Harku Vallavalitsuse ettepanekul algatas Harku Vallavolikogu oma veebruarikuu otsusega uue Harku valla arengukava koostamise aastani 2037. 

Arengukava hakkab koostama vallavalitsusele parima pakkumuse teinud OÜ Cumulus Consulting ja OÜ Geomedia ühispakkujatena. Arengukava eri valdkondi käsitlevate osade koostamiseks moodustatakse teemade juhtgrupid, kuhu on plaanis kaasata nii vallavalitsus, volikogu, volikogu erinevate komisjonide liikmed kui ka kogukond. Uus arengukava on plaanitud valmima aasta teises pooles.

Selle aasta alguse seisuga elas rahvastikuregistri andmetel Harku vallas 14 356 inimest. Valla keskuses Tabasalus elas 3555 inimest (25% valla elanikkonnast). Perioodil 2004–2018 on elanike arv kasvanud pea kaks korda, sh viimase kolme aasta jooksul on juurdekasv olnud keskmiselt 2,5% aastas. Elanike arvu kasvu peamiseks põhjuseks on sisseränne, mis moodustab juurdekasvust ligikaudu 80%. Kõige suuremaks vanusegrupiks on elanikud vanuses 35–49, seda nii meeste kui ka naiste osas. Lapsed vanuses 0–14 moodustavad elanikkonnast 24%. Seega on Harku vald kiiresti kasvanud, rahvastik on suhteliselt noor ning tulevikuvaade positiivne. Valla eripäraks on tugev seotus Tallinna linnastuga, mis väljendub igapäevases intensiivses pendelrändes, seda nii töökohtade kui ka teenuste tarbimisega seoses.

 

Arenguks ühised eesmärgid

Valla arengu suunamisel on oluline roll arengukaval, kus lepitakse kokku ühised eesmärgid ja tegevused nende saavutamiseks. Tähtis on, et tegemist oleks võimalikult laiapõhjalise kokkuleppega, mis arvestab elanike soovide ja unistustega. Praegu kehtiv arengukava on koostatud aastal 2011. Sellest ajast on olukord märkimisväärselt muutunud, mistõttu on Harku Vallavolikogu algatanud uue arengukava koostamise, et analüüsida valla arengusuundumusi ja püstitada eesmärgid järgnevateks aastateks.

Arengukava valmib käesoleva aasta oktoobri lõpuks. Selleks aga, et kõigil oleks võimalik kaasa rääkida, on kavandatud mitmeid võimalusi.

 

Vallaelanik, räägi kaasa!

Kuni 18. maini on avatud veebipõhine lühiküsitlus, millele oodatakse vastama kõiki elanikke, kes seda soovivad. Küsitlus on kättesaadav SIIN. Kes aga soovib, võib samale küsitlusele vastata paberkandjal. Selleks on ette nähtud 25. aprilli vallalehe lehenurk.

Lisaks küsitlusele on kaasarääkimise võimalusi teisigi. 13. juunil algusega kell 17.00 toimub Muraste koolis arenguseminar, kus tutvustatakse analüüsi peamisi tulemusi ja esialgset visiooni.

Valdkondlike eesmärkide ja tegevuste määratlemiseks toimuvad eraldi töögrupid, mille tulemused tehakse samuti avalikult kättesaadavaks. Selleks luuakse valla kodulehele www.harku.ee alajaotus, kuhu koondatakse kõik materjalid.

 

Haridusvõrgu analüüs

Paralleelselt valla arengukava koostamisega analüüsitakse ka detailselt valla haridusvõrku.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenevalt on Harku Vallavalitsuse ülesandeks korraldada koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide tööd. Selle osaks on tagada hariduse kättesaadavus, võimalused kvaliteetse alus-, üld- ja huvihariduse omandamiseks ning hariduskulude tõhusus. Mõistagi ollakse huvitatud, et haridusasutused arenevad lähtuvalt laste vajadustest. Samas peab olema ka pikaajaline haridusvisioon, et haridusasutuste võrk käiks kaasas laste arvu prognoosiga ja suudaks pakkuda nüüdisaegset õpikeskkonda kõigile õppida soovijatele koduvallas. Seega on haridusteema lahendus Harku valla kuvandit loov ning valla ruumimustrit ja elanike elukvaliteeti väga tugevalt mõjutava tähtsusega.

