Mõeldes Harku vallast, kerkib silme ette pigem muu kui ettevõtted või tootmislinnakud. Kas vallas on firmasid, mis tegelevad tootmisega, ja kui on, siis kus nad asuvad? Kas Harku vallas on üldse ettevõtteid tarvis?

Teeme siinkohal ühe asja selgeks: ettevõtlus ei tähenda ainult tootmisettevõtet. Ettevõtlus on kõik, näiteks lillede kasvatamine müügiks, toiduainete valmistamine, ka juukselõikusteenuse pakkumine, tarbekaupade tootmine.

Ettevõtlus on iga kogukonna alustala. Ettevõtlus loob töökohti, töökoha olemasolu tagab töötajale aga võimaluse teenida äraelamiseks vajalikku palka ning ettevõtete makstavad tööjõu- ja muud maksud võimaldavad kohalikul omavalitsusel pakkuda elanikele vajalikke teenuseid, alates lasteaia ja kooli ehitamisest, kohaliku teedevõrgu rajamisest kuni vanemaealistele tugiteenuste pakkumiseni. Seega, kui ei oleks ettevõtteid, aga veel tähtsam, kui ei oleks ettevõtlikke inimesi, kes firmasid loovad ja juhivad, jääks elu omavalitsuses piltlikult öeldes seisma.

Praegune ettevõtlusmaastik

Millises seisus on Harku valla ettevõtlus? Selle küsimuse esitas valla juhtkond Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskusele, kui palus analüüsida Harku valla ettevõtlusmaastikku. Käesolev artikkel ongi lühirefereering käesoleva aasta algul valminud analüüsist. Analüüsi koostamise ajaks olid saadaval ettevõtete 2017. majandusaasta tulemused, eelmise, 2018. majandusaasta aruannete esitamise tähtaeg saabub alles käesoleva aasta juuni viimasel päeval.

Alustame sellest, et vaatame, kui palju on Harku vallas aktiivseid ettevõtteid. Aktiivseks ettevõtteks nimetame siinkohal ettevõtet, mis loob reaalseid töökohti, st ettevõttel on vähemalt kaks töötajat või maksab ettevõte oma ainukesele töötajale, kes üldjuhul on ka omanik, vähemalt Eesti keskmist palka.

Kokku on Harku valla territooriumil registreeritud 489 aktiivset ettevõtet ja 2017. aasta lõpu seisuga olid nad loonud 3162 töökohta. Passiivseid ettevõtteid, mille hulka kuuluvad nn riiulifirmad, millel ei ole üldse majandustegevust, ja ettevõtted, millel on olnud minimaalne käive, kuid mis ei ole maksnud töötasu, on aktiivsetest ettevõtetest neli korda rohkem, tervelt 2081. Kui heita pilk aktiivsetele ettevõtetele nende tegevusvaldkonna järgi ja vaadata, kuidas on tegevusvaldkondades summaarsed müügitulud ehk käibed perioodil 2016–2017 kasvanud, näeb päris ilusat pilti.

Aktiivsed ettevõtted tegevusvaldkonna ja müügitulu järgi.
 

Tegevusvaldkonnad

Esiteks: Harku valla territooriumil tegutsevaid ettevõtteid on kõikidest tegevusvaldkondadest, mis loob laiapõhjalised võimalused leida tööd erinevate oskustega töötajatele. Teiseks: peaaegu kõikides tegevusvaldkondades on ettevõtete käibed kasvanud.

Harku ettevõtete kõige populaarsem tegevusala on ehitus. Ehituse on oma peamiseks tegevusalaks märkinud napilt alla saja ettevõtte, täpsemalt on neid 99. Populaarsuselt järgmine on hulgi- ja jaekaubanduse sektor, kus tegutseb 95 ettevõtet. Kolmandal kohal on töötlev tööstus. Selles pildis on Harku valla ettevõtlus väga sarnane Harjumaa keskmise omavalitsusega, sest enamikus omavalitsustes moodustavad just need kolm tegevusvaldkonda ehk töötlev tööstus, ehitus ning hulgi- ja jaekaubandus ettevõtete arvu esikolmiku.

Käive kasvutrendis

Analüüsides ettevõtete kasvu, täpsemalt käibe kasvu, on näha, et summaarselt on Harku valla ettevõtete käibed kasvanud aastaga 8,94%. Võrdluses Harjumaa tervikpildiga, millest on välja jäetud Tallinna linna ettevõtted, on Harku ettevõtete müügitulu kasv olnud veidi aeglasem. Harjumaal kasvatasid ettevõtted samal perioodil müügitulu tervelt 10,5%.

Valla kõige suurema käibega sektor on töötlev tööstus, mis annab Harku valla ettevõtete summaarsest käibest ligi pool ehk 45,32%. Samamoodi on ka kõige suuremad tööandjad just töötleva tööstuse ettevõtted, kus oli 2017. aasta lõpu seisuga loodud 1343 töökohta, mis on 41,84% kogu valla ettevõtete loodud 3142 töökohast. Teisel kohal on ehitusettevõtted, mis andsid tööd 551 töötajale.

