Mida on vaja teada, kui soovitakse ehitada kuni 20-ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga hoone või rajatis, nagu puukuur, auto varjualune, väliköök või muu sarnane ehitis? Kas selleks on vaja vallavalitsuselt luba küsida?

 

"See on siin olnud aegade algusest", "see pole ehitis, sest sellel pole vundamenti" ja "see pole mingi ehitis". Mitte kuigi sageli, kuid selliseid väiteid kuuleb aeg-ajalt ka Harku vallas, kui probleem on alla 20-ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga ja alla 5 meetri kõrgused ehitised, millele ehitusseadustiku järgi pole vaja luba ega teatist, kuid mis on kinnistutel ehitatud hoonestusalast välja ning seetõttu ei vasta detailplaneeringule või tuleohutusnõuetele.

 

On esinenud juhtumeid, kus vallavalitsus on pidanud nõudma omanikelt selliste ehitiste lammutamist.

 

Mida on vaja teada ja teha enne väikeehitise püstitamist, palusime selgitada valla ehitus- ja planeerimisosakonnal.

 

Ehitusseadustiku järgi kuulub vaba ehitustegevuse alla elamu ja selle teenindamiseks vajalik hoone, mis on ehitisealuse pinnaga 0-20 ruutmeetrit ja kuni viis meetrit kõrged. Nende rajamiseks ei ole vaja ehitusprojekti ega- luba, ent see ei tähenda reeglitest vaba ehitamist, kuna vaba ehitustegevus peab olema kooskõlas üldplaneeringu, detailplaneeringu ja tuleohutusnõuetega ning ka selliste ehitiste ehitamisel tuleb järgida kõigist asjakohastest õigusaktidest (ehitusseadustikust, looduskaitseseadusest, haldusmenetluse seadusest jt) tulenevaid nõudeid. Tagatud peavad olema tuleohutus ja naabrusõigused (ei tohi kitsendada piirnevate kinnisasjade kasutamist ega tekitada märkimisväärset negatiivset mõjutust, mida ei ole võimalik vähendada või leevendada).

 

Harku vallas kehtib alates 31. maist 2018 Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrav ning tihehoonestusalasid täpsustav teemaplaneering. Harku valla teemaplaneeringu koostamise algatamine tulenes peamiselt vajadusest senisest enam suunata ehitustegevust, sealhulgas määrata selgemad tingimused projekteerimistingimuste andmiseks ja detailplaneeringute koostamiseks. Teemaplaneering täiendas ja täpsustas kehtivat üldplaneeringut. Üldplaneering ja teemaplaneering on samatasandilised planeeringud ehk teemaplaneeringus sätestatu viiakse sisse üldplaneeringusse.

 

Harku valla kehtiv teemaplaneering näeb ette, et väikeehitis on kuni 20 ruutmeetri suuruse ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 meetrit kõrge hoone või samade mõõtmetega katusega rajatis, sh katusealune, mis ei ole ehitusloakohustuslik. Väikeehitis on näiteks kuni 20 ruutmeetri suuruse ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 meetrit kõrge abihoone, suvila, aiamaja. Detailplaneeringu olemasolul peab väikeehitis jääma hoonestusalale ja ehitisealuse või hoonetealuse pinna sisse, kui planeeringu seletuskirjas ei ole lubatud teisti. Lisaks näeb Harku valla teemaplaneering ette, et elamumaa krundile ei või püstitada ehitisi (v.a krundi piiril olev piirdeaed) tee maaüksuse piirile lähemale kui viis meetrit.

 

Detailplaneeringu puudumisel peab püstitatav ehitis olema kooskõlas üldplaneeringuga.

 

(Täpsustuseks: kuni 20-ruutmeetrise väikeehitise puhul arvestatakse ehitisealust pinda horisontaalprojektsiooni pinnana, mille hulka arvatakse ka ehitise väljaulatuvad osad ja sammastel olev ehitise osa. Lihtsamalt öeldes on see katusega kaetud pind ehk mõõdetult katuseräästa joonelt.)

 

Sagedasemad küsimused enne väikeehitise püstitamist

 

Kas väikeehitise püstitami­sel on vaja vallavalitsuselt luba küsida või vallavalitsust teavitada?

Elamu või selle teenindamiseks ettenähtud väikeehitise puhul nagu kuur, saunamaja jmt vallavalitsuselt luba taotlema ei pea, samuti ei ole vajalik ehitamisest teavitamine.

 

Mida tähendab detailplaneeringu kohustusega ala ja kust selle kohta infot leiab?

Detailplaneeringu kohustusega alad on tihe­asustusalad: alevike ja külade hoonestatud alad, aiandusühistute maa-alad jne. Harku valla tiheasustusaladest saab ülevaate Harku valla üldplaneeringust, millega võib tutvuda valla kodulehel – ehitus ja planeeri­mine, üldplaneeringud.

 

Veel kord: kas keegi peab andma väikeehitise püstitamiseks nõusoleku?

Nõusolekut väikeehitise püstitamiseks ei ole vaja vallast küsida.

 

Mis piirab väikeehitise püstitamist?

Väikeehitise püstitamist võib piirata näiteks ehituskeeluvöönd. Jälgima peab, et väikeehitist ei püstitataks naabri hoonetele lähemale kui kaheksa meetrit, mis on mi­nimaalne tuleohutuskuja. See on tuleohutuse tagamiseks vajalik distants.

 

Väikeehitise rajamist võib piirata ka krundi detailplaneeringus määratud hoonestusala, krundi suurim lubatud hoonete arv, krundi suurim lubatud täisehituse pindala ja suurim lubatud kõrgus viis meetrit.

 

Kas kuni 20 ruutmeetri suurused väikeehitised peab kandma ehitisregistrisse?

Ei, neid ei kanta ehitisregistrisse.

 

Kas kuni 20 ruutmeetri suuruse väikeehitise lammutamiseks on vaja vallalt luba küsida?

Kuni 20-ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga väikeehitise lammutamiseks luba ei ole vaja taotleda (v.a keskkonnaohtlikud ehitised).

 

Valla ehitus- ja planeerimisosakond paneb vallaelanikele südamele, et enne ehitamist on vaja välja selgitada, kas selles asukohas on üldse võimalik ehitada. Ehitise nõuetele vastavust hinnatakse lähtudes planeeringutest, ehitamise ajal kehtinud õigusaktidest ja tehnilistest normdokumentidest. Ka aiamaja või kuuri ei või püsti panna ükskõik kuhu.