Harku valla kaasava eelarve kasutamiseks tehtud üheteistkümnest ettepanekust kaheksa lähevad rahvahääletusele, oma hääle saab anda 1.-8. detsembrini.

Kõigil vallaelanikel oli 1. septembrist kuni 31. oktoobrini võimalus pakkuda välja mõtteid, kuidas investeerida 2019. aastal kuni 50 000 eurot nii, et sellest oleks rõõmu ja kasu võimalikult paljudele vallaelanikele.

14. novembril kogunenud komisjon leidis, et esitatud ettepanekutest kolm ei kvalifitseeru, kuivõrd üks tegevus pole liigitatav investeerimistegevuseks ning kaks ületavad kaasava eelarve suurust. Ülejäänud kaheksa ettepanekut vastasid Harku valla kaasava eelarve tingimustele, olles ühtlasi Harku vallale vajalikud ning teostatavad 2019. aastal.

Need kaheksa ettepanekut pannakse rahvahääletusele, mis toimub 1.-8. detsembrini veebiplatvormil www.volis.ee. Sel perioodil on kõigil vähemalt 16aastastel vallaelanikel, kelle registreeritud elukoht on Harku vallas, võimalik anda oma hääl endale meelepärasele ettepanekule. Igal hääletajal on üks hääl.

Need, kellel ei ole arvuti ja/või infosüsteemis identifitseerimise võimalust, saavad oma hääle anda Harku vallamajas  4.-5. detsembrini kell 8.-16 ning 6. detsembril kell 8-18. Kaasas peab olema isikut tõendav dokument.

Enim hääli kogunud ettepanek saab kaasava eelarve rahastuse ning Harku vallavalitsus korraldab selle elluviimise 2019. aastal.

Rahvahääletusel osalevad ideed:

1. Tabasalu aleviku avalik jõulinnak

Harku vald on väga hea koht treenimiseks, siin on olemas jooksurajad, spordikompleks, staadion, kuid siin pole jõulinnakut (välijõusaal), kus saaks ilma maksmata trenni teha, sest peale jooksuradade on kõik ülejäänud spordirajatised tasulised. Tabasalus on küll paaris kohas olemas lõuatõmbepostid, kuid need on juba katkised või vanad.

2. Betoonist lauatennise lauad (38 tk)

Peaaegu kõik valla külad saavad vähemalt ühe lauatennise laua, minimaalselt 140 elaniku kohta. Suuremad külad ja alevid arvestuslikult umbes üks laud 390 elaniku kohta. Paigaldatakse ühiskondlike hoonete, platside, parkide, kortermajade lähedusse. Need on kauakestvad, esteetilised, hooldusvabad, vastupidavad ning 50 aasta pärast taaskasutatavad.

3. Multifunktsionaalne spordiväljak Vääna külla

16 x 31 m suurune puidust multifunktsionaalne spordiväljak koos kunstmurukatte, korvpallikorvide ja jalgpalliväravatega oleks Vääna külla, kus puudub staadion või pallimängudeks sobilik rajatis, vajalik noortele vaba aja kasulikult sisustamise võimaluse loomiseks. Väljak pakuks noortele paremaid tingimusi sportimiseks ning toetaks ka kooli võimalusi laste kehalise kasvatuse tundide läbiviimisel.

4. Harku aleviku tenniseväljaku ehitamine

Harku alevikus ja selle lähiümbruses puudub tennisehuvilistel võimalus tennist õppida, harrastada ja selles võistelda. Lähimad avalikud tenniseväljakud asuvad Tabasalus, Nõmmel, Laagris ja Haaberstis, kuid need ei ole igaühele kauguse või rendihinna tõttu kättesaadavad. Seega võiks rajada Harku alevikku nüüdisaegse, kõige vähem hooldust vajava kattega tenniseväljaku. Tenniseväljak on uus võimalus liikuda ja arendada mõttetegevust Harku alevikus ning oleks avatud sihtotstarbeliseks kasutamiseks igale soovijale, sõltumata tema majanduslikust võimekusest.

5. Turvalised jalgrattaparklad bussipeatustes

Ettepanek on paigaldada pealiinidel olevatesse bussipeatustesse turvalised jalgrattaparklad, et piirkondadest, kus ühistransport liigub harvemini või üldsegi jääb liialt kaugele, saaks mugavamalt bussile ja tagasi koju liigelda. Sellega teeks inimeste elu kergemaks ja ehk leevendaks pisut ühistranspordiga seotud probleeme.

Nüüd, kui paljud valla bussipeatused on saanud uue näo, võiks ju mõned rattaparklad olla bussioote paviljonide juures. Rattaparklate vajaduse ja asukohad tuleks välja selgitada rahvaküsitluse ja ühistranspordi kasutamist kajastavate uuringute kaudu.

6. Harku valla ajaloo ja loodusväärtuslike objektide infomaterjali koostamine ja stendidel loodusse paigutamine

Harku vallas on hulgaliselt ajaloo ja loodusväärtuslikke objekte, mis vajaksid paremat tähistust. Meie valla elanike arv on viimase neljateistkümne aasta jooksul kahekordistunud ja jõudnud 14 500 inimeseni. Kõigile nendele ja uutele tulijatele tuleks paremini tutvustada valla vaatamisväärsusi. Ühtlasi aitaks see noortes süvendada kodukohatunnet, austust looduse vastu ning annaks rohkem teadmisi. Kutsuks matka- ja loodusradadele ning avaks kogu valla territooriumi paremini tervisesportlastele. Mitmekesistaks looduses viibimise vorme ja annaks asjakohast informatsiooni vahetult ajaloo ning loodusobjektidel. Ettepaneku kohaselt koostataks ning paigaldataks ajaloo ning loodusväärtuslikele objektidele kokku 17 infostendi.

7. Jõu- ja mängulinnak Vääna-Jõesuu randa

Vääna-Jõesuu rand ja kaunis männimets tõmbavad aasta ringi ligi üha rohkem külastajaid. Ettepanek on luua Vääna-Jõesuu randa vaba aja veetmise ja sportimise võimalused Harku valla inimestele. Praegu jagub kahe kilomeetri pikkusele rannaalale vaid kaks kiike ja üks liumägi, mida on ilmselgelt vähe. Jõu- ja mängulinnak tooks rohkem vallaelanikke toast õue ning läbi selle paraneb ka tervis. Samuti on Vääna-Jõesuu rand Harjumaa ainuke avalik rand, kus puudub mänguväljak.

8. Loodus- ja õpperada Tõlinõmme rabasse

Harku valla peidetud aardele - Tõlinõmme rabale - pole sugugi lihtne ligi pääseda. Ettepanek on rajada laudtee Tõlinõmme järve lõunapoolsele küljele, kus asub Tõlinõmme raba. Tänu laudteele on kohalikel elanikel, koolidel ja lasteasutustel võimalik tutvuda lähemalt huvitava paigaga ja õpetada lastele looduse väärtusi ja säästmist. Tõlinõmme rabaga külgnev järv olevat olnud enne Teist maailmasõda Eesti olulisemaid linnujärvi, kuid veetaseme alandamise tõttu 1937. aastal on järve pindala olulisel määral vähenenud. Tõlinõmme raba asub Vääna maastikukaitsealal, mis on loodud 1991. aastal Loode-Eestile iseloomulike põõsasmarana loopealsete, linnurikka Tõlinõmme järve ja raba kaitseks.
Vastavalt Vääna maastikukaitseala kaitse-eeskirjale on inimestel lubatud viibida kogu kaitseala maa-alal, kuid parim lahendus kaitsealaga tutvumiseks oleks laudtee rajamine.