Uudised ja teated
Kui palju ja millal tõuseb maamaks?
Sulev Liivik
Holger Ehrlich
Rahandusministeerium
Maa-amet tegi 2022. aastal Eestis asuvate maade ümberhindamise, et need vastaksid ligikaudselt turuväärtusele.
Tulemustest selgus, et võrreldes 2001. aasta hindamisega on maa väärtus Eestis kasvanud keskmiselt 8,3 korda. Seetõttu tuleb kohalikel omavalitsustel üle vaadata 2024. aasta maamaksu määrad. Maaomanike rahustuseks võib öelda, et maamaks järgmisel aastal ei mitmekordistu, sest rakenduvad maamaksu suurt kasvu ärahoidvad leevendusmeetmed.
Maamaksu määramiseks on maade korraline hindamine vajalik, sest ajas maa rahaline väärtus pidevalt muutub. Praegu makstav maamaks ei arvesta umbes 20 aasta jooksul toimunud hinnamuutustega ja seetõttu võib maaomanik, kelle maa väärtus on püsinud muutumatuna või hoopiski langenud, maksta proportsionaalselt suuremat maksu kui inimene, kelle maa väärtus on kasvanud.
Maade hindamise tulemused annavad infot maa ligikaudse turuväärtuse kohta, hõlbustades maadega tehingute tegemist. Tulevikus hakatakse maid hindama iga nelja aasta tagant.
Uue maksustamishinnaga saab juba praegu tutvuda maa-ameti veebilehel minu.kataster.ee. Põhjalikum info maade korralise hindamise kohta on kättesaadav maa-ameti kodulehel.
Mis ootab ees 2024. aastal?
Vähendamaks omanikule maamaksu tõusu suurt mõju, on välja töötatud leevendusmeetmed. Esimese leevendusmeetmena vähendatakse kohalike omavalitsuste määratavate maksumäärade ülempiire.
Kui senini on maksimaalne maksumäär kuni 2,5% maa maksustamishinnast, siis alates 2024. aastast on maksimaalne maksumäär 1% maksustamishinnast (vt sihtotstarvete kaupa tabelist nr 1).
Iga kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestab oma määrusega alates 1. jaanuarist 2024 rakenduvad kolm eraldi maksumäära: elamumaale ja maatulundusmaa õuemaa kõlvikule, maatulundusmaale (v.a õuemaa kõlvik) ja kõikidele muudele maadele. Uued maamaksumäärad peavad volikogud vastu võtma hiljemalt 2023. aasta 1. juulil.
Peale maksimaalse maksumäära langetamise on rakendatud maamaksu kasvu piirangut, mis näeb ette, et maamaks ei saa tõusta üle 10% võrreldes varasema aastaga. Kui 10% on alla 5 euro, siis kasvab maamaks 5 euro võrra.
Maamaksu kasvupiirangu kehtivuse kohta on erandeid. Näiteks, kui on muutunud maa sihtotstarve põllumaast ärimaaks, siis sellisel juhul oleks inimese maamaks olnud suurem ka ilma maa korralise hindamiseta ja maamaksu kasvupiirangut sellisel kujul rakendada ei saa. Kui muutub katastriüksuse sihtotstarve või pindala, arvutatakse maksustamishind ümber nii, nagu oleks katastriüksus sellisena eksisteerinud 2022. aasta hindamise ajal.
Lisaks säilib 2024. aastal kodualuse maa maksuvabastus ja uue meetmena laieneb kodualuse maa maksuvabastus täies ulatuses sellistele kodudele, mis asuvad ühes hoones koos mõne äripinnaga.
Inforuumis orienteerumist raskendavad valitsuses peetavad arutelud selle üle, mida soovitakse maamaksuseaduses muuta. Kinnitame, et 2024. aastal rakenduvad muudatused sellisel kujul nagu artiklis selgitatud.
Valitsus plaanib arutada maamaksutõusu piirangutest ja kodualuse maa maksuvabastusest loobumist, kuid seda enne 2025. aastat ei juhtu. Et kohalikud omavalitsused saavad määra tõusu edaspidi ise otsustada, peab neil selleks olema piisav aeg. Rahandusja regionaalministeerium töötavad maamaksu muutmise ettepanekud välja suve jooksul.
Mis on maamaks?
Maamaks on riiklik maks, mis laekub täielikult kohaliku omavalitsuse eelarvesse.
Maamaksust laekuva tuluga on kohalikel omavalitsustel võimalik parandada elukeskkonna kvaliteeti, näiteks remontida ja hooldada teid, tagada heakord, pakkuda lasteaiaja koolikohti. Omavalitsuse investeeringud suurendavad maa väärtust.
Maamaks arvutatakse protsendina maa maksustamishinnast ehk maa ligikaudsest turuväärtusest. Kuna maa on piiratud ressurss, mis peaks olema kasutuses, suunab maamaks maaomanikke maid kasutama enese ja ühiskonna heaks ning mitte laskma neil niisama seista.
2024. aasta maamaksu summaga saab tutvuda 2. septembrist maksu- ja tolliameti iseteeninduses, lisainfo leiab nende veebilehelt www.emta.ee.
Tasub teada
Harku vallavalitsus on ette valmistanud volikogu juunikuu istungile menetlemiseks määruse "Maamaksumäära kehtestamine" muutmise eelnõu. Volikogu istung toimub 29. juunil.
Harku vallas on maa väärtus paarikümne aastaga tõusnud 8,4 korda. Suurimad muutused on toimunud elamu- ja õuemaa osas (10,24 korda) ning kõige vähem metsa-, põllu- ja rohumaal (3,4 korda).
Uute määrade määramisel arvestati, et igal järgneval aastal maamaks ei tõuseks enam 10%, millele aitab kaasa ka riigi seatud kaitsemehhanismid.
Sellest lähtuvalt on vallavalitsus teinud ettepaneku kinnitada maamaksu järgnevates määrades:
1. metsa-, põllu- ja rohumaa – 0,5%
2. äri- ja tootmismaa – 0,75%
3. elamu- ja õuemaa – 0,4%
Harku vallavalitsus on ette valmistanud volikogu juunikuu istungile menetlemiseks määruse "Maamaksumäära kehtestamine" muutmise eelnõu. Volikogu istung toimub 29. juunil.
Harku vallas on maa väärtus paarikümne aastaga tõusnud 8,4 korda. Suurimad muutused on toimunud elamu- ja õuemaa osas (10,24 korda) ning kõige vähem metsa-, põllu- ja rohumaal (3,4 korda).
Uute määrade määramisel arvestati, et igal järgneval aastal maamaks ei tõuseks enam 10%, millele aitab kaasa ka riigi seatud kaitsemehhanismid.
Sellest lähtuvalt on vallavalitsus teinud ettepaneku kinnitada maamaksu järgnevates määrades:
1. metsa-, põllu- ja rohumaa – 0,5%
2. äri- ja tootmismaa – 0,75%
3. elamu- ja õuemaa – 0,4%