Uudised ja teated

Suurupi reoveepuhasti purgimispunkti võimekusest

Strantumi juhatuse esimees Meelis Härms selgitab, kuidas moodustub purgimisteenuse hind ning millised on Suurupi reoveepuhasti purgimispunkti ressursid.

Seoses reovee purgimiskorralduse muutuse ja enamiku Tallinna Vee purgimissõlmede sulgemisega käesoleva aasta alguses on järsult muutunud reovee väljaveo ehk fekaaliveo teenuse hind neile kinnistuomanikele, kes koguvad reovett erinevat liiki kogumismahutitesse. Hinnatõusu põhjuseks on see, et purgimispunktides (paakautode tühjendamiskohad) kehtestati tõhus kontroll ühiskanalisatsiooni pumbatava reovee koguste osas, mis tähendab, et vedaja peab vastuvõtjale tasuma reaalsete reoveekoguste eest. Seega ei ole teenuse hinda muutnud vee-ettevõtja, vaid vedaja, kes on sunnitud tasuma kehtestatud hinda tegelike, mitte hinnanguliste koguste eest, nagu see toimus kuni möödunud aasta lõpuni.

 

Märgatavalt kulukam teenus

Seoses sellega on OÜ-le Strantum tehtud mitmeid päringuid purgimisteenuse hinna ja tingimuste kohta ning uuritud soodustingimustel purgimise võimalusi Harku valla elanikele.
Strantum saab purgitavat reovett vastu võtta Suurupi reoveepuhastis. Purgimissõlme rajamise eesmärk oli eelkõige Strantumi tegevusega seotud reovee vastuvõtmine (Veskivahi elurajooni ühiskanalisatsiooni kogumismahutist). Lisaks sellele on sõlmitud lepingud kolme Harku valda teenindava ettevõttega. Purgimisteenuse hinnaks Suurupi purgimissõlmes on 3,384 € koos käibemaksuga ühe kuupmeetri purgitud reovee eest. Purgitava reovee vastuvõtmine ning puhastamine on märgatavalt kulukam tavalisest ühiskanalisatsioonist pärineva reovee omast. Üheks põhjuseks on see, et purgitava reovee vastuvõtmiseks on vajalik täiendava tehnoloogilise sõlme (purgimissõlme) käigushoidmine reoveepuhastis. Sõlmes puhastatakse purgitud mass suurematest tahketest osadest ning suunatakse sealt tavapärasesse reovee eelpuhastusprotsessi. See aga tähendab, et purgitava reovee puhastustsükkel on oluliselt pikem, energiamahukam ning tekitab ka täiendavaid jäätmeid. Paraku ei ole purgitava massi puhul harvad juhtumid, kus lisaks fekaalidele sisaldab see ka olmeprügi, kive ja muid jäätmeid, mille eemaldamine ning täiendav käitlemine enne puhastusprotsessi on vältimatu, mõjutades ühtlasi ka käitlemise kulusid.

 

Vastuvõetavad kogused on piiratud

Kõige olulisemaks probleemiks on aga see, et Suurupi reoveepuhastisse vastuvõetavad purgitava reovee kogused on piiratud. Suurupi puhasti puhul tuleb silmas pidada seda, et see töötab hetkel u 30% võimsusega, sest klientide liitumisprotsess ei ole veel kaugeltki lõppenud. Väike koormus tähendab aga seda, et puhastusprotsess on väga tundlik reoveehulga ja reostuskoormuse muudatuste suhtes – just see aga purgimisega kaasnebki. Lisaprobleem on see, et purgitav reovesi on oma olemuselt väga erinev. Näiteks erineb kuivkäimlast või imbsüsteemist pärinev mass oluliselt veetihedast kogumismahutist pärinevast reoveest, rääkimata infiltreerunud veega segunenud ühiskanalisatsiooni reoveest. Suurupi reoveepuhasti vooluhulgad ja optimaalne puhastustsükkel võimaldavad täna vastu võtta u 30 mpurgitavat reovett ööpäevas. Suuremate reoveehulkade vastuvõtmisel oleks nõuetekohase ja stabiilse puhastuse tagamine oluliselt keerulisem või suisa küsitav. Reoveepuhasti puhastusprotsess on seadistatud lähtuvalt eeldusest, et reostuskoormus on suhteliselt stabiilne, kuid massilise purgimise puhul ei ole võimalik seda tagada.

Võttes aluseks individuaalseid kogumissüsteeme kasutavate kinnistute eeldatava hulga Harku vallas, võib kindlalt väita, et Suurupi reoveepuhastis ei ole kogu nõudluse rahuldamine tehnoloogiliselt võimalik. Seega peab arvestama, et ka edaspidi transporditakse suurem hulk väljapoolt ühiskanalisatsiooni pärinevat reovett AS Tallinna Vesi purgimispunktidesse. Paratamatu on ka see, et tegemist on kalli teenusega, mille hinda tarbijale on võimalik langetada vaid doteerimist või ristsubsideerimist rakendades. Strantum on alati valmis kaasa mõtlema ja ühiselt paremaid lahendusi otsima, kuid meie suurimaks panuseks ja prioriteediks on siiski ÜVK võrgu arendamine, eelkõige Tabasalus ja Muraste põhjaosas.