Harku valla 2022. aasta avatud külade nädal on selleks korraks lõppenud. Nädal sündis 22 ühingu ja sadade vabatahtlike koostöös: nii Harku valla projektitoetuse, külade omapanuse kui ka kohalike ettevõtjate toel.  Nädala erinevaid sündmusi külastas kokku lausa mitu tuhat inimest.

 

Kohvikute nädala raames avasid uksed 36 kodukohvikut, avatud oli kaks aeda, mida väisas arvukalt aiasõpru, ja külaväravad olid uudistajatele valla kümnes külas. Suur kummardus kõigile, kes panustasid ja lõid vabatahtliku tööga piirkonna omanäolise festivali.

 

Läbi nädala oli külades väljas Ukraina toetuseks ka korjanduskast, kuhu kogunes kokku 347,90 eurot, seda peamiselt Vääna raamatukogu kohviku tuludest ja Tuletornipäevalt.  Toetus läheb meditsiinitarvikute soetamiseks läbi Kodukant Harjumaa Dolyna programmi. Koostöös  Naiskodukaitse Harku jaoskonnaga põimiti Ukrainasse valmis ka üks varjevõrk. Ka Harkujärve kogukonna kohviku tulu läks Ukraina pagulasperede toetuseks. Koos saime palju head tehtud!

 

Türisalu külapäev – 22. juuli

 

Harku valla avatud külade nädal sai sel aastal avapaugu reedel, 22. juulil Türisalus.

 

Elanikke kostitasid KMOOR-i keraamikakohvik, kus sai lisaks maitseelamustele imetleda ka kauneid keraamilisi nõusid. Veel oli avatud kaks kodukohvikut. Hallikivi kodukohviku menüü oli mõnus ja külastajad said osaleda ka õnneloosis. Kodukohvik nimega Viis Päikest oli aga eriline juba selle poolest, et seda pidasid rõõmsameelsed lapsed, kes pakkusid klientidele lausa lauateenindust.

 

Õhtu naelaks oli aga Türisalu rannal toimunud tule-show, mille viis läbi Nastja Ussenko. Ei olnud vist pealtvaatajat, kes etendusega rahule poleks jäänud! Ja et suu ei kuivaks, oli randa ehitatud ehtne tikibaar, kus pakuti õhtu läbi värskendavaid jooke ja jäätist. Kohale oli palutud ka kogu külapäeva korraldusmeeskond, et alustada koos seda pöörast retke läbi kümne päeva.

 

Vääna-Jõesuu ja Meriküla päev – 23. juuli

 

 

Avatud külade nädala teise päeva staarid olid Vääna-Jõesuu ja Meriküla. Laupäevahommik algas juba kell kümme, kui Adsoni-Underi suvila asemele seati kivi, loeti luuletusi ja Marie Underi eluloost rääkis kohalik giid Heinart Puhkim.

 

Kell 11 avati külastajatele laat Vääna-Jõesuu külaplatsil. Laadal oli pere kõige väiksemate rõõmuks ka palju tegevusi lastele. Kohale  oli tulnud omajagu müüjaid ja ka külastajatest polnud puudus, olenemata sellest, et vahepeal kippus vihma tibutama. Laadameeleolu see ei rikkunud! Isegi tantsu võttis lahti, sest elanikele esinesid Vääna-Jõesuu rahvatantsurühmad.

 

Kell 15 kogunesid mitmed külastajad Merikülas Peeter Suure merekindluse mererinde Suurupi positsiooni idapoolse helgiheitja varjendi katusel esineva orkestri Saunamees live-kontserti kuulama.

 

Muidugi ei saa kuidagi ära unustada imelisi kodukohvikuid. Pererahvad olid avanud oma õueväravad ja eranditult igas kodukohvikus oli kõvasti vaeva nähtud, et pakkuda head ja paremat söögipooliseks. Meie külastasime kohvikut Thai Köök Vääna-Jõesuus, mis hämmastas oma imemaitsva toiduga.

 

Kuna saime ka ise Katrini hõrgutisi maitsta, võime kinnitada, et toidu otsa saamine ei üllatanud – kõik maitses väga hästi ja kliendid lahkusid viimse kui üheni rahulolevalt.

