Tabasalu, Rannamõisa, Muraste, Meriküla ja Ilmandu piirkonnas hakatakse rekonstrueerima ning rajama ühisveevärki ja -kanalisatsiooni ning ehitama veetöötlusjaamu. Kokku mõjutavad tööd tuhandeid kinnistuid.

Lähiaastad on Harku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) arendamises oluline aeg. OÜ Strantum veemajandusprojektide juhi Valdo Liiva sõnul investeeritakse maapõue ligi 9,1 miljonit eurot.

Vääna veemajandusprojekt

Tänavu jõuavad lõpuni möödunud aastal Väänas alustatud tööd. "Selleks, et tagada Vääna reoveekogumisalas kvaliteetne joogivesi ja reovee nõuetekohane kokkukogumine ning puhastamine, rekonstrueeritakse reoveekogumisala trasse," selgitab Liiv. Kvaliteetse joogivee tagamiseks nähakse ette veetöötlusjaamade loomist ja amortiseerunud veevõrgu rekonstrueerimist. Kanalisatsioonisüsteemi töökindluse tagamiseks ja põhjavee reostusohu vähendamiseks rekonstrueeritakse vananenud kanalisatsioonitorustik.

"Detsembriks rajatakse ja rekonstrueeritakse 1,2 km veetorustikke, rekonstrueeritakse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam, rajatakse kaks ning likvideeritakse üks kanalisatsioonipumpla. Lisaks rajatakse seni ÜVK-ga ühendamata kinnistule uusi ÜVK liitumispunkte, rekonstrueeritakse ja rajatakse 0,7 km isevoolse ja 0,5 m survelise kanalisatsiooni torustikku," sõnas Liiv.

Projekti kogumaksumus on ligi 649 000 eurot, millest 70% rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus SA (KIK) ja 30% OÜ Strantum ning Harku vald. Töid teevad konsortsium Schöttli Keskkonnatehnika AS ja AS Viimsi Keevitus.

Tabasalu–Rannamõisa veemajandusprojekt

"Lisaks oleme Ühtekuuluvusfondist saanud rahastust Tabasalu–Rannamõisa veemajandusprojektile, mis hõlmab kinnistuid ka Ilmandus, Rannamõisas ja Merikülas. Käsil on viimased ettevalmistused ja ehitustöödega alustatakse aprillis. Esialgsete plaanide kohaselt saadakse töödega valmis 2020. aasta juunis," täiendas Liiv.

Projekti raames laiendatakse ÜVK-d, rekonstrueeritakse amortiseerunud vee- ja kanalisatsioonitorustikud, laiendatakse ÜVK-d Ilmandus ja Rannamõisas. Lisaks rekonstrueeritakse Tabasalu keskuse ehk Tui pargi, Tasuja tänava pumpla ning Allika tänava puurkaevpumplad.

"Projekti käigus rajatakse kokku 3,7 km ja rekonstrueeritakse 0,9 km survekanalisatsioonitorustikke. Rajatakse 16 ja rekonstrueeritakse üks reoveepumpla ning purgimissõlm, mis muudab palju lihtsamaks piirkonna kogumismahutite tühjendamise. Isevoolsetest kanalisatsioonitorustikest rekonstrueeritakse 0,8 ja rajatakse 8,6 km. Viimasega luuakse lausa 233 uut liitumispunkti. Sama palju liitumispunkte loob ka 10,7 km jagu veetorustiku rajamine. Samuti rekonstrueeritakse 2,7 km veetorustikke ja kolm puurkaevu," võttis tellija esindaja tööd kokku.

Projekti kogumaksumus on ligi 5 444 000 eurot, millest 84% rahastab KIK, 16% Harku vald ja OÜ Strantum. Töid teevad konsortsium Schöttli Keskkonnatehnika AS, AS Viimsi Keevitus ja MSM OÜ.

Muraste veemajandusprojekt

Aprillis hakatakse Murastes tegema 567 uut liitumispunkti, rajatakse uusi vee- ja kanalisatsioonitorustikke, lisaks rekonstrueeritakse amortiseerunud süsteemid. Liiv kinnitab, et torustike rekonstrueerimise tulemusel paraneb kogu süsteemi töökindlus.

Projektiga ehitatakse üks vaakumjaam, 4,5 km vaakumkanalisatsioonitorustikku, kilomeeter survekanalisatsioonitorustikku. Tööde käigus rajatakse 8,2 km uut veetorustikku, millega saab liitumisvõimaluse 270 uut majapidamist. Lisaks toob 13 kinnistu omanikule liitumisvõimaluse 3,7 km veetorustiku rekonstrueerimine. Isevoolse kanalisatsiooni torustikke rekonstrueeritakse 0,5 km ulatuses ehk tekib 14 uut liitumispunkti ning rajatakse 3,9 km ehk 270 uut liitumispunkti. "Kokkuvõttes tagatakse projekti valmimisega piirkonna elanikele ÜVK-ga liitumise võimalus," täiendas Liiv.

