Rahva ja ekspertide valik on kirev, ent küllalt harilik. Tundub, et pärast möödunud aastat otsime kindlust ka loodusest, kuna selle aasta tegijate hulgas on teada-tuntud isendid. Aasta …

… loom on rott

Eestis elab neid kahte liiki: ränd- ja kodurotid. Kuigi rotid on aastasadu elanud koos inimestega külg külje kõrval, ei tea me nende eluolust, levikust ega mõjust kuigi palju. Keskendume praktilistele teadmistele – kuidas kahel liigil vahet teha?

Rändrott (Rattus norvegicus) on pika saba, jässaka keha ja enamasti pruunikashalli karvastikuga hiirlane. Rändrott sarnaneb kodurotiga, kuid liikide heaks eristamistunnuseks on saba – rändrotil on saba lühem kui keha, kodurotil on saba pikem kui keha. Lisaks on rändrott suurem, heledama karva ja lühemate kõrvadega.

Kodurott (Rattus rattus) on seljalt mustjashalli karvaga ja heledama kõhualusega hiirlane, kellel on piklik koon, ümarad kõrvad ja pikk saba.

Rottidega ei satu me silm silma vastu just tihti, küll aga nende väljaheidetega. Koduroti pabulaid võib segamini ajada rändroti omadega, kuid hea eristamistunnus on nende asukoht – kodurott jätab oma väljaheiteid nurkadesse või piki seinaääri, rändrott jätab oma väljaheiteid kõikjale.

Rändrottki ei saa lageda taeva all pikalt hakkama, mingil hetkel tuleb tal elutsema minna oma suurima vaenlase - inimese lähedusse.

Foto: Reg McKenna, Vikipeedia

… lind on kuldnokk

Eesti Ornitoloogiaühing tähistab sel aastal sajandat sünnipäeva – selle piduliku sündmuse puhul on aasta linnuks kuulutatud harilik kuldnokk.

Kuldnokka (Sturnus vulgaris), täpilise musta sulestiku ja kollase nokaga kevadekuulutajat tunnevad kõik. Neil, kel linnu pesakast aias või kodulähedases pargis, on aga veebruari lõpp ja märtsi algus ootust täis – just siis saabub kuldnokk talvitusaladelt Eestisse pesitsema, pälvides tähelepanu oma kõlava ja mitmekesise lauluga.

Kas teadsite, et kuldnokk on pesaparasiit? Ta küll reeglina teiste liikide pesadesse ei mune, küll aga teiste oma liigikaaslaste omadesse lootuses, et nood tema pojakesed üles kasvatavad.

Kui kuldnokk laulu lahti lööb, pole vaja kalendrisse vaadata. Siis on selge pilt, et peagi löövad toomingad õitsele.

Foto: Eleri Inno, Loodusring.ee

… liblikas on harilik päevakoer

Kuigi harilik päevakoer (Arctia caja) on Eestis tavaline liblikas, on siiski tegemist ilusa ja tähelepanuväärse tegelasega, kellega kohtumine teeb päeva kenamaks.

Päevakoera-nimelist liblikat teatakse rahva seas kui liblika röövikut, kelle uhke välimus inimestele läbi aegade muljet on avaldanud.

Lepidopteroloog Allan Selin rääkis "Terevisioonis", et nimetus päevakoer võib olla seotud vanade eestlaste uskumusega, et hinge heitnud olendid lähevad loojakarja ning sedavõrd kaunis röövik ei pruugi olla midagi muud kui truu Karja-Eku või Muri, kes on tulnud vana kodu kaema.

Kas teadsite, et kireva välimusega päevakoera kohta teadis Kaarma kandi vanarahvas rääkida, et kui rööviku kätte võtad ja katki teed, lähevad käed kärna.

Kas teadsite, et inglise keeles kutsutakse teda aia tiigriks (garden tiger)?

Foto: Ain Piir

… kala on haug

Ajakiri Aasta Kalastaja eestvedamisel toimus aasta lõpus Facebookis rahvahääletus, mille tulemusena valiti aasta kalaks paljude palavalt armastatud haug (Esox lucius).

