Uudised ja teated

« Tagasi

HARKU VALD 30: Sel aastal möödub 30 aastat päevast, mil Harku vallale anti taas iseseisev omavalitsuslik staatus.

 

HARKU VALD 30: rubriik tutvustab Harku valla kujunemisaastate tähtsamaid sündmusi

 

Mis ajast aga võime Harku valla loomise algust määratleda?

19. sajandi esimesel poolel mõjutasid ja teatud määral ka kergendasid eesti talupoegade elu mitmed uued seadused. Baltimaade talurahvakogukonnad olid aga sellegipoolest endiselt seotud ja sõltusid kohalikest baltisaksa mõisnikest. Ka senised kogukondade ehk mõisavaldade piirid ühtisid mõisamaadega ja mõisnikel oli talupoegade tegevuse üle täielik järelevalvevõim. Mida enam vallakogukonnad arenesid, seda kiiremini tekkis soov ja vajadus mõisnike ülemvõimu vähendamiseks. Hakati nõudma kogukonnareformi, mis vabastaks vallakogukonnad ja -kohtud mõisa kontrolli alt. Visa püüdlus kandis lõpuks vilja.

19. veebruaril 1866 kinnitas Venemaa keiser Aleksander II Balti kubermangude vallaseaduse. Tolleaegne õigusakt kandis pealkirja "Makoggukonna Seadus Baltia-merre kubbermangudele Ria-, Tallinna- ja Kura-male". Lisaks anti välja juhend magasiaitade ja vallakassade valitsemiseks. Selle seaduse alusel vabanesid talupojad lõpuks mõisnike ülemvõimust ja said ise hakata oma elukorralduse üle otsustama. Umbes samal ajal sai alguse ka eesti rahvuslik ärkamisaeg ja pool sajandit hiljem olid talupoegade maaomavalitsused asendamatuteks haldusüksusteks noore riigi hakkama saamisel.

Etteulatuvalt võib öelda, et just selle seaduse vastuvõtmisest 150 aastat hiljem ehk 2016. aastal tähistati Eestis esimest korda omavalitsuspäeva.

Magasiraamat – esimene Harku valda märkiv kirjalik dokument

1866. aasta vallareformiga seati sisse täiskogud ja volimeeste kogud. Täiskogu moodustasid kõik valla taluomanikud ja -rentnikud, lisaks võisid maata talupojad saata ühe esindaja iga kümne täisealise mehe kohta. Täiskogu ülesannete hulka kuulus ametimeeste valimine, näiteks vallakohtu liikmed, ja "paheliste" liikmete väljaarvamise üle otsustamine.

Volimeeste kogu moodustasid pooled maaga ja pooled maata talupojad. Volimehed hakkasid otsustama kõige olulisemate küsimuste üle. Täidesaatva võimu esindajana nähti ette vallavanema ametikoht, keda algselt nimetati vallatalitajaks. Ühtlasi võis tal olla ka kuni neli abilist. Kõik juhtivad ametikohad võidi valida ainult taluperemeeste hulgast.

Uue seadusega täpsustati kogukonna kassahaldamise korda ja loodi ühtlased õiguslikud alused ka viljavarumisele ning -müügile, laenude ja toetuste andmisele ehk kõigele, mis on seotud magasiaitadega. Selle töö korraldamiseks seati sisse magasiraamatud. Nii jõuamegi Harku valda ära märkiva esimese kirjaliku dokumendini, mis asub Eesti Ajalooarhiivis. Selleks on Harku valla magasiraamat 1868. aastast. Raamatus on kirjas, et magasiaita on kogutud rukist ja otra. Täpsemalt on ära toodud ka kogused, mille aluseks on järgmine tähistus: "Mitto pütti, iggas püttis 2 tsetweriko." Arvestust peetakse magasiraamatus külade kaupa, mille alla on eraldi lisatud pered, kelle puhul on märgitud, kui palju ja millal on magasiaita vilja toodud ja kui palju laenatud ning makstud. Võime tinglikult öelda, et magasiaida arvestust võib nimetada Harku valla esimeseks eelarveks.

Pärast 1866. aasta vallareformi moodustati praeguse Eesti Vabariigi territooriumil ligi 1100 väikevalda. Nii tegutses ka Harku piirkonnas tol ajal neli valda: Harku-Hüüru, Wääna-Witti, Ranna-Muraste ja Haabersti vald.

1890. aasta juunikuus avaldas Harku-Hüüru vallavolikogu ühel häälel toetust kõigi nelja eelnimetatud valla ühinemiseks, mis teostuski sama aasta lõpuks. Ühinenud valdade uueks nimeks sai Harku vald ja vallakeskuseks jäi Harku vallamaja.

 

Maris Viisileht, Abivallavanem