« Tagasi

Vaktsiiniküsimusi seinast seina: mida võib ja mida mitte?

Kuigi vaktsineerimisaegu avatakse vastavalt sellele, kuidas vaktsiinitarned saabuvad, on võimalik kaitse saada kõigil üle 16-aastastel soovijatel. Mida vaktsineerima minnes teadma peaks? Tabasalu perearstikeskuse perearst Piret Rospu vastab korduma kippuvatele küsimustele.

 

Kas enne vaktsineerimist tuleks võtta paratsetamooli?

 

Ei. Enne vaktsineerimist palavikku langetavaid ravimeid võtta ei soovitata. Esiteks ei teki palavik sugugi kõikidel inimestel. Teiseks tekib palavik tavaliselt umbes 8−12 tundi pärast vaktsiinisüsti, paratsetamooli või ibuprofeeni mõju on selleks ajaks juba möödunud. Kolmandaks on palavikualanditel vähene mõju ka immuunrakkude talitlusele, esialgu laseks immuunsüsteemil omasoodu toimetada ja alles siis, kui peaks tõesti kõrge palavik või tugev süstekoha valu tekkima, on õige aeg valu- ja palavikuvastaste ravimite võtmiseks. Vaktsineerimine kaitseb ka siis, kui palavikulangetajaid on vaja läinud.

 

Kas enne vaktsineerimist tuleks võtta allergiatabletti?

 

Ei. Allergiaravimite ennetav võtmine ei aita anafülaksiat ära hoida. Küll aga võib allergiatabletiga maskeerida anafülaksia varaseid sümptomeid, nii et selle ära tundmine on raskendatud ja abi ei saa maksimaalselt kiiresti anda.

 

Kas enne vaktsineerimist võib süüa?

 

Jah. Vaktsineerimispäeval võiks kinni pidada oma tavalisest elurütmist. Tühja kõhuga tekivad kergemini minestus ja peavalu, seega on normaalne söömine vaktsineerimispäeval soovituslik.

 

Kas pärast vaktsineerimist võib tarvitada alkoholi?

 

Jah, väikeses koguses võib. Väike kogus alkoholi ei mõjuta vaktsineerimisest saadavat kaitset. Regulaarne suurtes kogustes alkoholi tarvitamine on aga selgelt immuunsust pärssiv ja mõjutab negatiivselt ka muude elundite tööd. Palume vaktsineerima tulla kainena.

 

Miks pean pärast süsti saamist ootama 15 minutit?

 

Üliharva võib vahetult pärast vaktsineerimist tekkida anafülaktiline või raske allergiline reaktsioon, sel juhul saavad õed kohe reageerida.

 

Kas pärast vaktsineerimist võib teha sporti või käia ujumas?

 

Kui enesetunne on hea, ei tee kerge jalutuskäik, rattasõit või ujumine halba. Suurt pingutust ega võistlemist võib-olla vaktsineerimispäeval siiski ei soovitaks, jätaks immuunsüsteemile toimetamiseks väikese energiareservi.

 

Mis saab, kui olen viiruse läbi põdenud, aga ei tea seda, või põen parajasti enese teadmata? Kas ma peaksin siis ühe vaktsiinidoosi saama?

 

COVID-19 läbipõdemine ei ole vaktsineerimisele vastunäidustus. Kui inimene on haiguse läbi põdenud ega tea sellest, vaktsineeritakse teda kahe vaktsiinidoosiga. See ei ole organismile ohtlik. Vaktsineerimisega saavutame mitukümmend korda kõrgema antikehade taseme kui vaid viiruse läbipõdemisega.

 

Mida võib vaktsineeritud inimene teha?

 

Täielikult vaktsineeritud inimestele kehtivad mõned leevendused. Näiteks ei pea täielikult vaktsineeritud inimesed pärast lähikontakti COVID-19 haigega või pärast reisilt tulemist enam jääma isolatsiooni ja nad võivad külastada hooldekodude elanikke ilma eelnevalt testimata. Täielikult vaktsineeritud inimesed võivad omavahel kohtuda ilma maskita. Siiski peab avalikes siseruumides, nagu ühistransport või kauplused, praegu veel jätkama maskide kandmist ja distantsi hoidmist.

 

Inimesed, kes ei ole veel täielikult vaktsineeritud, on nende nõuete mõistes võrdsustatud mittevaktsineeritud inimestega. Täielikult vaktsineerituks loetakse inimesed: 7 päeva pärast Pfizer/BioNTechi Comirnaty teist doosi, 14 päeva pärast Moderna vaktsiini teist doosi, 15 päeva pärast AstraZeneca Vaxzevria teist doosi, 14 päeva pärast Janssen / Johnson & Johnsoni vaktsiini ainsat doosi.

 

Esialgne kaitse raske haiguse eest tekib mRNA-põhiste vaktsiinidega (Pfizer/BioNTechi Comirnaty ja Moderna vaktsiin) kahe nädala pärast ja viirusvektorit kasutavate vaktsiinidega (AstraZeneca Vaxzevria ja Janssen / Johnson & Johnsoni vaktsiin) kolm nädalat pärast esimest süsti (Jansseni vaktsiin koosnebki vaid ühest doosist). Esialgne kaitse tähendab, et oluliselt väheneb raske kuluga COVID-19 risk, kuigi haigestuda ikka veel võib.

 

HARKU VALLA TEATAJA

 

Foto: Pexels

 

Vaktsineerimisaegu saab broneerida ka riigiinfo telefoni 1247 kaudu. Kõnesid võetakse vastu seitse päeva nädalas kell 8.00−20.00. Telefoni teel registreerimine on alternatiiv digiregistratuurile (www.digilugu.ee). Lisainfo: kriis.ee, vaktsineeri.ee