemine peab olema kooskõlas pere harjumuste ja laste võimetega. Lihtsam viis alustamiseks on ehk kerged ühised jalutuskäigud perega, mis jõudumööda saavad muutuda pikemaks ja vaheldusrikkamaks. Eestis on palju kauneid rannaribasid ja matkaradu, mida avastada. Sportlike eesmärkide korral sõltub lähenemine paljuski spordialast endast, kuid trennide mittetoimumise ajal on spordipoistele ja -tüdrukutele kindlasti soovituslik ise paar korda nädalas jooksmas käia ning ka YouTube'i videote toel koduselt oma keharaskuse baasil harjutusi teha.

 

 

1. Meie koolis toimuvad õuevahetunnid, mida lapsed hea ilma korral meelsasti kasutavad. Need ei ole selgelt organiseeritud. Lapsed mängivad erinevaid liikumismänge: peitust, "Jahimeest", kulli, palli, sulgpalli. Talvel teevad kindlasti ka lumesõda ja lasevad liugu. Sel õppeaastal toimusid ka suusatunnid mõisa ümbruses.

 

Kehalise kasvatuse tunni üks tähtsamaid osi on mäng, mille kaudu toimub sotsialiseerumine ja üksteisega arvestamine. Mängud, mida lapsed mängivad: rahvastepall, "Jahimees", "Viis miinust", sulgpall, peitus, aaretejaht, pesapall, erinevad jooksumängud, nt "Rästik ja nastik", "Värvid", "Kellamees", "Öö ja päev".

 

Traditsiooniliselt toimub sügisel ja kevadel ka spordipäev, kus toimuvad õpilastevahelised teatevõistlused.

 

Oleme korraldanud ka kogu kooliga ühiseid matku, viimasel ajal seoses piirangutega pigem klasside kaupa.

 

2. Distantsõppe ajal oli raskem hallata laste liikumist. Kui palju keegi täpselt liikus, seda me ei tea, aga loota võib parimat. Igal esmaspäeval kohtusin 4.−6. klasside õpilastega video kaudu, kus andsin uueks nädalas ülesande ja küsisin tagasisidet eelneva kohta. Tegime koos ka virgutusvõimlemist. Nädala lõpus saadavad õpilased enda tehtud ülesanded: liikumispäeviku, jõuharjutuste korrad, jooksmise ajad, liikumiste bingo jne.

 

1.−3. klass täitis samuti liikumispäevikut, tegi koduste vahenditega takistusrada ja saatis videoid oma liikumisest ning täitis bingo ülesandeid.

 

3. Vanemad võiksid lastega koos minna matkale, jalgratastega sõitma, täita erinevaid bingolehti, mis on seotud loodusest otsimisega.

 

 

1. Head praktikad laste liikumisharjumuste edendamiseks jäävad suuremalt jaolt koroonaeelsesse aega. Meie koolis toimusid tantsuvahetunnid, kus lasti projektoriga spordisaali seinale tantsuvideoid. Samuti toimusid pallimängu vahetunnid, näiteks mängiti rahvastepalli, mis oli eriti populaarne.

 

Korraldati ka spordipäevi ja Eesti Olümpiakomitee viis läbi ka spordinädala, mille raames toimusid koolisisene orienteerumispäev, matkapäev, talvel lumes möllamise päev. On toimunud ka meeskondadevaheline maastikumäng, kus tuli läbida rada koos erinevate lisaülesannetega.

 

Meil on olnud ka õuevahetunnid: sügisel ja kevadel oli noortel võimalus mängida tänavareketit, hüpata keksu, mängida lauatennist, lauajalgpalli, talviti lihtsalt lumes möllata. Kooli lähedal asub seiklusrada, mida õpilased ja külarahvas saavad vabalt kasutada.

 

Koolisiseselt toimuvad iga-aastased hüpitshüplemise võistlused ja "ühe ringi jooks".  Oleme 6. klasside õpilastele andnud võimaluse ka muid koolisiseseid võistlusi korraldada, näiteks jalgpallis, rahvastepallis vms.

