Igal aastal tekib Eesti kodumajapidamistes jäätmeid ligikaudu 400 000 tonni ehk 300 kilogrammi inimese kohta. Raske on öelda, kuidas jaguneb jäätmete teke proportsionaalselt aasta peale, kuid võib oletada, et kevadise suurpuhastuse käigus tekib neid suures hulgas. Mida teha suurpuhastuse käigus tekkinud jäätmetega? Milline on õige ja keskkonnasõbralik viis neist vabanemiseks?

 

Sageli tundub inimestele, et lihtsaim võimalus prügist vabaneda on seda põletada. Üsna tihti võib näha, et lõkkesse lähevad vanad riided, kasutu mööbel, vanarehvid, plastmaterjalid jne. Lõkke tegemine on kevadise koristaja jaoks mugav – põletades saab kõigest lahti ning pealegi tasuta. Keskkonna suhtes on vanarehvide, mööbli, pakendite ja muu sellise põletamisel tegemist aga korvamatu kahjuga. Töötlemata/immutamata puidu põletamine on keskkonnakaitseliselt aktsepteeritav, kuid muude jäätmete põletamine ei ole.

 

Põletamise ohtlikkusest

Plastide keerulist ja muutlikku koostist arvestades ei tohi neid kodus põletada. Lõkkes on põlemistemperatuur väga madal ja põlemine ei ole täielik. See tähendab, et tekib palju ohtlikke aineid, mis suure tõenäosusega langevad maha kas põletaja enda või tema naabrite krundil. Sedasi tehes mürgitab põletaja ära nii enda kui ka naabrite sügisesed aiasaadused, maapinna ning ohtlikud ained jõuavad ka põhjavette.

 

Ka muid majapidamises tekkivaid jäätmeid, nagu kasutuseta ja katkised riided, kasutu mööbel, vanarehvid ja muud säärast ei tohi panna lõkkesse. Põhjused on samad, mis plastide puhul – koduses lõkkes ei ole põlemistemperatuur piisavalt kõrge ning ohtlikud ained ei „põle ära" vaid langevad meie enda ümbrusesse.

 

Kuidas mõjutab jäätmepõletus õhukvaliteeti ning inimeste tervist

Põlemisel ja põletamisel tekkivad saasteained, mis jagunevad kaheks – tahked ja gaasilised. Ohtlikud saasteained ei pruugi avaldada kohe mõju vaid nende ladestumine organismi on pikk protsess ning mõju võib erinevate tervisehädadega avalduda alles aastaid hiljem. Välisõhu mõju tervisele sõltub nii saasteainest kui nende kogustest, saasteallikast, inimese tervislikust seisundist ja tema varem põetud haigustest, inimese east ja veel mitmetest muudest teguritest. Tervisemõjud ilmnevad akuutselt, põhjustatuna lühiajalistest kõrge saastetasemega episoodidest või kroonilisena, põhjustatuna pikaajalistest mõõdukalt kõrgematest saastetasemetest. Haiguste tekkepõhjus on sageli mitme teguri kompleksne pikaajaline koosmõju, kus õhusaaste on toiminud kaasava faktorina. Enam on mõjutatud tundlikud isikud (lapsed, vanurid, rasedad, haiged), kes võivad kogeda negatiivseid nähte ka siis, kui neid teistel ei esine. Peamised õhusaaste tagajärjel tekkivad terviseprobleemid on erinevad hingamisteede ja südame-veresoonkonnahaigused.

 

Kasutud asjad vii jäätmejaama

Jäätmehoolduse korraldamine on kohalike omavalitsuste ülesanne, hõlmates olmejäätmete, ohtlike jäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete, tervishoiu- ja veterinaarteenuse jäätmete käitlemist. Kohalik omavalitsus saab jagada täpsemat infot, kas ja kuhu on võimalik jäätmeid viia ning kas selle eest ka tasu nõutakse. Kõik ebavajaliku – vanamööbel, vanad autorehvid, plastid jmt – saab, sõltuvalt omavalitsusest (küsi omavalitsusest infot!) viia jäätmejaama.

 

Kaili Kuusk, Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik

 

 

Pane tähele!

·         Paljud prügi põletamise käigus tekkivad ühendid on püsivad ning akumuleeruvad toiduahela tipus – aias põletatud jäätmete suits kandub lähedal asuvale karjamaale, kariloomade organismis talletuvad need ühendid toiduga ning inimesed lõpptarbijatena omastavad need liha ja piima süües

·         Jäätmepõletustehases toimub jäätmete põletamine stabiilselt kontrollitud keskkonnas temperatuuril 1000-1100 °C, mille abil põlevad toksilised õhusaasteained ära või püütakse need filtritega kinni. Lahtiselt jäätmeid põletades toimub põlemine ebastabiilselt ning madalamatel temperatuuridel ja seetõttu toimub mittetäielik põlemine, millega kaasnevad ohtlike ühendite teke

·         Ka papist pakendid võivad sisaldada plasti, kemikaale ja värve, mille põlemisel tekkinud toksilised ühendid on keskkonnale ohtlikud

·         Mida madalam on õhu saastatuse tase, seda madalam on elanikel hingamisteede (nii pika-ja lühiajalised) ning südame-veresoonkonnahaigustesse haigestumine

·         Maailma Terviseorganisatsiooni uuringud näitavad, et vähendades tahkete osakeste (PM10) põhjustatud saastet 70 mikrogrammilt 20 mikrogrammile kuupmeetri kohta, saab vähendada õhukvaliteediga seotud surmade arvu umbes 15 protsenti.

·         Eestis läbi viidud uuring (Orru et al 2011) näitas, et keskmine statistiline eluiga lüheneb eriti peente osakeste (PM2,5) sisse hingamise tõttu keskmiselt viis kuud ja kokku põhjustavad need 600 enneaegset surma aastas.