Korduma kippuvad küsimused ehk veel kord biojäätmete liigiti kogumisest
Biojäätmete sorteerimine tekitab omajagu küsimusi, mistõttu kogusime kokku kõige sagedamini esitatud küsimused biojäätmete sorteerimise kohta.
Mis on biojäätmed (toidujäätmed) ning mida nendega teha?
Riknenud puu- ja köögiviljad ja nende koored, kalajäätmed ja -luud, munakoored, riknenud või allesjäänud toit, kohvi- ja teepaks koos filtriga, majapidamispaber ja salvrätid, aga ka väikses koguses lõikelilled ja ilma potita toataimed koos mullaga. Kõik eelpool nimetatu tuleb segaolmejäätmetest eraldi koguda ning kompostida kinnises kompostris või koguda eraldi konteinerisse ja anda üle jäätmevedajale. Biojäätmete äraveo saab tellida jäätmevedajalt. Konteineri võib ise osta kaubandusest või jäätmevedajalt, samuti on võimalik konteinerit jäätmevedajalt rentida.
Mis on aiajäätmed ning mida nendega teha?
Muru, lehed, umbrohi, väiksemad oksad. Kõik eelpool nimetatu tuleb eraldi koguda ning kompostida (lahtises või kinnises kompostris) või koguda eraldi läbipaistvatesse kilekottidesse ning anda üle jäätmevedajale vastavalt hinnakirjale. Aiajäätmete äraveo saab tellida jäätmevedajalt.
Kui on olemas köögihunt, kas see vabastab kinnistu biojäätmete äraveo või kompostimise kohustusest?
Kliimaministeeriumi seisukoht köögihundi kasutamise osas on järgmine: „Toidujäätmete kanalisatsiooni juhtimine ei ole hea vee-ettevõtte seisukohast, kuna lisab oluliselt koormust ja takistab seega reovee käitlemist. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduse § 8 lg 4 punkti 2 kohaselt peab ühiskanalisatsioonist väljuv reovesi vastama veeseaduse alusel kehtestatud nõuetele ja ühiskanalisatsiooni juhitav reovesi ei tohi kahjustada ühiskanalisatsiooni toimimist. Täpsemad nõuded kehtestatakse kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas. Jäätmeseadus näeb ette, et köögi- ja sööklajäätmeid kogutakse biojäätmete konteinerisse või kompostitakse tekkekohas, mitte ei juhita ära kanalisatsiooni kaudu. Ka ringlussevõtu seisukohast on biojäätmete konteinerisse kogumine tulemuslikum, kuna reoveesette ringlussevõtt pole Eestis seni veel edukas olnud. Köögihunti ei saa panna kõiki biojäätmeid, mis kodumajapidamisest tekivad (lilled, kiulised toidujäätmed). Seega isegi kui on olemas köögihunt, ei vabasta see jäätmevaldajat konteineri kasutamise või oma biojäätmete kompostimise kohustusest."
Samuti on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 36 kohaselt keelatud ühiskanalisatsiooni juhtida jäätmeid, sealhulgas ohtlikke jäätmeid ja ummistusi põhjustavaid tahkeid osiseid, ning piirväärtusi ületavas sisalduses ja sellises koguses ohtlikke aineid, mis kahjustab või pärsib ühiskanalisatsiooni või reoveepuhasti toimimist või keskkonnaseisundit.
Seega isegi kui majapidamises on olemas köögihunt, ei vabasta see jäätmevaldajat kompostri või biojäätmete konteineri kasutamise kohustusest.
Milline komposter on õige?
Erinevas suuruses kompostrid, mida müüakse ehitus- ja aiatarvikute poes ja on külgedelt kinnised ning pealt kaanega. Kompostri suuruse võib valida vastavalt vajadusele, nt 1-4-liikmelisele perele sobib toidujäätmete kompostimiseks umbes 250L-400L suurune kompostikast. Kui komposter saab ruttu täis, siis järelikult on see komposter teie perele liiga väike ning tuleb soetada/ehitada lisakomposter või liituda lisaks biojäätmete äraveoga mahutiga.
Kas ma võin kinnise kompostri ise ehitada?
Jah, kinnise kompostri võib ka ise ehitada, aga komposter tuleb vooderdada metallvõrguga ja ehitada peale kaas, et loomad-linnud juurde ei pääseks.
Kas ma võin kasutada plastikust või metallist kaanega tünni kompostikastina?
Ainult juhul, kui tünn muudetakse kompostimiseks sobilikuks ehk tehakse augud keskele, et pääseks juurde õhk ning augud põhja, kust pääseks voolama nõrgvesi. Toidujäätmed soovitame iga kord segada kihiti aiajäätmetega ning komposti kättesaamiseks peaks kasti allosas olema ava või siis tõstate ise kompostikasti segu veel kuskile kompostihunnikusse nn seisma. Lisaks soovitame kompostikast asetada looduslikule pinnasele, juhuks kui nõrgvesi sealt voolama hakkab. Kinnisesse tünni toidujäätmeid kogudes lähevad nad seal roiskuma, mädanema ning hakkavad tekitama ebameeldivat lõhna. Igast küljest kinnine on jäätmehoolduseeskirja järgi mõeldud, et põhi ei oleks näriliste jaoks lahtine, vaid põhjas oleks tihe võrk või siis kompostikastis õhu ja nõrgvee jaoks augud. Spetsiaalsetel poest soetatud kompostikastidel on need avad juba olemas. Kui ehitate kompostikasti ise, siis tuleks need lisada.
Kas Harku vallast saab kompostri või konteineri?
Kahjuks on Harku valla poolt jagatavad kompostrid ja konteinerid otsas ning neid juurde ei soetata.
Kuidas teavitada valda kompostimisest ja ühiskasutusest?
Vastavad taotlused ning juhendid on leitavad https://eteenused.harku.ee/. Biojäätmete konteineri olemasolust ei pea vallavalitsust teavitama! Oma kompostrist ei pea vallavalitsust teavitama elanikud, kes on 2021-2023 aastal saanud Harku Vallavalitsuselt kodukompostri. Need kompostrid on juba jäätmevaldajate registris olemas.
Rohkem infot