Harku vallas on igal aastal mitmeid juhtumeid, kus lahtine koer on rünnanud teist koera või inimest. Enim levinud on olukord, kus jalutusrihmata koer jookseb ees ja peremees tuleb järele ning nad satuvad oma teekonnal vastamisi teise jalutajaga, kelle koer on ilusasti eeskirjade järgi jalutusrihma otsas. Ja siis tuleb lahtiselt jooksev koer ning ründab rihma otsas olevat liigikaaslast. Kui ründaja peaks olema suuremat sorti tegelane, võivad tagajärjed olla fataalsed. Kahjuks ongi ette tulnud juhuseid, kus pisem koer on sellise rünnaku tagajärjel saanud surmavaid vigastusi. Me võime küll mõelda, et meie koer on olnud ehk isegi aastaid rahulik ja sõbralik ning pole kunagi kedagi rünnanud, kuid nagu inimesedki ei saa kõik üksteisele meeldida, ei meeldi ka kõik koerad üksteisele. Seega ei tea me kunagi, millal tuleb vastu just see koer või inimene, keda teie koer endale ebameeldivaks peab.

Samas võib minna ka vastupidi – algselt rünnanud koer saab ise hoopis rohkem viga, sest jõudude vahekord on niivõrd erinev. Niisiis, lastes koera lahtiselt ringi joosta, riskite ka enda koera elu ja tervisega.

 

Aiavärav kinni!

Teine murekoht on see, kui koerad pääsevad kehva aia tõttu pidevalt territooriumilt välja ning võivad siis samuti ettearvamatult käituda. Neid juhtumeid on samuti kahjuks päris mitmeid. Loomapidaja on kohustatud välistama looma väljapääsemise tema omandis või valduses olevalt territooriumilt. Selle vältimiseks on mitu võimalust. Võib hoida aiaväravad kogu aeg kinni või avatuma lahenduse korral kasutada näiteks koerte raadiopiiret (koera elektrikarjus või koera elektrooniline piire), mis lemmiku liikumist piirab. Sellisel juhul puudub ka vajadus lemmiklooma ketitamiseks või tara ehitamiseks.

Kindlasti on koer paljude jaoks kui pereliige, seega hoidkem neid samamoodi hästi.

Infot Harku valla koerte ja kasside pidamise eeskirjade kohta leiate Harku valla kodulehelt www.harku.ee/et/lemmikloomad ja ka Riigiteatajast www.riigiteataja.ee/akt/408032014019.

 

René Uustalu

piirkonnapolitseinik