Uudised ja teated

« Tagasi

Marina Sarandi: “Ema armastab oma last sellisena, nagu ta on, ja on tema kõrval nii heas kui ka halvas.”

Läheneva emadepäeva eel on tore rääkida veidi pikemalt emarollist. Mis võiks olla parem, kui teha seda koos meie vallas elava tubli pereema ja õpetajaga. Eks ka õpetaja ole oma õpilastele teatud mõttes ema eest. Läheme külla Muraste kooli õpetajale Marina Sarandile ja tema tegusale perele.

 

Me kõik oleme pärit oma lapsepõlvest, seepärast ongi alustuseks paslik küsida, kus on teie juured.

 

Olen sündinud Kiviõlis ning lapsepõlve veetsin Ida- ja Lääne-Virumaal.

 

Emaroll on meie olemise nurgakiviks, sest suhe emaga on ju meie kõige esimeseks suhteks üldse – veel enne,  kui me siia ilma jõuame. Ema on meie esimene õpetaja, ta suunab, juhib. Rääkige palun oma emast ja sellest, millega tema on teile eeskujuks olnud?

 

Minu ema oli väga mitmekülgne inimene: suurepärane kokk, õmbles mulle alati kauneid kleite ja armastas väga muusikat.  Lisaks oli ta eeskujuks, kuidas olla naiselik, kindlameelne, järjepidev ning hooliv. Ema jättis mulle imelise pärandi: oskuste, elutarkuse ja hoiakute näol.

 

Sujuvalt jõuamegi teie kui pereema rolli juurde. Teid on iseloomustatud kui säravat ja hoolivat inimest. Teie eelmist vastust kuulates mõistangi, et olete oma emalt palju head pärinud.  Kui teie  tublit peret vaadata, saab selgeks, et olete selle pärandi edasi andnud oma lastele. Kui suur aga on teie pere ja millega tegelevad teie lapsed?

 

Meie perel on kaheksa liiget. Minu abikaasa Peeter on klienditeenindaja. Vanem poeg Rain (24) õpib Tallinna ülikoolis ajalugu ja töötab Vabamus ning on seotud ka Peace Action Communityga, mis tegeleb inimõiguste ja rahu propageerimisega nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.

 

Pere teine laps Marilise (22) lõpetab sel aastal Tallinna ülikooli õigusteaduse eriala ning õpetab osalise ajaga  lapsi ja toetab nende enesekindlust. Ta on andekas ja mitmekülgne noor naisterahvas, kes armastab muusikat ja on seda kaheksa aastat õppinud muusikakoolis.

 

Teine poeg Kaarel (19) on hetkel ajateenistuses ja soovib minna õppima sügisel IT-eriala. Ta on töökas ja järjekindel noormees.

 

Kolmas poeg Markus (15) õpib Tabasalu koolis, aitab isa ehitusel, majapidamisülesannete juures ja on kannatlik noormees.

 

Neljas poeg  Oskar (9) õpib Vääna-Jõesuu koolis ja tegeleb puutööga. Ta laulab ka laulukooris ning käib robootikaringis. Talle meeldib väga leiutada ja avastada.

 

Pere noorim poeg Henri (7) lõpetab sel aastal lasteaia. Iseloomustan teda kui vaikset ja tagasihoidlikku poissi, kellele meeldivad robootika ja loomad.

 

Tore, et lapsed on samuti muusika juurde tee leidnud, eks kindlasti ka siin ole vaja ema suunavat kätt ja õpetust. Mis aga teie arvates mõjutab enim lapse ja ema suhet?

 

Armastus või selle puudumine. Ema armastab oma last sellisena, nagu ta on, ja on tema kõrval nii heas kui ka halvas. Ta peab oma lapsesse suhtuma kui sõpra, käituma lugupidavalt ja väärikalt. Juhendama last nii, et tema väärikus jääks alles. Kõige jaoks on vaja aega, ka laste südame hoidmiseks. Iga suhe vajab hoolt nagu taimed, päikest, niiskust, õiget kasvukeskkonda ja kohta, kus kasvada.

 

Ükskõik millest me ei räägi, jõuame ikka välja armastuse juurde ja seda on teie kodus rohkesti tunda. Armastust olete te oma lastele jaganud ja eluks kaasa andnud, aga nimetage palun veel mõned olulised õpetused või põhitõed, mida iga ema peaks oma lastele andma.

 

Elus tuleb igasuguseid aegu, nii lihtsaid kui ka keerulisi.  Kõik ajad õpetavad midagi, sellel on eesmärk muuta midagi inimese sees.  Ei tohi karta, peab olema julge.