 

2. Distantsõppe ajal täitsid 3.−6. klasside õpilased liikumispäevikut. See oli meil kooli poolt niimoodi määratud, et põhiained saaks kindlasti suurema tähelepanu. Ideid jagasin jooksvalt – kel soovi, võis nende järgi tegutseda. Soovitasin neile Actionboundi, Netfiti harjutusvara, erinevaid liikumisi lisaülesannetega, koduseid heakorratöid, rahvusvahelist tantsupäeva, sammulugemise päeva vms.

 

Mulle tundub, et osa noori liikus rohkem kui kontaktõppe ajal koolis, nad olid loomingulisemad ja sportisid ning liikusid rohkem koos perega kui muidu. Samas oli neid, eriti trennilapsi, kelle  treeningud tundusid väga ühekülgsed – neile püüdsin anda soovitusi, mida veel võiks teha.

 

3. Kui lapsevanem on ise aktiivne, on üldjuhul ka lapsed aktiivsed ja liiguvad heameelega koos vanematega. Soovitan lapsevanematele – kui laps kutsub sind õue mängima või liikuma, tee seda. Lastele meeldivad väga matkad (jalgsi, kanuu, jalgrattaga vms), linnaorienteerumised, jalgrattasõidud, kettagolf jne, kui seda saab perega koos teha.

 

 

1. Paljud Põhjamaad ja ka teised laste vähese liikuvuse probleemi küüsis vaevlevad Euroopa riigid on oma riigi strateegiates ning ka koolisüsteemides hakanud tegema suuremaid samme selle olukorra muutmiseks – nii ka Muraste kool.

 

Muraste kool hindab oma väärtustes, õppeprotsessis ja tervikliku koolipäeva ülesehituses liikumise tähtsustamist väga. Kooli algusaastatest saadik on koolipäeva lahutamatuks ja teadlikuks osaks õuevahetund, kus käiakse pea iga ilmaga. Selleks, et vähendada õpilaste igapäevast suurt istumisaega ja luua koolis rohkem liikumisvõimalusi, mis on teaduslikult tõestatud ja tugevalt seotud ka õpilaste parema õpi-, keskendumis- ja mäluvõimega, oleme ainukese Harku valla koolina liitunud rahvusvahelist tunnustust pälvinud projektiga "Liikuma kutsuv kool" (mille võrgustikus on praegu 148 Eesti kooli).

 

Projekti põhimõtted ja sisukad programmi tegevused annavad võimaluse muuta õpilaste koolipäev aktiivsemaks igas päeva osas ning kujundada eluterved, liikumist väärtustava mõtteviisi ja harjumustega noored inimesed. Liikumisvõimalusi avardavate muudatuste loomiseks ja elluviimiseks on loodud kaheksast tublist õpetajast (sh direktor) ja kaheksast entusiastlikust lapsevanemast Muraste Liikuma Kutsuva Kooli Vunktiim ehk projekti meeskond, kes on kokku pannud ambitsioonika tegevuskava ning loob samm-sammult liikuvamat koolikultuuri ja tulevikku.

 

Tänu kogukonnaga loodud koolivisioonile "Terved eluviisid" ja projektile "Liikuma kutsuv kool" oleme muutnud aktiivsemaks õpilaste vahetunnid, ainetunnid, koolitee, kooliõue ning rakendame uut liikumisõpetuse ainekava ja tegeleme kogukonna ning koostööpartnerite kaasamisega.

 

Kõikidel koolipäeva vahetundidel toimuvad aktiivsed võimlavahetunnid ja algklassi õpilastele organiseeritud mänguvahetunnid üks kord nädalas (mängujuhtide ja mentori eestvedamisel), traditsioon juba varasemast on Just Dance'i tantsuvahetunnid kaks korda nädalas.