Harku valla haridusvõrgus on 5 üldhariduskooli: Tabasalu Ühisgümnaasium, Vääna Mõisakool, Harkujärve Põhikool, Vääna-Jõesuu Kool, Muraste Kool. Tabasalu Muusikakool tegutseb samas hoones gümnaasiumiga. Valla koolide esimestesse klassidesse läks 2017/18. õppeaastal 250 õpilast, 87% õpilaste aastakäigust. Üldse on valla üldhariduskoolide 78 klassikomplektis 1700 õpilast, lisaks kuues erivajadustega õpilaste väikeklassis 23 õpilast. Tabasalu Muusikakoolis on õppijaid 152. Väljaspool Harku valda käib põhikoolis 630 ja gümnaasiumis 291 õpilast. Teistest omavalitsustest käib Harku valla koolides põhi- ja gümnaasiumiharidust omandamas vastavalt 111 ja 10 õpilast. Olgu siinkohal ka öeldud, et valla viies lasteaias on ca 880 lasteaiakohta ja 2018. aastal valmib lisaks Harkujärvel kuuerühmaline lasteaed 140 lapsele.

Harku Vallavalitsus on tegutsenud aktiivselt eesmärgi nimel luua õpilastele võimalused põhihariduse 1. ja 2. astme omandamiseks kodulähedases koolis ning sooviga lahutada põhikool ja gümnaasium. 2021. aastal on planeeritud Riigigümnaasiumi avamine Tabasalus. Vallakeskusest soovitakse kujundada multifunktsionaalne hariduse ja kvaliteetaja sõlmpunkt. Milline see täpselt olema hakkab ja kuidas lahendada kodulähedase hariduse omandamise võimalused väljapool vallakeskust, ongi peamine küsimus, miks Harku Vallavalitsus algatas arutelu koolivõrgu võimalike tulevike üle. Kavas on läbi töötada erinevad koolivõrgu stsenaariumid, kaalutleda nende plusse ja miinuseid, et leida parim jätkusuutlik ja õppija vajadusi arvestav hariduskorralduse lahendus.

 

 

1 küsimus, 6 vastust – Harku valla hariduskorraldus

Harku valla haridusvõrgu analüüsi läbiviimise kontekstis küsisime Harku Vallavolikogu kõigi erakondade ja valimisliitude esindajatelt arvamust teema kohta: "Milline on kõige olulisem teema, mis Harku valla hariduskorralduses vajab kiiret lahendamist?"

 

Kalle Palling, Eesti Reformierakond, volikogu esimees:

Kui mõne asja kohta on mõistlik öelda, et kiirustame aeglaselt, siis see kehtib ka muudatuste tegemise kohta hariduskorralduses. Nii valla kui ka riigi hariduskorralduses on käimas mitmed olulised muudatused, mistõttu kõige esimesi vastuseid saame oodata Harku valla koolivõrgu analüüsi tulemustest. Kuidas tulla vastu lapsevanemate ootustele ja võimaldada kodulähedast põhihariduse andmist? Millised saavad olema muudatused kaasava hariduse ja teiste muudatustega põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses? Kuidas muuta valla koolides ja lasteaedades töötamine atraktiivseks ühiskonna ühele kallimale varale, õpetajatele?

Millised väljakutsed saavad meil olema koolivõrgu edasisel kujundamisel on koolivõrgu analüüsis üks olulisemaid küsimusi.

 

Kaupo Rätsepp, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit, volikogu aseesimees:

Harku valla haridusvaldkonna kõige olulisem küsimus on, mitmes Harku valla koolis hakatakse andma põhikooli 3. astme haridust. Kas Harku vallas saab olema üks 9-klassiline kool Tabasalus või laiendame lisaks Tabasalule 7.–9. klassi hariduse kättesaadavust ka mõnda teise Harku valla tänasesse 6-klassilisse kooli?

Õpilaste rohkus annab võimaluse pakkuda lastele mitmekülgsemat, kvaliteetsemat ja kursusepõhist õpet. Parimad eeldused lastele hea hariduse andmiseks suudame tagada ühe Tabasalus asuva kolmanda kooliastmega (7.–9. klass). Samuti annab õpilaste rohkus võimaluse pakkuda enam valikaineid. Lisaks toetavad laste arengut Tabasalus mitmekesised vaba aja veetmise ning sporditegemise võimalused.

