Kui nõukogude ajal oli küla tuntud ennekõike kanalate ja piimafarmi poolest, siis tänaseks on pilt päris palju muutunud.

 

Kumna on 5,3 m² suurune Harku valla kõige lõunapoolsem küla ja jääb valla keskusest umbes 15 km kaugusele. Küla asub Paldiski maantee ääres ja kuna asukoht on pigem Keila külje all, tarbitakse peamisi teenuseid just Keila linnas. Elanike arv on viimase 30 aasta jooksul jäänud 270−316 vahele, viimastel aastatel on see pigem languses. Esimese jaanuari seisuga elab külas 270 inimest − just parasjagu, et võõras hakkab silma ja naabrivalve toimib hästi.

 

Võrreldes nõukogude ajaga on pilt sootuks teine

 

On välja kujunenud, et Kumna peamise sissesõidutee suhtes asuvad vasakul elumajad ja paremal ettevõtted. Kui nõukogude ajal oligi küla tuntud oma kanalate ja piimafarmiga, siis tänaseks on see pilt muutunud. Ka praegu on külas veel paar linnukasvatuse kanalat, kuid need ei asu enam nii nähtavalt tee ääres. Palju on muutunud ja kanalate asemel on nüüd puitmoodulmajade tehas Harmet ja veidi külas seespool väikeveokite ümberehitusettevõte Bennett Grupp. Piimafarme on veidi vähem ja nendega toimetab 1996. aastast Metsaküla Piim, mille juht Jaan Metsamaa võitis 2018. aastal aasta põllumehe tiitli.

 

Küla keskel asus kuni 2000. aastate alguseni kauplus, mille kõrval oli söökla, hiljem ka Kirsa baar. Üle tee asus mõnda aega ka Viki pood. Seejärel hakkasid mõlemad hooned lagunema ja üks ka lammutati, aga siis renoveeris kohalik elanik hooned ümber − ühest kerkis elumaja ja teisest on saanud Knoobus OÜ, mis toodab lehtmetallist tooteid. Mõisa lähedusest leiame elumaja, kus varem asusid katlamaja, külasaun, pesumaja, hiljem ka baar ja seejärel tegutses selles hoones Usin-TR, mis katab teie peolaua.

 

Uhkuseks on loomulikult meie kolm mõisa

 

Esimese leiab Paldiski maantee äärest − Keila kirikumõis, mis praegu seisab tühjana. Külas sees asuvad kõrvuti Kumna mõisahooned, n-ö vana ja uus hoone. Uus hoone, mis 1999. aastal sai endale uue omaniku ja mida hakati renoveerima, on praeguseks muutunud nii väljast kui ka seest ja pakub silmale vaid ilu. Hoonet saab rentida erinevateks sündmusteks. Enne, kui need tühjaks jäid, käis mõlemas hoones tegus elu. Siin asus Keila sovhoosi peakontor, samuti sai siit linnufarmi toodangut osta. Mõlemas hoones on olnud ka elamispinnad. Vanas hoones on olnud kino ja seal on ka diskosid peetud. 1990. aastatel polnud noortel korralikku kooskäimiskohta, kogunetigi pigem külale omaselt poe taga ja palliplatsil, mis asus mõisaaias. Kui mõis sai uue omaniku ja ala suleti, siis 2003. aastal avas oma uksed Kumna kultuuriait, millest sai mitmefunktsiooniline külakeskus. Maja ette tuli ka korv- ja võrkpalliplats. 2009. aastal sündis külaselts ja koostöös uue juhatajaga hakkas maja elama. Tänaseks on maja leidnud kasutust nii kokkusaamisteks kui ka erinevate õpitubade, treeningute, kontsertide läbiviimiseks. Hoonet on võimalik ka erapidudeks rentida.

 

16. juulil ootab Kumna küla teid mõisaaeda, kus lisaks mõisaekskursioonidele saab nautida kodukokkade küpsetisi, avatud on lasteala ja õhtul kell seitse saab tantsu lüüa Kukerpillide saatel. Õhtu lõpetab zumba. Kohtumiseni Kumnas!

 

 

Maarja Kaljurand, Kumna küla selts

 

Foto: erakogu