 

Igapäevased 40-minutilised õuevahetunnid ei ole tegevustega organiseeritud, kuid igale klassile on kool soetanud kasti spordivahendeid (tänavareketid, võrkpallid, jalgpallid, Bassalo mäng, lauatennisereketid, lendtaldrikud). Õpilaste tagasiside kaudu on välja tulnud ka see, et neile meeldib enim mängida looduslikus võsas, jalutamine, hüppamine, ronimine, kiikumine. Eriti koroona ajal on õuevahetunnid olnud väga olulised ning võimaldanud värskes õhus iseseisvat liikumist ja üksteisega suhtlemist ning lapsed naudivad õues olemist väga.

 

Suuname ja tunnustame õpilasi tulema kooli, kas vahendil liikudes või jalgsi. Võib öelda, et kevadel ja sügisel käivad väga paljud lapsed koolis jalgrataste ja tõuksidega ning ka jalgsi, jalgrattahoidjatestki jääb puudu. Näiteks meie aktiivse koolitee kampaania kuul (septembris) käis 60−70% lastest koolis liikumisvahendiga.

 

Ainetundides on õpetajad hakanud kasutama erinevaid liikumispause ja ka õppekorraldusmeetodid toetavad liikumist klassiruumis, koridorides või õues. Viimasel ajal küll vähem, kuid varasemalt on toimunud meie koolis ka regulaarsed õuesõppetunnid, mille raames koolitatakse ka õpetajaid ja osaletakse erinevates projektides. Muraste õpilased soovivad väga õuesõpppetunde ja oskavad välja tuua ka selle positiivsed kasutegurid.

 

Tegeleme ka liikuma kutsuva kooliõue loomisega (hetkel üksnes oma jõududega) ja kaasame ka koostööpartnereid ning kogukonda (sh lapsevanemaid, Muraste külaseltsi, Muraste Kooli SA), kes vabatahtlikult on igal aastal annetustega toetanud liikumisatraktsioonide soetamist. Tänu sellele on kooliõuel tasakaalu takistusrada, slackline-park ja kuuekohaline ringkiik. Talvel sai loodud Muraste esimene uisuväljak, mis kogus suurt populaarsust ning mille uiskude soetamist toetas Harku vallavalitsus. Samuti on kuhjaga ära tasunud paari aasta tagune kooli suusa- ja kelgumäe ehitus ning skate-park, mis on suurteks liikumise tõmbenumbriteks.

 

Õpetamist oleme nüüdisajastanud ja kehalise kasvatuse ainekava asemel õpetame juba uue liikumisõpetuse ainekava järgi, mille loosungiteks on "Liikumisrõõm ja mitmekülgsed oskused" ning "Terve ja liikuv inimene". Julgelt võib väita, et liikumistunnid meeldivad õpilastele väga ja paljudel lastel on tekkinud motivatsioon ning positiivsed hoiakud liikumise suhtes. Kindlasti on seda toetanud uute oskuste ja nüüdisaegsete spordialade ning liikumisviiside õpetamine, väljaspool kooli organiseeritud huvitavad liikumistunnid, motiveeriv (numbrivaba) kujundav hindamine ning õpilase eneseanalüüs, kus õpilased ise erinevate õppeülesannete raames analüüsivad enda liikumisaktiivsust ja harjumusi.

 

Kuigi liikumisõpetuse tundideks vaja minevaid õppevahendeid ja keskkonda on tarvis veel uuendada ja need vajavad täiendavaid KOV-i investeeringuid, võib öelda, et oma ainet armastavate õpetajate eestvedamisel on õpetatud lisaks traditsioonilistele liikumistegevustele juba ka uusi oskusi: SUP-surfi, kettagolfi, rulluisutamist, lendtaldrikut, sulgpalli, tänavareketimängu, airtrack'il akrobaatikat, parkuurimist, uisutamist, jäähokit, lumelauasõitu ja mäesuusatamist ning õpitud on erinevaid harjutusi ja trikke batuutidel, tundidesse on lõimitud tõuke- ja jalgrattad. Sellise lähenemise kaudu viime õpilased lähemale igapäevasele liikumisharjumusele ja loome ennast juhtivaid noori, kes teavad, miks on vajalik liikuda ja kuidas saab iseenda treeninguid planeerida, juhtida ja analüüsida.

