Rahvastik ja selle muutused näitavad valla elujõudu ning kahtlemata on Harku vald Tallinna linnapiirkonnas kiiresti arenev kohalik omavalitsus, mida iseloomustab elanike arvu kasv.

Käesoleva aasta alguses oli rahvastikuregistri andmetel Harku vallas 14 356 inimest. Harku valla suurimaks asulaks on Tabasalu alevik, mis on ka valla keskuseks – seal elas 1. jaanuari seisuga 3555 inimest (25,1% valla elanikkonnast). Valla neljas suurimas asulas – Tabasalu alevikus, Muraste külas, Suurupi külas ja Vääna-Jõesuu külas – elab üle poole valla rahvastikust.

Harku valla elanike arvu tulevik sõltub suuresti lähiaastatel tehtavatest otsustest kinnisvaraarenduses ja kuivõrd suudetakse käia kaasas vajadusega nüüdisajastada elukeskkonna kvaliteeti, tagada elanikele vajalikud teenused ja liikumisühendused ning jätkata valla positiivse kuvandi ülesehitamist. Kodukoha väärtustamisega peaks kaasas käima elanike tegeliku elukoha registreerimine, sest ennekõike üksikisiku tulumaksu laekumisest vallaeelarvesse sõltub valla võimekus teha investeeringuid ja pakkuda hüvesid oma elanikele õigustatud vajaduste rahuldamiseks. Seega on rahvastikupoliitikal jätkuvalt kõrge koht Harku valla tuleviku kujundamisel.

 

Elanike arv on kasvutrendis

Perioodil 2004–2018 kahekordistus elanike arv vallas. Perioodi alguse kiirele kasvule järgnes vahepealsetel aastatel kasvutempo langus, kuid alates 2015. aastast tõuseb tempo taas – aastate 2015–2018 keskmine tõus oli 2,5% aastas (jooonis 1). Sündide arvu tippaastaks oli 2010, kui sündis 232 last. Surmade arv on vaadeldud perioodil olnud alla 100. Rahvastiku loomulik iive on olnud pidevalt positiivne.

Siiski on rahvastiku juurdekasvu põhjuseks olnud ennekõike sisseränne. Näiteks aastatel 2004–2017 oli statistikaameti andmetel Harku vallas summaarne loomulik iive 1385 ja summaarne rändesaldo 5718 inimest (joonis 2). Aastatel 2004–2017 suurenes elanike arv loomuliku iibe ja rände tulemusena kokku 7103 inimese võrra, juurdekasvust 80,5% moodustas ränne. Perioodil 2013–2017 valda elama asunutest 60–70% tuli Tallinnast, samas kui vallast mujale läinud inimestest 50–60% läks Tallinnasse. Samal perioodil suurenes statistikaameti andmetel ka Eesti maakondadest ja väljastpoolt Eestit sisserännanute osakaal. Näiteks 2017. aasta sisserändest Harku valda tuli 61% Tallinnast, 11% Harju maakonnast, 13% teistest Eesti maakondadest ja 14% väljastpoolt Eestit. Harku vallast suundus aga 2017. aastal 57% Tallinnasse, 16% Harju maakonda, 14% teistesse Eesti maakondadesse ja võõrsile 14% väljarännanuist.

Kuna oluline osa elanikkonnast on kolinud valda Tallinnast, on paljudel alles töö-, õpi- ja vaba ajaga seotult side oma varasema elukohaga. Seega on teatud avalike teenuste osutamisel oluline koostöö Tallinnaga. Kohapeal töökohtade arvu kasvu ja teenuste osutamise laienemisega saab vähendada pendelrännet Harku valla ja Tallinna linna vahel, mis on oluline elanikele nii transpordile kuluva aja säästmise kui ka keskkonnahoiu seisukohalt. Siiski tuleb rahvastiku arengus arvestada kahe asjaoluga. Esiteks, peamisse rändeikka jõuavad varasemast oluliselt väiksemad 1990. aastate sünnipõlvkonnad, mis tähendab, et potentsiaalseid Tallinnasse ümberasujaid mujalt Eestist on järgnevatel aastatel vähem kui möödunud kümnendi jooksul. Teiseks, kas Tallinna suured 1980. aastate sünnipõlvkonnad, kes on tänaseks pereloomise eas ja otsivad peresõbralikku elukeskkonda, leiavad seda pealinnas või kolivad naaberomavalitsustesse.

 

Asustuse muster

Just noorte käitumine on ennekõike kriitilise tähtsusega, milliseks kujuneb asustuse muster Tallinna linnapiirkonnas, sh Harku vallas järgneval kümnendil. Näiteks Harku valla sisserändes oli perioodil 2013–2017 kõige suurema osakaaluga vanusegrupp 0–4. Selles vanuses saabus valda elama 570 last ja nende osakaal sisserändest oli 14%. Arvukuselt teisel kohal olid vanusegrupid 30–34 (13% sisserändest), 35–39 ja 25–29 (mõlemad 11% sisserändest). Väljarändes olid suurima osakaaluga vanusegrupid 25–29 (11% väljarändest), 30–34 ja 35–39 (mõlemad 10% väljarändest).

Tuleb arvestada, et rahvaarvu kasv vallas tähendab inimeste suuremat tiheliolekut, mis omakorda suurendab vajadust senisest veelgi tähelepanelikumalt suhtuda valla ruumilise planeerimise protsessi. Kindlasti on tähtis koht selles lapsesõbralikkusel, elukeskkonna atraktiivsusel ja miljööväärtusel. Silmas tuleb pidada, et omavalitsusüksuste vahel toimub tugev konkurents elanike saamiseks, mille nimel pole mõned omavalitsused pidanud paljuks panna registreerunute vahel loosimisele isegi sõiduautot.

 

Elanike vanuseline koosseis on laineline

Harku valla elanikkond on noor. Kõige suuremaks vanusegrupiks on elanikud vanuses 35–49, seda nii meeste kui ka naiste puhul. Järgneb 5–9-aastaste vanuserühm. 2018. aasta alguse seisuga moodustavad lapsed vanuses 0–14 elanikkonnast 24,3%, tööealised elanikud (vanus 15–64) 64,5%, pensioniealised elanikud (vanus 65+) vaid 11,2%. Võrreldes 2008. aastaga on suur muudatus toimunud vanusegruppides 5–9 ja 10–14: mõlemas grupis on elanike arv 10 aastaga suurenenud enam kui 90%. Enam kui kaks korda on suurenenud elanike arv ka vanusegruppides 75–79 ja 80–84. Tööealiste elanike arv vanusegruppides 40–44, 45–49 ja 50–54 on suurenenud ligikaudu 70%. Samas on elanike vanusstruktuur endiselt väga ebaühtlane ja laineline vanuskoosseis mõjutab rahvastiku sisemist taastootmist veel pikki aastaid. Pikas perspektiivis tuleb arvestada elanike kiire vananemisega ja kasvavate sotsiaalvaldkonna kuludega.

 

Joonis 1. Elanike arvu muutumine 2004-2018

Joonis 2. Rahvastikuränne Harku vallas 2004-2017

Kui elad Harku vallas, kuid ei ole veel rahvastikuregistris oma elukohaks valinud meie valda, siis kutsume sind esitama elukohateadet! Avaldust on võimalik esitada nii paberkandjal kui ka läbi riigiportaali www.eesti.ee. Lisainfo ja vormid leiad veebiaadressilt www.harku.ee/elanikuks-registreerimine.