 

Kunagi ei tohi hinnata inimesi esmakohtumise järgi, nagu ka raamatut kaane järgi. Aega tuleb anda, et asjad saaksid areneda, settida ning rahuneda. Tark on mitte tormata.

 

Tuleb õppida, mis köidab. Õppida ka seda, kuidas hoida suhteid, ja võib-olla isegi seda, kuidas taastada suhteid, sest rahumeelsetel inimestel on tulevikku ja lootust.

 

Kas emaroll meie ühiskonnas on piisavalt väärtustatud?

 

Mina tunnetan, et on.

 

Kuidas teie peres emadepäeva tähistatakse?

 

Aastaid algab meie emadepäeva hommik alati minu äratamise ja hommikusöögi toomisega voodisse –  siis nad ongi, kuus last voodi ääres oma kingitustega. Üks kõige erilisem kingitus on olnud "Armastuse purk" – lapsed olid kirjutanud, mille pärast nad mind armastavad. Mul läks üsna palju aega, et lugeda ja mõelda. Sellel hetkel saad aru, et oled kasvatanud neid armastusväärseteks ja julgeteks, kes ei karda ilusaid tundeid välja näidata.

 

Seejärel  panevad vanemad pojad lipu masti ja nooremad pojad korjavad aiast kõik lilled ära, sest on ju emadepäev. Pärast lõunasööki külastame kindlasti ka laste vanaema ja viime koogi. Ma ei väsi kordamast, et ta on kasvatanud hästi oma poega, kes on minule hea abikaasa ja lastele hea isa. Esimesel koroonapandeemia aastal oli keeruline emadepäeval lastel vanaema külastada, aga leidsime lahenduse. Läksime lastega akna alla laulma ja pilli mängima ning vanaema sai rõõmu ja üllatuse osaliseks.

 

Emadepäeva õhtul teen kokkuvõtte päevast ja mõtlen, kui hea ja kaunis amet on olla ema. See on kindlasti kõige vastutusrikkam ja tänuväärsem roll naise elus.

 

Töötate õpetajana, tinglikult võiks teid ju koolipere emaks nimetada. Miks otsustasite kooli tööle minna?

 

Mulle meeldib inimesi aidata ja mulle läheb korda inimeste heaolu, nii vaimne kui ka füüsiline. Lapsed on kõige vastuvõtlikumad ja siiramad üldse. Laste uudishimu, vastuvõtlikkus, heatahtlikkus ja paindlikkus on need märksõnad, mis mind kooli tõid.

 

Lisaks pean oluliseks seda, et õpetajana tuleb last toetada, et laps usuks iseendasse. Väga paljudel lastel on erinevatel põhjustel vähe enesekindlust. Õpetaja ei õpeta ainult erinevaid õppeaineid, vaid inimeseks olemist. Nendest kasvavad mehed ja naised, emad ja isad. Nende kaelaehteks on väärikus ja enesekindlus. Silmades on elurõõm.

 

Milline on hea õpetaja ja millised on teie õpetajatöö suurimad mured ja rõõmud?

 

Hea õpetaja on eelkõige südamlik ja siiras inimene. Minu arvates on õpetaja kõige suurem mure, kui kodupoolne toetus on vähene või vahel üldse puudub.  Sellisel juhul jääb loota ainult lapsele, et tema on tubli ja kuulab sind. Õnneks on rõõme rohkem kui muresid – laste pisikesed üllatused: mõni väike kiri, naljad ja ootamatud kallistused. Laste siiras soov muutuda paremaks ja targemaks inimeseks on minu jaoks õpetajatöö juures suurim rõõm.

 

Mida soovite emadepäeva puhul iseendale?

 

Aega iseendale ja südikust olla kunagi hea vanaema.

 

Just seda soovin siis ka mina teile! Ja omast kogemusest võin lisada, et vanaemaks olemine on parim amet maailmas.

 

Aitäh Marinale selle armsa vestluse eest!

 

Meie jutuajamise jooksul rõhutas Marina mitmel ja mitmel korral vajadust olla hooliv, märkav ja armastav ema, kaaslane, õpetaja, ligimene –  kõigile  neile, kellega ühel või teisel põhjusel kokku puutume. Kui palju rõõmsamaks muutuks elu ka meie vallas, kui kingiksime iga päev kellelegi oma naeratuse, killukese armastust ja kasvõi ühe väikese heateo. Soovin, et meil oleks südant, et hoolida, ning silma, et märgata!

 

ULVI PÕLLU, Konsultant