 

Priit Kotkas, valimisliit „Harku Liit":

Peatselt avatav Tabasalu Riigigümnaasium ja kasvav koolilaste arv nõuab meilt tegutsemist valla koolivõrgu arendamisel. Põhihariduse andmine on meie valla mahukaim ja kalleim ülesanne, seda tuleb teha läbimõeldult ja õigesti. Tegemist on põhimõttelise otsusega, mis puudutab kõiki meie lapsi ning määrab meie hariduse kvaliteedi pikkadeks aastateks. Tegemist ei ole kaugeltki mitte ehitusalase otsusega. Siin õige valiku tegemine tagab meile kvaliteetse hariduse, võimaluse oma lapsi koduvallas koolitada ning neid mitte linnakooli saata. Kui lapsed püsivad põhikooli lõpuni meie valla koolides on palju suurem ka võimalus, et riigigümnaasium käivitub kohe piisava arvu õpilastega ning sellest saab tugev gümnaasium. Seega on tegemist meie kõigi elukvaliteeti väga oluliselt mõjutava otsusega.

 

Liisa Oviir, Sotsiaaldemokraatlik Erakond:

Täna elab vallas 2538 kooliealist õpilast, neist 34% õpivad väljaspool valda. Vallast väljas koolis käimine pole probleem gümnaasiumiastmes, aga oluline on tagada soovijatele kodulähedane haridus koduvallas vähemalt põhikooli lõpetamiseni.

Kodulähedane õpe tagab lapsele turvalise õpikeskkonna ja toetab seeläbi keskendumist õpitööle. Praegu käib u 47% 7.–9. klassi lastest väljaspool valda. Lahenduseks pakume Muraste Koolis keskmise kooliastme avamist, mis oleks võimalus ka neile lastele, kes suures koolis toime ei tule. Lisaks tuleb tegeleda õppe kvaliteedi küsimusega, et iga lõpetaja saaks konkurentsivõimelise hariduse. Aktsepteerida ei saa situatsiooni, kus vanem saadab lapse vallast välja õppima just pakutava hariduse kvaliteedi tõttu.

 

Sulev Roos, Eesti Keskerakond:

Tänane koolivõrk on ajaga paika saanud ja olemasolevad koolid on jätkusuutlikud. Suurim arenduste ja elanike arvu kasv ootab lähiaastatel Apametsa piirkonda, kus tulevikus on elanikke rohkem kui tänases vallas. Sinna on üldplaneeringuga elamualade keskele ette nähtud ka lastead ja kool.

5–7 aasta perspektiivis mitmekordistub ka Harku asula (täna 600 elanikku) ja sellega piirnevate alade elanike arv. Nt valmimas on kaks korruselamut, alanud on trassitööd uute eramute tarbeks, endise vangla territooriumile on kehtestatud detailplaneering 300 uue korteri rajamiseks, Tallinn–Paldiski mnt äärde (Betooni-kvartal) on planeeritud korterelamud jne. Kooli kavandamisel tuleks arvestada ka läheduses asuvate Hüüru ja Vatsla külade vajadustega.

 

Riho Saksus, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond:

Tabasallu rajatav riigigümnaasium on meie noorsoole kvaliteetse hariduse tagamise seisukohast väga oluline. See on väga suur investeering meie valda. Samuti pole vähetähtis, et riigigümnaasium on riigi poolt finantseeritav asutus ja seetõttu vabaneb valla eelarves täiendavaid rahalisi vahendeid, mida saab kasutada valla muude haridusasutuste arendamiseks.

Hoolimata riigigümnaasiumi rajamisest oleme jätkuvalt seisukohal, et meie valla lastel peab olema võimalus soovi korral käia esimesed 9 aastat kooliteed oma kodulähedases haridusasutuses – Muraste ja Harkujärve koolis.

Selleks, et meie vallas töötaks väga head õpetajad, peame iga-aastaselt tegelema meie haridustöötajate palkadega, et suudaksime võistelda eelkõige Tallinna linnaga.