Südame-veresoonkonnahaigused on ehe näide sellest, kuidas 50% tervisest määravad eluviisid, 20% geneetika, 20% keskkond ja arstiabile jääb kanda vaid õnnetu 10%, mis on juba tagajärgedega tegelemine ja probleemide süvenemise pidurdamine.

Südame-veresoonkonnahaigused on üldine mõiste, mis hõlmab paljusid eri haigusi, näiteks kõrgvererõhktõbi, südame pärgarterite lupjumine, infarkt, insult, aga ka südame rütmihäired, südameklappide probleemid ja mitmed muud haigused.

Südame-veresoonkonnahaiguste taust on enamasti sarnane. Paljusid haigusi mõjutavad liikumine, toitumine, suitsetamine, alkoholi tarvitamine ja geneetiline foon. Mida rohkem riski tõstvaid tegureid, seda suurem on tõenäosus, et vererõhk hakkab tõusma, veresooned lupjuvad, süda saab üle koormatud ja väsib. 

Tunnusteks võivad olla koormustaluvuse vähenemine, hingelduse ja õhupuudustunde tekkimine tavapärasest väiksema pingutuse juures, valud rinnus, jalgade paistetamine, öine urineerimine, südame rütmihäired. Vererõhu tõusu tunnusteks võivad olla näo punetus, higistamine, värisemine, peavalu, surumistunne peas –, aga mõnikord võib kõrge vererõhk olla igasuguste muutusteta enesetundes.

Kuidas kaitsta oma südant?

Ülekaal ja rasvumine

Ülekaal ja rasvumine on südame-veresoonkonnahaiguste üks juhtivaid riskitegureid. Ebatervislik toitumine ja vähene liikumine on mõlemad ülekaalu soodustavad tegurid.

Vähene füüsiline aktiivsus

Täiskasvanutel peaks nädalas olema vähemalt 150 minutit mõõdukat füüsilist koormust. Hästi sobivad käimine, kepikõnd, ujumine, jalgrattasõit, aga ka aiatööd või talvine lume rookimine. On näidatud, et eakatele annavad arvestatava koormuse ka kodused toimetused, nagu koristamine või toidu valmistamine.

Toitumine mõjutab südame-veresoonkonnahaigusi mitmel tasemel. Liigne soola tarbimine tõstab soolatundlikel inimestel vererõhku. Liigne rasvade ja suhkrute tarbimine tõstab ülekaalulisuse ja diabeedi riski. Köögi- ja puuviljadel ning kiudaineterikastel toitudel on tervisele palju soodsaid mõjusid, neid on soovituslik on süüa päevas viis peotäit.

Südame-veresoonkonnahaiguste suhtes kaitsva mõjuga on Vahemere dieet, mida iseloomustab rohke köögi- ja puuviljade, kaunviljade, täisteratoodete, mereandide, oliiviõli ja pähklite-seemnete tarvitamine koos liha tagasihoidliku osakaaluga. Lisaks on Vahemere toitumiskommete juures oluline söömine koos perekonnaga ja mõõdukas punase veini joomine (viimane ei ole kohustuslik element). Eesti oludes võiks siia lisada ka marjad, mis on kasulik nii südamele kui ka ajule.

Alkohol

Ohutuid alkoholikoguseid ei ole, regulaarne ja/või suurtes kogustes alkoholi tarbimine on vererõhku tõstva ja südamele toksilise mõjuga. Igasse nädalasse peaks jääma vähemalt kolm alkoholivaba päeva (muidugi võib ka rohkem), ohutute koguste kohta saab täpsemat infot veebilehelt www.alkoinfo.ee.

Suitsetamine

Tänapäeval õnneks järjest ebapopulaarsemaks muutuv suitsetamine ahendab veresooni, sunnib südant kiiremini töötama ja tõstab vererõhku. Tubakat peetakse sõltuvust tekitavate ainete hulgast üheks tugevamatest. Loobumiseks on tänapäeval võimalik kasutada eri abivahendeid.

Kõrge vererõhk

Ühest küljest on kõrgvererõhktõbi iseseisev haigus, mis teisest küljest soodustab teiste südame-veresoonkonnahaiguste kujunemise tõenäosust. Kõrge vererõhk panustab tugevalt näiteks südame rütmihäirete, südamepuudulikkuse, infarkti ja insuldi tekkesse.

Ideaalseks vererõhuks loetakse 120/70 mm Hg, kõrgvererõhktõbe diagnoositakse, kui vererõhk arstikabinetis mõõtmisel on pidevalt üle 140/90 mm Hg.