 

Ja kuigi kodukohvikud lähevad iga aastaga aina populaarsemaks, pole just eriti palju neid, kes saaksid öelda, et kodukohviku pidamine ajendas neid restorani avama. Just seda saab aga Katrin uhkelt öelda. "Mõte oli olnud juba kümme aastat, kuid poolteist aastat tagasi sai see ka lõpuks ära tehtud!" räägib naine, kelle selleaastane kohvikupäev oli edukam, kui ta loota oskas.

 

"Rahvast käis rohkem, kui ootasin," seletab ta, et ilm ei olnud just kuigi ilus ja seetõttu ootused ka madalamad. "Toitu oli varutud kaheks päevaks, kuid kell 20 oli kõik otsas," muigab ta.

 

Katrin lubab, et osaleb kindlasti ka uuel aastal. "See on meil juba traditsiooniks saanud! Järgmisel aastal tahaksin lihtsalt rohkem telke üles panna," jutustab ta, et nõnda saaks rohkem külalisi muutliku ilma eest kaitset.

 

Kuigi Katrin ongi nüüd elukutseline kokk, soovitab ta kindlasti ka teistel kokandushuvilistel kodukohvikute päevast osa võtta. "Vaja on ainult julget pealehakkamist ja teha seda, mida oskad! Menüü ei pea olema suur ja suuri portsjone ei tasu teha, sest inimesed käivad mitmes kohas," jagab ta õpetussõnu.

 

Kes kodukohvikute päeval Katrini juurde ei jõudnud, saavad tema toite proovima minna Tabasalu Rimi keskusesse, kus on avatud Thai Köök. "Kindlasti tasub helistada ette, mõnikord on pikad järjekorrad. Number on 5699 0888!"

 

Õhtul sai jala tatsuma Vääna-Jõesuu külaplatsil koos Ukraina-Eesti bändiga Svjata Vatra. Rahvas tantsis esimesest loost alates ennastunustavalt ja kontsert oli väga meeleolukas.

 

Suurupi Tuletornipäev ja kodukohvikud – 24. juuli

 

 

Pühapäeval toimus juba 12. aastat traditsiooniline Tuletornipäev, kus uksed avas sel hooajal ühel päeval aastas, 262. sünnipäeva puhul Suurupi ülemine tuletorn! Kõikidel külastajatel oli võimalus külastada Suurupi ülemist tuletorni täiesti tasuta ja võime siinkohal kinnitada, et huvilisi oli tõesti palju. Päeva jooksul külastas tuletorni ligi tuhat väikest ja suurt tuletornisõpra. Eesti ühest vanemast tuletornist avanesid elanikele lummavad vaated merele ja Suurupi külale.

 

Tuletorni hoovis on ka imekaunis roosiaed, mis on pälvinud ka vabariikliku tunnustuse "Kaunis kodu 2019". Majakavahi tütar ja kohalik giid Kristiina Adamson viis tuletornis läbi ekskursioone, mis osutusid külaliste seas väga menukaks ja harivaks.

 

Suurupis avas uksed rekordarv kodukohvikuid – lausa kümme, kelle seas olid nii imeline Makrooniprintsessi lett kui ka lauateenindusega kodurestoranid. Kodukohvikud pakkusid lisaks söögile ka oma lugusid – läbi tegevuste pakkumise, kunstinäituste või muusikalise meelelahutuse. Avatud olid majakavahi Helle Karese siidimaalide näitus "55 aastat siidimaali – majakavahi romantika" ja tuletornis majakavahi tütre akrüülmaalide näitus. Kohvik BonZoo pakkus  kunstinäitust "Põhja-Tallinn".

 

Harku valla lastepäev Tui pargis – 25. juuli

 

Kaks aastat on Harku valla avatud külade nädala korraldajatel mõlkunud mõttes teha üks lastele mõeldud päev. Sel aastal sai see lõpuks teoks – see toimus Tabasalus Tui pargis. Eesmärk oli tuua lapsed nutiseadmete juurest eemale ja pakkuda neile tegevust õues.  Koostöös Harku valla Lastekaitse Ühinguga kuulutati välja Harku valla lauamängude konkurss, kus oodati  nägemust Harku vallast läbi laste silmade ja võimalust tutvustada valda mängu kaudu ka teistele lastele ning lauamängusõpradele. Lastepäeval jagati laiali ka auhinnad parimatele lauamängude tegijatele. Sündmus ja konkurss leidis kajastust ka üleriigilises meedias.

