Liikluskoormus Harku valla teedel on aastatega kasvanud, ulatudes Tabasalu piirkonnas juba ligi 10 800 sõidukini ööpäevas. Samal ajal on vallas välja arendatud arvestatav kergliiklusteede võrgustik, et soodustada inimeste liikumisharrastust ja pakkuda turvalist liikumisvõimalust maantee kõrval, mis on ühtlasi alternatiiviks auto kasutamisele. Seda võimalust kasutavad väga paljud vallaelanikud heameelega. „Ohutussaared maanteele on rajatud meie oma valla elanike soovil ja vallavalitsusega kooskõlastatult selleks, et maantee ületamine sellise liiklustiheduse juures oleks turvaline," märkis Harku vallavalitsuse arendus- ja haldusosakonna juhataja Ergo Eesmaa. Maanteeameti planeeringute osakonna juhataja Andres Urm selgitas täiendavalt, et maantee ületuskohale rajatud saar vähendab ühes etapis ületatava sõidutee osa pikkust ning piirab möödasõidu võimalust ületuskoha piirkonnas. „Üldjuhul ei ole piiratud kiirusega alal teeületuskohale rajatud liiklussaarest möödumiseks vajalik täiendav kiiruse alandamine," täpsustas Urm ja lisas, et kui liiklussaared on projekteeritud, rajatud ja tähistatud kehtivatele normidele ja standarditele vastavalt ning kui sõidukijuhid valivad ilmastikule sobiva sõidukiiruse, ei ületa suurimat lubatud sõidukiirust, hoiavad liigeldes pikivahet ning ei tegele sõiduki juhtimise ajal kõrvaliste tegevustega, ei põhjusta liiklussaared ka täiendavat liiklusohtu. „Eesti Liikluskindlustuse Fondi koduleheküljel oleva statistika põhjal on Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna maantee ja Suurupi tee ristmiku piirkonnas viimased õnnetused juhtunud 2016. aastal," märkis Urm. Samas tehakse ametis pidevat tööd liiklusohutuse nimel, hinnates ka riigiteedele rajatud lahenduste ohutust ning vajadusel seda parandades.

Vastutus oma turvalisuse eest lasub eelkõige igal liiklejal endal. Maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand tuletas meelde, et nii reguleerimata ülekäigurajal kui ka ülekäigukohas peab jalakäija alati ise veenduma teeületuse ohutuses. Erinevus on selles, et kui reguleerimata ülekäigurajal on sõidukijuht kohustatud jalakäijale teed andma, siis ülekäigukohana tähistatud teeosal jalakäijal sõidukijuhi suhtes eesõigust ei ole, välja arvatud juhul, kui jalakäija ületab ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. „Seega tuleb jalakäijal olla ülekäigukohtades teed ületades eriti tähelepanelik, sest jalakäijatel puudub eesõigus sõidukite suhtes ning vastutus ohutuse osas lasub jalakäijal endal," toonitas Heinrand.

Üha tihenevas liikluses jääb üle soovida kõigile liiklejatele rahulikku meelt ja üksteisega arvestamist. Maantee ületuskohtade piirkonnas tuleb aga järgida üldiseid ohutusnõudeid – valida liiklusoludele vastav sõidukiirus ning säilitada ohutut pikivahet, arvestada teiste liiklejagruppidega ja keskenduda juhtimisele, mitte kõrvalisele tegevusele. Kergliiklejad, tehke ennast kaasliiklejatele nähtavaks!