Eelmiste suvede põuaperioodil tekkinud veepuudus Harku valla mõnes piirkonnas ähvardab meid ka sel aastal. Õnneks on võimalik seda leevendada, kui põua ajal veetarbimist vähendame.

 

Veepuuduse probleemi uurides on selgunud, et põua ajal on suurim veekasutuse kasv võrreldes tavapärasega just aiaga majades. Võib eeldada, et suur osa sellest märkimisväärsest veekulust on seotud kastmisega.

 

Miks tekib joogiveepuudus?

 

Enamik meie valla kasutatavast joogiveest pärineb Kambrium-Vendi põhjaveekihist, mis on taastumatu loodusvara. Kuna ületarbimisel võib tungida merevesi põhjavette, on Eestis vee ammutamisele kehtestatud piirangud. Peale Harku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava on kaks olulist dokumenti, mis on aluseks võetava põhjavee mahule ning tarbimismahtude arvestamisele.* Esimene dokument määrab ammutatava põhjavee maksimaalsed kogused Harku valla põhjaveemaardlate kaupa ja teine arendatavate piirkondade veevajaduse arvestamise alused. Viimasest on OÜ Strantum lähtunud ka kõigi uute klientidega lepingu sõlmimisel ja selle sisu on, et vee-ettevõtja tagab ühele leibkonnale (Harkus keskmiselt 3,2 inimest) 0,3 kuupmeetrit vett ööpäevas. Vee-ettevõtjale on seega ette antud ammutatava põhjavee maksimaalse hulga selge piir ja teisalt tehniline võime, mille kujundamisel on lähtutud tarbimisnormist. Loomulikult on veevõrgu rajamisel või rekonstrueerimisel arvestatud mõõduka varuga, kuid on selge, et selline varu ei ole ega saa olla lõputu.

 

Ühisveevärgi vee kasutamisest ja selle veega kastmisest

 

Ühisveevärk rajatakse ja seda arendatakse silmas pidades klientide joogi- ja tarbeveega varustamist ning tuletõrjevett. Ühisveevärgi dimensioneerimise puhul ei arvestata kastmiseks (sh basseinide täitmiseks, autopesuks jms) mõeldud veega. Kui kastetakse üksikutes võrgu punktides, ei mõjuta see kogu võrgu surverežiimi, sest suurenenud veekasutus kompenseeritakse ühisveevärgi varuvõimsuse kaudu. Kui aga kõik tarbijad avavad ühekorraga kastmiskraani, saabub peagi hetk, kus tänavatorustikus surve langeb. Ühtlasi tekib veetöötlusjaamas olukord, kus mahutitest väljub rohkem vett kui puurkaev toota jõuab. Olenevalt mahutite suurusest, kaevu ja süvaveepumba ning veetöötlusseadmete võimekusest ning veekasutusest jõuab lõpuks kätte hetk, kus pumpla mahutid on tühjad ning veevõrku jõuab vaid see vesi, mida katkematult töötav süvaveepump suudab anda. Enamasti tähendab see seda, et mõnes võrgu punktis vesi niriseb ja mõnes ei toimu sedagi.

 

Mida saate teha juba nüüd?

 

Et ilu aias säiliks, on suvele vastu minnes oluline läbi mõelda oma veekasutus ja leida võimalusi joogivee säästmiseks:

• Koguge aias vihmavett, millega saate kuival ajal taimi kasta.
• Püüdke aiataimi valides eelistada põuakindlamaid sorte, nt lavendel, kukehari, mesiohakas, faasseni naistenõges, erinevad kõrrelised jne, eri sortide kohta uuri lähemalt puukoolidest või internetist.
• Vaadake üle peenrad ja kasutage erinevaid lahendusi niiskuse hoidmiseks pinnases, nt lisades multši jms.
• Puid ja põõsaid on mõistlikum istutada sügisel, kui taimedele vajalikku looduslikku niiskust on rohkem.

 

Mida saate teha kuumaperioodil?

 

• Palun ärge niitke muru nii sageli ja madalaks. Kõrgem muru säilitab pinnase niiskust paremini.
• Palun ärge kastke muru, see taastub ise esimeste vihmadega.
• Palun ärge kasutage joogivett haljastuse suuremahuliseks kastmiseks. Üksikuid taimi kastke harvem ja nii väikese veekogusega kui võimalik ja hädavajalik.

 

Mida teeme sel aastal teisiti?

 

Hoiame eelmiste suvede põuaperioodil kõige enam mõjutatud piirkonna veetarbimisel hoolsalt silma peal. Osale klientidele anname jooksvat tagasisidet tarbitavate päevaste koguste kohta.

 

Kuidas koguda vihmavett?

 

Veetünnid räästa all või aianurgas on kõigile tuttavad, nii kogusid kastmisvett meie esivanemad. Nüüd on vihmaveetünnist edasi arendatud nii maapealsed kui ka maa-alused mahutid, mis on varustatud filtersüsteemiga ja kuhu saab paigaldada pumba, et vesi edasi kastmissüsteemi või majapidamisse suunata. Maapealseid mahuteid on saadaval eri suuruse, kuju ja värviga ning nõudlikumale kliendile leidub disainmahuteid, mis sobituvad moodsa arhitektuuriga. Maapealse mahuti miinus on asjaolu, et selle peab enne talve tühjendama ja hoidma kuuris või garaažis. Selliseid mahuteid on lihtne paigaldada ja valik on väga lai. Maa-alune sademeveemahuti on aga peaaegu hooldusvaba, põhjalikum puhastamine tuleb ette võtta vajaduse järgi olenevalt sellest, palju sinna saastet (õie- ja tänavatolm, lehed, okkad) satub. Maa-alusesse mahutisse paigaldatakse vee saamiseks pumbasüsteem, mis kastmiskraani avades automaatselt tööle hakkab. Soovi korral saab nägusa disainiga imipumba paigaldada ka hoonesse. Aeda saab paigaldada veevõtukohad, milles voolikuliitmikud ja veevõtupostid. Vee riknemise vastu aitab ühtlaselt jahe temperatuur ja päikesevalguse puudumine. Sademeveemahutite eluiga on üle 70 aasta, need ei korrodeeru, mädane ega sööbi, on vastupidavad ilmastikule ja temperatuuri kõikumisele. Ületäitumise vältimiseks on sademevee mahutid varustatud ülevoolutoruga, mille kaudu saab kasutamata jäänud vee kraavi juhtida või pinnasesse immutada. Kogumismahutite omamine ja vihmavee hilisem kasutamine on üks olulisi meetmeid keskkonnakaitse parandamisele. Ole keskkonnateadlik ja kogu kastmiseks sademevett! Suvist veetarbimist veidi piirates saab igaüks anda panuse, et puhast joogivett jaguks kõigile.

 

* Esimene neist on keskkonnaministri 25.04.2016 käskkiri nr 1-2/16/379 "Harjumaa Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambriumi-Vendi veekihtide Harku, Jõelähtme, Viimsi, Saku valdade ning Tallinna (välja arvatud Nõmme ja Lasnamäe linnaosa) ja Maardu linna põhjaveevarude tarbevaru kinnitamine". Teine dokument on Harku vallavolikogu 7.04.2015 otsus nr 30 "Harku vallas kavandatavate elamuühikute tarbeks vajaliku veeressursi määramine detailplaneeringutes arvestamiseks".

 

Brigita Perm, keskkonnaspetsialist