 

Üks võidutöödest sai inspiratsiooni mängust "Ussid ja redelid", millega tutvustati Harku valla külasid ja nende vaatamisväärsusi. Lauamängu nimi on "Loodus ja loomad Harku vallas", autorid on Elise ja Georg Suurupist. Nils ja Gustav Harkust tegid lauamängu "Harku spordirada".  Kindlasti soovitakse konkursiga jätkata ja koostöös koolide ning lasteaedadega projekti laiendada. Võib-olla saab sellest Harku vallale omanäoline tutvustav meene.

 

Lastele suunatud tegevusi tutvustas Minni, kellega koos lapsed selle toreda päikeselise päeva ka veetsid. Koos harjutati tasakaalu, tehti käelisi tegevusi ja suuri seebimulle. Sõideti elektriautodega, mängiti murumänge ja lapsed said tutvuda Harjumaa Päästeseltsi tuletõrjeautoga, vanemad aga koos lastega põimida varjevõrku ja teavet, kuidas olla kriisideks valmis.

 

Harku aleviku päev – 26. juuli

 

Harku aleviku päeval oli raamatukogu kõrval tasuta batuut lastele hüppamiseks  valmis juba hommikul kella kümnest ning mudilased said lustida lausa õhtuni välja.

 

Kell 11 kogunesid Harku raamatukogu juurde ajalooretkehuvilised, et koos otsida "Instituudi teelt instituuti". Harku raamatukogu korraldas ringkäigu, mis tutvustas Harku lugu. Meenutati Eksperimentaalbioloogia Instituudi rolli aleviku vaimsuse ja keskkonna kujunemisel nõukogude ajal, lisaks tutvustati Harkus töötanud ja elanud inimeste lugusid ning tegusid.

 

Tiiu Kase läbi viidud retk ümber endiste laborihoonete kulmineerus avatud ustega Harku mõisas. Mõisas võttis meid vastu Harku mõisa omanik Marco Borella.  Matka tegid meiega kaasa kaks Eksperimentaalbioloogia Instituudi töötajat Juta Viil ja Jaan Sild, kes  täiendasid tuuri oma mälestuste ja jutukestega.

 

Raamatulaadal jagati maha kantud raamatuid ja ajakirju. Raamatulaat osutus külaliste seas nii populaarseks, et veel hiljemgi kodukohvikutes jalutades oli kuulda vestlusi raamatulaadast.

 

Õhtu lõpetas kohaliku bändi Robirohi lustakas kontsert Harku lasteaia õuealal.

 

Harkujärve–Alasniidu külapäev – 27. juuli

 

Harkujärve-Alasniidu külapäev algas Harkujärve kirikust ja kogukonnakeskusest traditsioonilise palvuse ja iluteenustega. Päikeselise ilma saatel kogunesid inimesed  ja kell 13 alustasime kõik koos Ukraina borši valmistamise töötoaga. Kiriku kõrvale oli üles pandud vägev väliköök. Töötuba viisid läbi Ukraina kokad ja maitsev supp keedeti elava tule peal valmis kõikide töötoas osalejate silme all suures pajas. Supitegu kestis kaks tundi ja usume, et pärast seda töötuba oskab iga kohalkäija Ukraina borši valmistada. Kes aga töötuppa ei jõudnud, siis küsisime kokkadelt ka sulle supiretsepti, et saaksid ise kodus selle hõrgutise valmistamist proovida.

 

Ukraina borš

 

Supitegu tuleb alustada päev varem, selleks leota 300 g ube ööpäev. Järgmisel päeval võta üks kilone searibi, lõika tükkideks ja keeda 15 minutit, kindlasti nõruta esimene puljong. Pese liha jooksva veega ja pane potti tagasi, samal ajal lisa veel potti neli loorberilehte.

 

Nüüd on maitsestamise aeg – must pipar, sool, basiilik, kuivatatud till, petersell, basiilik, küüslauk. Kõike muidugi maitse järgi.

 

Keeda puljongit kaks tundi. Seejärel lisa eelmisel päeval leotatud oad, 500 g tükeldatud kartuleid, 0,3 kg tükeldatud porgandit, u 300 g sibulat ja 300 g riivitud või tükeldatud peeti.

 

Keeda veel pool tundi ja lisa 500 g riivitud kapsast. Umbes tunni pärast on supp valmis. Serveeri valmis borši hapukoore ja värskete ürtidega. PS! Kohapeal pakuti supi kõrvale ka taldrikul toorest sibulat, mida supi sisse panna!