 

Heade praktikate hulka kuuluvad ka toredate spordiürituste korraldamine (sh spordinädala tegevused): sportlik perepäeva mess, spordihommik peredele, GPS-orienteerumismängud nutitelefoniga, orienteerumise spordipäevad, aaretejaht, batuudipäev, talvised spordipäevad (mäesuusatamine, lumelauasõit, kelgutamine, uisutamine), talvised mäereisid Kiviõlisse ja Valgehobusemäele, erinevad klassidevahelised turniirid (nt pushpall või kileseebihoki), traditsioonilised ülekoolilised kergejõustiku spordipäevad, spordisangarite külastused oma lugudega (Magnus Kirt ja Gerd Kanter).

 

2. 2020. aasta distantsõppel olid kehalise kasvatuse ehk liikumisõpetuse õppeülesanded keskendunud õpilaste igapäevase aktiivse liikumise toetamisele ning liikumiskalendri täitmisele ja lihtsale eneseanalüüsile. Õpetajad tegid õpilastele jooksu- ja jalgratta valikkursuse treeningplaanid ning andsid ülesandeks ühe-kahe nädala pikkuseid väljakutseid. Samuti soovitasid erinevaid üldkehalise ettevalmistuse (ÜKE) treeningvideoid, mida proovisid järele ka emad ja isad. Eesmärk oli päevaplaani siduda ja õppeülesande üheks osaks teha ka igapäevane õuevahetunnipaus.

 

Selle aasta distantsõppel oli 4.−6. klassi õpilastel võimalus teha mitmekülgsemaid õppeülesandeid, nagu liikumisbingod, loodusaarete jaht, jooksu/jalgrattatreeningud, 30 päeva kõnni väljakutse ja erinevate liikumisteemaliste artiklite lugemine, Loquizi seiklusmäng telefoniga, spordiülekannete vaatamine, spordiala teooriatunnid (sh veebiloeng ja viktoriin), MyFitnessi NetFiti videotreeningud analüüsiga, ÜKE videotreeningud, Strava rakenduse kasutamine iseseisva treeningu salvestamiseks, teiste liikumise jälgimiseks ja enda andmete statistika vaatamiseks. 1.−3. klassi laste liikumisülesanneteks on olnud takistusraja tegemine, jõuharjutuste ja tervisebingo, fotojaht, loodusaarete jaht, viie päeva kõnni väljakutse värvimisülesandega, korvpallilaua meisterdamine ja viskevõistlus perele, ÜKE harjutuste kavad, jooksutrennid jpm. Samuti tehti videotunde, et õpilastega hoida kontakti, suhtlust ja neid motiveerida.

 

3. Iseseisva regulaarse liikumise toetamiseks tubastes tingimustes on soovitatav kasutada erinevaid videotreeninguid: ÜKE treeninguid või väljakutseid, Just Dance'i tantsuvideoid (tantsumaratone), joogatrenne. Õues liikumiseks sobivad peredele matkamine, kettagolf, liikumismängud, jalgrattasõit, rulluisutamine, tempokõnni- või jooksutreeningud, seiklusmängud telefoniga või erinevate loodusbingode, fotojahtide tegemine.

 

Näiteks eelmisel aastal lõime peredele 12 rajast koosneva GPS-orienteerumismängu, mis sai väga positiivset tagasisidet. Sel aastal lõi Muraste Liikuma Kutsuva Kooli Vunktiim vihjekaartidega seiklusmängu "Loodusaarded" ja tegi üleskutse peredele aktiivselt liikuda ja avastada aardeid. Soovitada võib ka liikumisminutite või sammude kogumist ja mõõtmist kas aktiivsusmonitori, nutikella või mõne liikumisaktiivsust mõõtva telefoniäpiga (nt peresisene sammude edetabel või mõni kilomeetrite kogumise väljakutse). Ühistegevusena sobivad peredele ka koduõue osavusmängud. Praegu on iga samm tähtis, seega – kõik liikuma ja võimalusel ikka õue! Loome liikuvamat tulevikku liikuma kutsuvate mõtete ja tegudega.

 

 

TRIIN KAND

Kommunikatsioonispetsialist