12. mail toimus juba neljandat korda Harku valla ettevõtjate ümarlaud, kus sai kuulata põnevat programmi ja kohtuda vallavanem Erik Sandlaga, kes andis ülevaate Harku valla arengutest ja tegevuskavast. 

 

A-G Projekt OÜ nõustaja Ave-Gail Kaskla-Kuprys rääkis külalistele tööstressist ja läbipõlemise ennetamisest. "Stressi puhul on oluline meeles pidada, et lisaks negatiivsele stressile ehk distressile on ka positiivne ehk eustress organismile koormav. Oluline on töös teha pause ja jälgida, et tööpäeva pikkus ja intensiivsus ei väljuks kontrolli alt," selgitas Ave-Gail.  Lõpetuseks rääkis ta ka aspektidest, kuidas tööandja saab töökorralduse ja kommunikatsiooni ning psühholoogilise turvalisuse kaudu luua töötaja jaoks stressivabama töökeskkonna.

 

Psühholoogilist turvalisust aitab luua ka töötajatele anonüümse nõustamisteenuse võimaldamine, mis pakub töötajale väärtusliku võimaluse tegeleda oma probleemide ja stressiallikatega konfidentsiaalses, turvalises ja toetavas õhkkonnas ning tööandjale perioodilist isikustamata tagasisidet organisatsiooni töötajate nimetatud põhiliste stressorite ja psühhosotsiaalsete ohutegurite kohta, et töökeskkonda pidevalt parendada. Teenuse kohta saab rohkem lugeda A-G Projekti veebcilehelt.

 

Mida teha, et läbipõlemist vältida?

 

• Maga ennast välja – iga päev (7–8 tundi), mitte ainult nädalavahetustel või puhkusel olles.
• Liigu palju – ei pea ennast trenniga kurnama, ole lihtsalt iga päev füüsiliselt aktiivne. NB! Iga päev 15 minutit jalutamist on vaimsele tervisele toetavam kui paar korda kuus süütundega ennast oimetuks treenida!
• Söö mõistlikult – ära keela endale midagi, aga pea kogustega piiri!
• Küsi abi – kui tunned, et sinuga ei ole hästi, siis arutle raskuste üle sõprade, pere või mõne vaimse tervise professionaaliga. Õige aeg abi küsida on siis, kui midagi hakkab häirima. Ära lase muredel üle pea kasvada!

 

Ümarlaual esinesid ka Illinor Siebold ja Aet Trei töötukassast, kes rääkisid töötajate värbamisest ja ümberõppest tööjõupuuduse tingimustes. Samuti käsitleti ukrainlastest töötajate värbamist. Kas sina teadsid, et töötukassast on võimalik koolitustoetust saada ka neil, kes ei ole töötud? Sealhulgas nendes olukordades, kus vastavalt seadusemuudatustele peab töötajal olema kutse või vastav täiendkoolitus. Sellisel juhul aitabki töötukassa neid tööandjal tasuda.

 

Mis on koolitustoetus?

 

Koolitustoetus on tööandjale töötajate teadmiste ja oskuste arendamiseks makstav toetus. Tööandjad saavad taotleda töötukassast koolitustoetust, et värvata uusi töötajaid, koolitada töötajaid muutunud olukorras, arendada töötajate eesti keele oskust, arendada töötajate informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) oskusi.

 

 

Koolitustoetust võib taotleda eraõiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja tööandjana ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus. Koolitusel osaleva töötaja tööleping peab olema tähtajatu või vähemalt kuuekuuline.

 

Töötaja väljaõppeks kavandatavate koolituste kogumaht peab olema vähemalt 50 akadeemilist tundi ja kestus kuni üks aasta. Koolitustoetuse avaldus tuleb esitada töötukassale enne koolituse algust e-töötukassa kaudu.

 

Vali töötajate koolitamiseks täiskasvanute koolituse seadusele vastav täienduskoolitus. Kui koolitusturul sobivat koolitust ei pakuta, saab tellida ja valida ise sobiva õppekavaga koolituse. Koolituse õppekava peab vastama täienduskoolituse standardile, ning koolituse lõpus peavad osalejad saama tunnistuse või tõendi koolituse läbimise kohta.

 

Koolitustoetusega hüvitatakse tööandjale koolituskulu, koolitusel osalemisega seotud sõidukulu, kui koolitus toimub väljaspool Eestit, ning makstakse toetust töötaja koolitusel osaletud aja eest iga koolitustunni kohta tunnitöötasu alammääras, mis kehtib koolitustoetuse otsuse tegemise ajal.

 

Kulude kogusummast hüvitab töötukassa üldjuhul kuni 80%, kuid mitte üle 2500 euro töötaja kohta.

 

Noored on tulevik

 

Kolmanda esinejana tutvustas Tabasalu kooli noorte ettevõtjate tegemisi juhendaja Krista Savitsch, kes andis toreda sissevaate ettevõtlusõppesse ja rääkida sellest, kuidas noori omalt poolt innustada ja toetada.

 

Lõpetuseks andis Harku vallavanem Erik Sandla ülevaate Harku valla 2021. aasta arengutest ja selle aasta tegevuskavast.

 

Aitäh kõigile külalistele ja osalejatele! Kohtume taas õige pea uute põnevate ideedega!

 

MALLU MARIANN TREIMANN

kommunikatsioonispetsialist

 

Foto: Mallu Mariann Treimann