 

Kõik 40 liitrit suppi, mis keedeti, söödi ära ja tulu annetati Ukraina pagulasperede toetuseks. Pärast supitegu said soovijad mängida koroonat, noolemängu, "Mylkkyt" ja lauatennist. Lastel oli võimalik külastada raamatukogunõia muinasjututuba ja saada osa näomaalingutest.  Harkujärve kogukonnakeskuses lõppes õhtu imelise Taize palvuse ja lauludega.

 

Oma koduväravad olid avanud ka viis kodukohvikut. Sai mekkida soome-ugri köögi maitseid ja erinevaid magusaid hõrgutisi, kohvikus oli avatud näitus ja pakuti muusikalist programmi. Koguti toetust  mari laste laagrite korraldamiseks Marimaal. Loomulikult oli suureks hitiks Jose Pizza, kes on Harkujärve rahvast oma pitsadega juba pikka aega kostitanud. Avatud oli Jäätisekohvik ja chiquitat, kus oli ka turg.

 

Muraste külapäev – 28. juuli

 

 

Murastes sai punki ja lastele pakkus lusti tünnirong, mis vuras poe ja koolimaja vahet, sai hüpelda batuudil, tehti näomaalinguid. Ära söödi 250 pulgatäit suhkruvatti. Esines punkansambel BLÄH,  kelle repertuaaris olid tuntumad pungilood. Muraste lugu sai avastada läbi mõisaaednikupoegade vendade Krustenite elu tutvustava orienteerumismatka.

 

Päeval võis külastada Tiigi kodukohvikut, kus rahvas sai maitsta head ja paremat. Eriti kiitsid külalised kohviku rabarberikooki. Kui söögid söödud, said soovijad välibasseini kasutada ja ka saunamõnusid nautida. Menüüs oli isegi massaaž, küll aga pidi selle saamiseks ennast eelregistreerima.

 

Õhtu lõpetas vahva öökino, mille kavas oli kaks seanssi, mida külastas kokku 50 inimest. Sai vaadata filmi "Pisut põrunud" ja südaööl algas film ainult täiskasvanutele, "Armastusest". Soovituslikult oli viimane seanss vaid paaridele, ning nagu päris kinoski, ei puudunud Muraste kinost popkorn ja Coca-Cola!

 

Vääna külapäev – 29. juuli

 

Vääna tall-tõllakuuri saalis toimus Vääna külapäeva tasuta sissepääsuga käsitöölaat. Pakuti käsitööna valminud ilu- ja tarbeesemeid ning palju head nii meelele kui ka keelele.  Raamatukogu kohviku söögid valmisid külarahva ühistöös ja  tulu annetati Ukraina külade toetuseks. Toimus raamatulaat ja vahetus.

 

Raamatukogu kohvikus astusid ka imelise muusikaliste etteastetega üles Vääna küla noored muusikud Eva ja Eliise Ausmees.

 

Õhtune kontsert koosnes kahest osast. Esimese osa esitas Jaagup Tuisk, kelle esivanemad elavad Vääna külas. Kontserdi teises osas esines Siiri Sisask, kes oma kooliteest 2.–8. klassini õppis Vääna koolis ja elas internaadis, mõisa esimesel korrusel. Seda perioodi peab Siiri oma lapsepõlves ja kooliajas väga oluliseks. Vääna mõis ise oma suursuguse miljöö ning õnnestunud õpetajate valikuga määrasid tema elus palju. Siiri on loonud ka tänase Vääna mõisakooli hümni.

 

Tilgu sadama päev – 30. juuli

 

Tilgu sadama päev pakkus otse loomulikult elanikele hulganisti mereteemalisi tegevusi. Päeva kestel oli võimalik tutvuda merepäästetehnikaga ja viidi läbi ka merepääste näidisõppus.  Lastel oli võimalik teha õppesõitu Optimistidega – osalisi oli palju ja noortele paistis merega seonduv vägagi huvi pakkuvat.

 

Sadamapäeva raames oli Tilgu sadamas avatud laadaala ja külalisi kostitas hea ning paremaga Tilgu sadamakohvik Cliff. Samas olid sadamapäeval avatud kodukohvikud Ilmandu ja Rannamõisa külades ning Tabasalus.

 

Merihobu kodukohvikus andis perenaine Elina meile ka toreda intervjuu ning jagas ka nende pere kõige populaarsemat retsepti.