Kolesterool

Räägitakse üldisest kolesteroolist, samuti heast (HDL) ja halvast (LDL) kolesteroolist. Tegelikult on see ikka üks ja sama kolesterool, mis on veres transportimiseks seotud erinevate valkudega. HDL  on kolesterool, mida transporditakse vereringest ära maksa, LDL on kolesterool, mida transporditakse veresoonte seintesse.

Kui veres on liiga palju LDL-kolesterooli, võib see tähendada liiga kiiret rasvade ladestumist veresoontes. Ajapikku hakkavad esialgu pehmed rasvased naastud kaltsiumisoolade lisandumise tagajärjel lupjuma, veresooned muutuvad jäigaks ja rabedaks umbes nagu elastsed kummitorud päikese kätte jätmisel. Kõrge LDL-kolesterooli tase on suures osas geneetiline, aga seda mõjutab palju ka elustiil.

Diabeet

Kõrge veresuhkrutase kahjustab veresoonte seinu ja kiirendab arterite lupjumist. Ülekaalulisus, ebatervislik dieet, vähene liikumine kõik väsitavad kehas veresuhkrutaset reguleerivaid süsteeme ja tagajärjeks on veresuhkrutaseme tõus kuni diabeedi kujunemiseni.

Stress

Seosed stressi ja südame-veresoonkonnahaiguste vahel ei ole päris selged, aga stress on tihedalt läbi põimunud paljude südame-veresoonkonnahaiguste riskiteguritega. Stressi ohjamiseks on võimalik õppida konkreetseid tehnikaid.

 

Toetavad inimsuhted

Üksildus on nii südamehaiguste kui insuldi riskiteguriks. Parema südametervisega seostatakse nii inimestevaheliste suhete arvu kui ka kvaliteeti.

Igemepõletik

Igemepõletik ja vilets suuõõne tervis on südamehaigustega tihedalt seotud, arterite lupjumise kolletest on leitud neid samu haigustekitajaid mikroobe, mis põhjustavad parodontiiti.

Mittemuudetavad südame-veresoonkonnahaiguste riskitegurid

Osa südamehaiguste teket soodustavaid tegureid jäävad siiski väljapoole meie kontrolli. Vanust (kõrgem vanus tähendab suuremat riski), sugu (meestel hakkavad südame-veresoonkonnahaigused kujunema naistest kümme aastat varem) või geneetilist tausta (varane südame-veresoonkonnahaiguste avaldumine meessoost lähisugulastel enne 55. või naissoost lähisugulastel enne 65. eluaastat) me ise kuidagi muuta ei saa. Südamehaiguste suhtes vastuvõtlikumaks loetakse ka nn A-tüüpi isiksusi (kergesti ärrituvad, plahvatuslikud, põlevad heleda leegiga). On mitmeid uuringuid, mis näitavad, et elustiilitegurid (nn muudetavad riskifaktorid) on suurema kaaluga kui geneetiline foon.

Riiklik programm

Eestis on juba aastaid käimas eraldi programm südame-veresoonkonnahaiguste varaseks avastamiseks. Selle raames peaks kõiki ilma südame-veresoonkonnahaiguste diagnoosita 40-60-aastaseid ravikindlustatud isikuid kontrollima vähemalt kord viie aasta jooksul. Kontroll toimub suure tõenäosusega pereõe juures ning hõlmab vererõhu mõõtmist ja vereproovist üldkolesterooli määramist. Igapäevases töös käib kolesterooli kõrvale tavaliselt ka veresuhkrutaseme määramine, pikkuse, kehakaalu ja vööümbermõõdu kontrollimine, eri südame-veresoonkonnahaiguste riski mõjutavate tegurite kaardistamine ja vajadusel nende osas nõustamine.

Südame ja veresoonte tervisele on mõtet rõhku panna mitte ainult südamehaiguste ennetuse nimel. Parem südame-veresoonkonna tervis keskeas, madalam vererõhk, normaalne kehakaal ja veresuhkrutase aitavad selgelt vähendada dementsuse kujunemist hilisemas eas. Südamesõbralikud harjumused kujundatakse juba lapseeas. Tervetest lastest saavad suurema tõenäosusega terved täiskasvanud ja edukalt vananevad eakad, seega on tegemist kogu elukaare kestel olulise küsimusega.

PIRET ROSPU

Tabasalu perearstikeskuse perearst