Pool sajandit ühes suunas vaatamist − Aarne ja Ene tähistasid viiekümnendat abieluaastat.

 

"Kui kohtusime, oli Aarne sovhoosis brigadir ja minu õde tema juures põllul tööl. Õe kaudu me tutvusimegi. Küllap ta vaatas, et mis armas blond neiu, ja kutsus mind välja," hakkab Ene Mandre rääkima armastuslugu, mis sai alguse 51 aastat tagasi.

 

Kolmandal kohtumise päeval olevat Aarne öelnud: sinu võtan ma naiseks. "Eks see oli naljaviluks öeldud," arvab Ene. Sümpaatia oli igal juhul vastastikune, neiu käis noormehel külas ja kuigi kõik oli kombekas, oli Ene ema ärevil ja arvas, et noored peaks asja ametlikuks tegema. Nii see lõpuks läkski ja augustis tähistas paar viiekümnendat abielus oldud aastat.

 

"Mina teadsin kindlalt, et naise võtan perest, kus on vähemalt kolm last. Üksikud tüdrukud ei kõlba kuhugi," ütleb Tilgu sadama kapten Aarne karuselt, naerukurd aga reedab krutskiga huumorisoont. Ta jätkab: "Kena tüdruk see Ene mul, ta oli ka miss Sits!" Selgub, et kolhoosiklubis valiti misse, olid voorud ja hääletamised ning puha, ja rahvas leidis üksmeelselt − kauneim sitsikleidi kandja on Ene.

 

Missivalimised, mälumängud ja klubilised tegevused toimusid Tabasalus klubihoones. "Seltsielu kihas. Olime sel ajal noored ja hakkamist täis," meenutab Ene, "ja meil oli õnn, et saime enne laste sündi neli aastat kahekesi olla, käisime palju väljas, teatris, reisidel." Aastal 1974 sündis tütar Maarja, 1977 poeg Martin ja pesamuna Margus tuli ilmale 1983. Praeguseks on Enel ja Arnel seitse lapselast, vanim 26, noorim kolmene. Muide, Martini pere elab vanemate kõrvalmajas, läbikäimine on tihe kõikide laste ja nende peredega.

 

Võluv kaaslane

 

Mis Enet oma tulevase juures siis paelus? "Tema sõbralikkus, heatahtlikkus ja vastutulelikkus," on naisel vastus kohe varnast võtta. Kui kedagi on vaja aidata, tuleb ta alati vastu, kiidab Ene.

 

Kaasa sellele vastu ei vaidle: "Praeguse aja inimesed ütlevad kergesti ära, küsitakse: mis ma selle eest saan? Varemalt olid talgud, käidi üksteisel abiks, oli üks kamp. Nüüd on kõigil kiire, ei ole enam aega. Eks see ole põlvkondade eripära." Ene torkab jutule naerusuiselt vahele: "Ju ma teda sutsu armastasin ka." "Oli jah niisugune asi," viskab Aarnegi ja kiidab pikalt oma proua kulinaarseid võimeid, mis olevat kõige paremad maailmas ja restoranidki ei anna naise roogadele isegi mitte ligilähedale. Ene ütleb, et abiellu astudes ei olnud ta üldse pliidi ette sattunud, kõike on tulnud õppida.

 

Kuigi naine mõtles edasi minna õppima, jäi ülikooli astumine ära, sest ta kaalus – mida ma nüüd siis tahan, kas õppida või lapsi. "Nüüd hakkame lapsi tegema," teatas naine kallimale rõõmsalt … ja lapsed tulid. Tööpuudust pole ta tunda saanud, see on tragi naise alati ise üles leidnud. Viimati töötas ta Tibutares õpetaja abina ja käib seal vahel nüüdki abiks. Aga tore oli ka Ranna sovhoosis ja aiandis.

 

Aarne ei ole iial tööd kartnud. Tabasalu keskuses oli tal omal ajal veski, seadmed tõi Soomest ja pani äri käima. "Ise hakkasime kõike kasvatama, lilli ja juurvilju, neid müüsime turul," meenutab mees. Neil oli ühine unistus – kolida majja. Praegu nad elavadki Tabasalus Kuusiku tänaval oma kätega ehitatud majas, keset hoolitsetud lilleaeda. Teineteisest tüdineda ei olegi paar saanud, sest kogu aeg on tulnud toimetada.