Haug on meie vete üks levinumaid kalu, keda võib leida pea kõigist veesilmadest, kus on võimalik aastaringne elu. Kui toidubaas on piisav ja elupäevi antakse, kasvab haug tublisti üle kümne kilo raskuseks ning enam kui meetri pikkuseks.

Toidulaual on haug väga maitsev kala, mida süüakse peamiselt praetult ja marineerituna.

Haug on meie vete levinumaid kalu, kes võib kasvada kuni kümnekiloseks.

Foto: Vikipeedia

… puu on kadakas

Ajakirja Eesti Loodus toimetus valis aasta puuks hariliku kadaka (Juniperus communis).

Kadakas väärib tähelepanu paljude omaduste poolest. Teda peetakse vastupidavuse sümboliks, kadakas ilmestab kuivi pärandmaastikke saartel ja Lääne-Eestis. Maailmas on see üks laiema loodusliku levilaga puuliike. Eestis kohtab kadakat sageli põõsakujulisena, ent ka meil ei ole haruldased kadakapuud.

Kadakat teatakse mitmekesise tarbepuuna: tema puidust on saadud näiteks aiamaterjali ja tehtud õllekappasid ning muid puitesemeid. Marjad on hinnatud vürtside, ravimite ja džinni koostisosana. Kadakad on olulised pärandkoosluste puuliigid, pakkudes elupaika näiteks kadakatäksile ja paljudele teistele lindudele.

Kadakas sümboliseerib ka jonnakat eestlast, kes tuleb toime igasugustes, sageli  väga keerulistes oludes.

Foto: Vikipeedia

… sammal on harilik lehviksammal

Harilik lehviksammal (Ptilium crista-castrensis) on miniatuurset sõnajalga meenutava välimusega. Sammal kasvab niisketes toitainerikastes okasmetsades maapinnal, kus ta võib moodustada ulatuslikke särav- või kollakasrohelisi vaibandeid.

Põlluvõpsikust või liivapealsest männikust harilikku lehviksammalt otsida ei maksa, küll aga leiab seda niiskel mullal kasvavatest kuusikutest ja salumetsadest üle Eesti.

Foto: Silvia Pihu (Samblafoto võistlustöö 2013)

… seen on lilla kübarnarmik

Lilla kübarnarmik (Hydnellum fuligineoviolaceum) kuulub looduskaitsealuste liikide esimesse kaitsekategooriasse. Ohustatud liikide Eesti punases nimestikus on seen aga arvatud äärmiselt ohustatud liikide kategooriasse. Ta kasvab mükoriisamoodustajana maapinnal okaspuude ligiduses loo- ja nõmmemetsades. Kõik seni teadaolevad leiukohad paiknevad läänesaartel: Saaremaal, Vormsil ja Hiiumaal.

Lilla kübarnarmiku puhul on huvitav see, et pikka aega peeti teda hoopis põdramokkade hulka kuuluvaks.

Foto: Vello Liiv

… muld on rähkmuld

Rähkmullad on kujunenud lubjakivirikastel lähtekivimitel ning on neutraalse reaktsiooniga ja toitainerikkad. Rähkmuld on küll kivine, ent viljakas muld. Sõna "rähk" tuleneb teravaservaliste karbonaatsete väikekivide nimetusest. Mulla kesk- või allosas võib esineda ka massiivset paekivi.

Rähkmullad moodustavad 6,3 protsenti kogu Eesti mullastikust ja 11,1 protsenti põllumaast. Peamine levikuala on Põhja- ja Loode-Eesti ning saared.

Rähkmullaga looduslikel aladel ja puisniitudel on rohttaimestik väga liigirikas, seal esineb kadakat ja sarapuud ning mitmeid lehtpuid.

Foto: Pixabay

TRIIN KAND, kommunikatsioonispetsialist

Allikad:

Loodusring.ee

Looduskalender.ee

Eesti imetajate levikuatlas

Novaator.ee