 

 

Mitmendat aastat oma kodukohvikuga osalesite? Kõik tundus töötavat kui kellavärk!

 

Olime oma perega kodukohvikut tegemas päris esimest korda. Idee sündis eelmisel aastal, kui külastasime teisi meie valla kodukohvikuid, ning meie pere noored tahtsid kätt proovida. Pere vanim tütar Eike oli Inglismaal saanud selgeks mullitee tegemise saladused, pereisa Margo aleksandrikooki aga olid juba nii paljud meie külalised kiitnud, et kohviku menüü algideed olid meil olemas.

 

Kui kaua võtsid sellises mastaabis ürituse korralduse ettevalmistused? Tundus, et olite ikka kaua ja põhjalikult ette valmistunud.

 

Üsna kaua, aga see oli ühtlasi selline vahva loominguperiood. Me valmistame ka oma koduseid sünnipäevi ja muid üritusi ette üsna põhjalikult. Me mõlemad abikaasaga veame aeg-ajalt tööga seoses päris suuri projekte, seetõttu teadsime, et ettevalmistusest sõltub suuresti ka ürituse õnnestumine. Seega varusime ettevalmistuseks aega. Mais registreerisime oma kohviku ning enne seda tegime peresisese ajurünnaku, mõtlemaks välja, mida külalistele pakkuda.

 

Korraldajate sõnul oli seekordne kodukohvikute periood seotud lugude-teemadega, meie ajurünnak algas just sellest ideest. Tekkis mõte koguda kokku ja panna kirja meie hoovi telgitagused lood – et milline ajalugu mingil paigal või kohal on, millised on huvitavad faktid, ning mis on siin sellist, mida ainult meie teame. Päris telgi panime ka püsti, et "telgitagused lood" ikka mitmetähenduslik oleks. Need lood siis kirjutasime üles, kujundasime ja printisime ning asetasime mööda hoovi laiali. Pereisa käis välja idee näidata esimest korda laiemale sihtgrupile oma 30 aasta jooksul kogunenud tikutopsikollektsiooni ning mõningaid õlimaale.

 

Mõtlesime ka laste peale, tegime neile orienteerumismängu ning kuna minu töö on tihedalt seotud laste ja noortega, polnud keeruline välja mõelda, mida veel lastele meeldiks teha. Menüüd täiendasime aga oma pere lemmikutega, aleksandrikoogile ja mulliteele lisaks otsustasime pakkuda ka Eike retsepti järgi tehtud pudelkõrvitsakooki.

 

Kuna perepoeg Mattias on hea panini'de tegemises ja teised lõid kaasa täidisega pannkookide küpsetamisel, said ka mõned soojad toidud menüüsse. Lisaks pakkusime kohvi-teed, kakaod, saiakesi ja küpsiseid. Täiskasvanud külalised said uudistada lugusid, vaadata tikutopsi- ja maalikogu ning kuulata pererahva kommentaare. Kokku käis meie õuel tol päeval üle 150 inimese. Et selle kõigega toime tulla, pidime juba enne üritust läbi mõtlema rollijaotuse, teeninduse ja tellimuste haldamise detailid, paigutama kohaviidad ja kohvikumööbli. Vahetult enne kohvikut läks ettevalmistuseks ligi kaks nädalat.

 

Mis oli teie kohvikus kõige minevam kaup?

 

Kõige minevam kaup oli ikkagi Margo kuulus aleksandrikook, mida üks pere ostis kaasa lausa lennuki peale, kiites selle koogi värskust ja ilusat välimust. Kaheksa aleksandrikooki rändasid kaugel elavale Aleksandrile sünnipäevakingiks.

 

Kas pärast sellist pikka ettevalmistust juhtus siiski ka mõni äpardus?

 

Tegelikult mitte, olime eelnevalt kõik äparduste kohad mõttes läbi mänginud ja seega midagi väga ootamatut ei juhtunud. Et vältida kohtade puudust, olime kasutusele võtnud kõikvõimalikud lauad ja istumiskohad erineva suurusega seltskondade jaoks, mõelnud läbi tellimissüsteemi (pesunöör ja -lõksud lehtlas olid märkmelehtede jaoks, kuhu Elis tellimusi märkis, joogid ja toidud eraldi) ja kohtade märgistamise, nii et isegi kõige suuremas klientide tulvas sujus kõik üle ootuste hästi. Kõige üllatavam oligi meie jaoks see, et nii paljud leidsid meie kodukohviku üles ja veetsid siin üsna kaua aega.