 

Aarne, mis teid Ene juures ära võlus? "Ta on väga armas inimene. Mul on vedanud, meil on hea koos olla." Aarne leiab, et tuleb olla rahul sellega, mis on: "Need, kes elavad natuke ühega, natuke teisega … Noh, nii ei ela nad kellegagi."

 

Tülide lahendamise võti

 

Igas kooselus on kriise, see on selge. Kuidas Mandred hakkama on saanud? "Karisid on ette tulnud küll, vihastad nii et hirmus, mõtled: missugune õudne mees!" jutustab Ene muigel sui ja müksab meest, "siis aga lähen aeda ja panen näpud mulda."

 

Pingeid tekitab Aarne sõnul pigem see, et viimased kuraditosin aastat on ta abielus olnud sadamaga: "Räägiti mind üheks suveks, nüüd on sellest 13 aastat saanud. Alguses oli ju tühi koht! Praegu on ilus, suurem, kui julgesin unistada." Aga kui on kodus arusaamatused, siis häält ei tohi tõsta, tuleb asja võtta rahulikult, ise rahuneda ja kolm korda sisse hingata. Selline on Arne arusaam.

 

Tülide osas õpetas Enet tema ema: targem annab järele. "Ja nii me jätamegi tüli lihtsalt pooleli, ei pea oma arvamus peale jääma," räägib Ene ja Aarne nõustub, öeldes: "Kodus kehtib see põhimõte täielikult. Väljaspool kodu on aga teised lood – on minu arvamus ja vale arvamus."

 

Aarne ütleb, et päris tõsiseid tülisid ei olegi olnud. "On ikka küll," teatab kaasa naerdes, "aga ma ei suuda kolm päeva vaikida. Tunni aja pärast on mul viha lahtunud ja lähen rääkima."

 

Mis on oluline?

 

Mis hoiab kahte inimest koos nii kaua? Ja õnnelikult? "Vaated peavad suures plaanis olema sarnased, meil on ellusuhtumine ühesugune, samad tõekspidamised. Me vaatame ühes suunas," leiab Ene. Kooseluretsepti anda ei ole, aga niipalju ta soovitab, et väiketülid võiks selgeks rääkida ega tohiks lasta lumepalliks kasvada. Andestamist on tarvis, ütleb ta, inimesed on ju ekslikud. Ene arvates mõjub hästi see, kui aeg-ajalt lahus olla. Aarne käis 1990ndate alguses Soomes raha teenimas. "Kui kuu aja pärast koju tuli, oli ta nii armas ja ilus!" ütleb naine.

 

Aarne tõdeb, et kui inimesed ei sobi, ei ole vaja teineteist piinata: "Kui sobib, pole probleemi. Nii lihtne see ongi. Meie oleme õnnelikud, elus on kõik hästi läinud. Need, kes kiunuvad ja vinguvad, et kõik on halvasti, vaadaku peeglisse. Tee tööd ja teeni raha, see on minu põhimõte. Meie ei ole rikkalt elanud, aga näljas ka pole olnud. Inimene olgu positiivne ja tehku tööd, mis meeldib. Siis tuled ka koju rõõmsa meelega."

 

"Lisaks armastusele, mis on ilus asi, peab olema ka austus," ütleb Ene. Armastus läheb umbes viie aastaga mööda, asemele tuleb lugupidamine. "Või … kui oled kord juba armastama hakanud, ega see kao kusagile. Suhted peavad alati olema tähtsaimad. See, et on pere ja lapselapsed, vot see on rikkus ja õnn!"

 

Nii ongi nad 50 aastat koos toimetanud. Ja toimetavad edasi.

 

 

Aasta siis oli 1971, kuupäev 21. august. Noored armastajad läksid õnnelikult paari − Aarne oli 22-, Ene 18-aastane.

 

Anna märku väärika verstapostini jõudnud abielupaaridest!

 

Pulma-aastapäeva puhul peetakse meeles neid paare, kes on abielus olnud 50, 55, 60, 65 aastat jne. Kingiks on õnnitluskaart, lillekimp ja vallameene. Sel aastal on õnnitletud seitset paari. Kui tead kedagi, kes tähistas (või tähistab) sel aastal säärast väärikat abielutähtpäeva, anna meile teada. Saada kiri kas e-posti teel (harku@harku.ee), posti teel (Kallaste 12, Tabasalu) või helista 600 3848.

 

MARI KUKK

 

Fotod: Mari Kukk, erakogu