Projekti kogumaksumus on ligi 3 063 300 eurot, mida rahastab 70% ulatuses KIK ning 30% OÜ Strantum ja Harku vald. Töid teeb OÜ Watercom.

Oluline elanikule

Liiva sõnul on veemajandusprojektide elluviimine oluline eeskätt selleks, et tagada piirkonna elanikele kvaliteedinõuetele vastav joogivesi. Lisaks viiakse tööde käigus olemasolev ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni infrastruktuur ning teenused vastavusse Eesti seaduste ja Euroopa Liidu direktiividega, mis reguleerivad põhjavee kaitset ja joogivee kvaliteeti, samuti reovee kokkukogumist ja puhastamist.

Kooskõlastamine

Enamikule kinnistu omanikele on saadetud kooskõlastamiseks liitumispunktide asukohtade kooskõlastus- ja küsitluslehed. "Palume elanikelt mõistvat suhtumist ja kooskõlastada edastatud materjalid, sest nende täitmata jätmise korral rajatakse kõigile ÜVK-d mitteomavatele kinnistutele liitumispunktid projekteerija parema äranägemise järgi," sõnas Liiv.

Muudatused ja kasu

Ehitustööde alguse kohta saab kõige täpsemat infot ja liikluskorraldusskeeme vaadata OÜ Strantum kodulehelt. Lisaks paigutatakse piirkonda infosildid. Juhul kui ajutiselt piiratakse juurdepääs kinnistutele, teavitatakse sellest elanikke isiklikult. Liiv tõdes, et paraku toovad ehitustööd ajutiselt kaasa ka muudatusi liikluskorralduses. "Loodame mõistvat suhtumist, sest positiivset on palju rohkem. Näiteks tõstab ÜVK olemasolu kinnisvara hinda ja palju mugavamaks muutub praegu veel ÜVK-ga ühendamata kinnistute kogumismahutite tühjendamine, sest reovett saab purgida nüüd Tallinna asemel ka Tabasalus."

Veemajandusprojektide juht kinnitas, et hiljemalt 2020. aasta juuniks peaks vähenema veeavariide arv, arvestamata vee osakaal, reovee imbumine pinnasesse ja kanalisatsioonitorustike avariidest tulenev negatiivne mõju veekogumite seisundile. Samuti on oluline, et paljudel majapidamistel, kel seni ÜVK-ga liitumise võimalus puudus, saavad seda nüüd teha.

„Keskkonnale mõeldes väheneb vananenud torudest ja lekkivatest kogumismahutitest tekkiv keskkonnareostus. Kuna kaevatakse suures mahus, saavad paljud teed ja tänavad projektijärgselt uue katte," ütles esindaja.

Ühinemine ja toetuse saamine

Liiv toonitab, et elanikele on liitumine tasuta, kuid kinnistuomanik peab oma kuludega rajama torustiku liitumispunktist kinnistu piiril kuni majani. "Uute liitumispunktide valmimisel on vajalik ühendada elamu ÜVK-ga. Kinnistusiseste ehitustööde tegemiseks jagab KIK Tabasalu–Rannamõisa ja Muraste piirkonnas eraisikutele toetust. Täpsem info on kättesaadav kodulehel www.bit.ly/KIK-toetus."

Harku valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja järgi on erandkorras lubatud olemasoleva kogumismahuti kasutamine kuni neli aastat pärast ühiskanalisatsiooni valmimist. Lisaks peavad elanikud säilitama kõik kogumismahuti tühjendamise väljaveotõendid viimase kolme aasta kohta.

 

TÜRISALU VEEMAJANDUSPROJEKTI ETTEVALMISTUSED Möödunud aasta detsembris esitas Lahevesi AS taotluse KIK-ile Türisalu veemajandusprojekti ehitamiseks. Otsus rahastuse kohta peaks tulema lähikuudel. Projekti käigus plaanitakse ehitada Türisalu ja Keila-Joa asulates ühisveevärk ning -kanalisatsioon kõigile, kel seni teenust pole olnud. Kokku tuleb 997 uut liitumispunkti. Lisaks on plaan rajada 26,2 km veetorustikke, 20,6 km isevoolset kanalisatsiooni, 8,3 km survekanalisatsiooni ja 32 kanalisatsioonipumplat. Projekti kogumaksumus on 7 661 991, millest 85% loodetakse finantseerida Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Ülejäänud 15% katavad ühiselt Harku ja Lääne-Harju vald. Töödega alustatakse pärast positiivse rahastusotsuse saamist.