 

Kas osalete ka järgmisel aastal? Kui jah, siis mida muudaksite?

 

Me pole veel kindlad, kas järgmisel aastal osaleme, sest pere noorimad suunduvad sel aastal ülikooli ja pole teada, mida nad järgmisel suvel plaanivad. Muudatuste osas ei oskagi öelda, aga ehk võiks lastele veel rohkem tegevusi pakkuda, sest väga palju oli tulijate seas peresid lastega. Meie kalapüügimäng, orienteerumismäng ja muud tegevused lastele said väga hea tagasiside, seega tundub, et lastele tasus mõelda.

 

Merihobu kohviku aleksandrikook

 

Koostisosad:

 

 125 g suhkrut (1,5 dl)

600 g nisujahu (10 dl)

2 tl küpsetuspulbrit

400 g toasooja võid

2 muna

1 suur purk (600 g) vaarika-, kreegi- või ploomimoosi

750 g tuhksuhkrut

10–12 sl apelsini- või sidrunimahla

 

Valmistamine: Sega kuivained omavahel, lisa toasoe või. Sõtku pisut, seejärel lisa muna ja sega tainas ühtlaseks. Jaga tainas kaheks. Rulli mõlemad osad küpsetuspaberil ahjuplaadi suuruseks. Küpseta koogipõhju 175-kraadises ahjus umbes 15 minutit, kuni põhi on kuldkollane. Kata üks põhi moosiga ja libista teine plaaditäis ettevaatlikult sellele peale.

 

Nipp: kasuta selleks kolmandat ahjuplaati (või mõnd muud alusplaati), pannes selle põhja teisele koogipoolele peale ning keerates kiiresti teistpidi, seejärel tõsta see moosiga kihi kohale ja palu kellegi abi, et hoida koogipõhjaga plaati moosiga kihi kohal (mitte ka liiga madalal, sest siis võid moosiga kihti kogemata riivata) ja tõmba järsult abiplaat vahelt ära ning teine kiht kukub kenasti oma kohale. Glasuuri jaoks sega tuhksuhkur mahlaga.

 

Klassikaline aleksandrikoogi glasuuri maitsestaja on sidrunimahl, kuid võid katsetada ka apelsini- või vaarikamahlaga. Määri glasuur lusika või märja noa abil koogile.

 

Nipp: kui tahad koogi pinnale ilusat mustrit, võid väikese osa glasuuri sisse segada kübeke toiduvärvi või värvilist mahla ning teha sellega valge glasuuri pinnale põikitriibud, mida saad grilltiku abil pikisuunas tõmmates ilusaks nisumustriks kujundada.

 

Kumna päev – 31. juuli

 

Harku valla avatud külade nädala lõpetas Kumna külapäev, mis toimus kaunis Kumna mõisas. Päev algas käsitöölaadaga mõisa hoovis, kuhu oli kohale tulnud väga palju kauplejaid. Laadal leidus nii disainerite käsitööd, erinevaid kudumeid, linasest kleite, kaisukad, kaltsuvaipu kui ka palju muud. Sai ka häid maitseelamusi: mesi, kali, värsked aiasaadused, kodune leib, sink, suitsukala, suitsuliha, aedviljad – kaubavalikus oli kõigile midagi!

 

Kumnas oli ka suur lasteala karusselli, rongi ja loomadega. Kui kõht tühjaks läks, sai mõisakohvikus Jussike maitsta head ja paremat.

 

Väga populaarsed olid ka ekskursioonid farmi Metsaküla Piim, kus enamiku protsessist viisid elanike üllatuseks läbi robotid. 

 

Loomulikult oli huvilistel võimalik osta pilet Kumna mõisa ekskursioonile, mille giid oli mõisahärra Raivo Kalve isiklikult. Tuurid, kus sai põhjaliku ettekande mõisa ajaloost, olid väga menukad ja toimus ka lisaringkäik.

 

Päeva lõpus astus laval üles Lambandaz, kes tõmbas laadalistel tuju rõõmsaks ja tantsusammud jalgadesse. Õhtul esines mõisa hoovis ka Hellad Velled.

 

 

Mallu Mariann Treimann, kommunikatsioonispetsialist

 

Kristiina Adamson,  Avatud külade nädala projektijuht

 

Fotod: Rene Mitt