Kui vaadata töötajate arvu kasvu, olid Harku valla ettevõtted loonud aastaga 109 uut töökohta, juurdekasv 3,57%. Sellega edastatakse napilt Harjumaa keskmist 2,8-protsendilist töötajate arvu kasvu.

Ettevõtete keskmine tööjõukulu töötaja kohta võrreldes tegevusala Harjumaa keskmisega.

 

Ettevõtete keskmine tööjõukulu töötaja kohta võrreldes tegevusala Eesti keskmisega.

Kodulähedane töökoht

Ettevõtete jaotus valla kantide kaupa.

Ökoloogilise jalajälje seisukohalt oleks ideaalne, kui töötajad leiaksid enda kvalifikatsioonile sobiva töö kodukoha lähedalt. Pikk tööle sõitmise tee ei mõjuta ainult õhku paisatud fossiilsete kütuste jääkproduktide hulka, vaid röövib seda ainukest vara, mida järjest kiireneva elutempo tõttu meil niigi järjest vähemaks jääb – vaba aega. Aeg, mida saaksime kulutada oma perele, harrastustele ja oma tervise eest hoolitsemiseks.

Kas Harku valla ettevõtted loovad piisavalt töökohti, kindlustamaks hästi tasuva töö kõigile kohalikele elanikele? Kui lugeda kokku Harku valla ettevõtete loodud töökohad ja võrrelda seda arvu valla majanduslikult aktiivsete elanike arvuga, selgub, et valla ettevõtlussektoris on töökohti 4708 vähem kui majanduslikult aktiivseid elanikke.

Majanduslikult aktiivseks elanikkonnaks nimetatakse vähemalt 15-aastaseid isikuid, kes on tööga hõivatud või töötud, kes tegelevad aktiivselt töö otsimisega. Peale tabelis toodud töökohtade on vallas töökohti loonud ka avalik sektor, st kohaliku omavalitsuse ja riiklikud asutused.

 

Töötajate arvu kasv tegevusvaldkondade kaupa.

 

Rohkem kohalikke

Ülevaadet koostades tuvastasime kaheksa ettevõtet (see arv ei ole lõplik), mis on registreeritud väljaspool Harku valda, kuid mille tegevus toimub valla territooriumil. Need ettevõtted on loonud 496 töökohta. Samuti viisime läbi intervjuud kümmekonna ettevõttega, kellest üheksa olid nõus andma informatsiooni, kui paljud nende töötajatest on Harku valla elanikud. Nende üheksa ettevõtte summaarne töötajate arv oli 872 ja nendest 667 töötajat elab väljaspool Harku valda, käies siia tööl muu hulgas Tallinna linnast, Keilast ja Paldiskist. Võttes ka arvesse, et kümmekond ettevõtet, mis on registreeritud Harku vallas, omavad omakorda reaalset tegevuskohta väljaspool valda, julgeme prognoosida, et kuni 5000 valla elanikku käivad iga päev tööl naaberomavalitsustes.

Samas näeksid ettevõtted väga hea meelega, et oma valla elanike arv töötajate seas oleks suurem, sest kaugemalt tööl käijate hulgas on töökoha vahetajate protsent kõrgem kui lähiümbruse elanike hulgas. Miks siis ei leia Harku valla elanikud endale kodulähedast tööandjat? Kui vaadata Harku valla ettevõtete tööjõukulusid, ei tohiks töötasu olla põhjuseks, miks käia tööl väljaspool Harku valda. Vaatleme näiteks töötlevat tööstust, majandusharu, kus Harku vallas on kõige rohkem töökohti. Harku valla töötleva tööstuse ettevõtete keskmine tööjõukulu töötaja kohta aastas on peaaegu ühe neljandiku, täpsemalt 24,22% võrra kõrgem kui Eesti keskmine töötleva tööstuse ettevõtete tööjõukulu töötaja kohta ja Harku näitaja on 7,11% suurem Harjumaa keskmise ettevõtte tööjõukulust.

Tööjõukulud

Tööjõukulude all peetakse silmas töötajate töötasu pluss kõiki sellelt tasutavaid makse. Ja ehkki tööjõukulude ning keskmise palga vahele ei saa panna võrdusmärki, sest kõrgema palgaga töötajate töötasudelt makstakse rohkem makse, saab selle põhjal siiski kindlalt väita, et Harku valla töötleva tööstuse ettevõttes on ka Harjumaa keskmisest kõrgemad palgad.

Ehitussektori ettevõtete puhul, mida on arvu poolest Harku vallas kõige rohkem, on võrdlus Eesti ja Harjumaa keskmisega samuti rõõmustav. Harku valla ehitusettevõtete tööjõukulud on Eesti keskmisest 9,23% ja vastavalt Harjumaa keskmisest 9,69% kõrgemad.

Mujale tööle?

Endiselt otsime aga vastust küsimusele: miks eelistavad paljud Harku valla elanikud käia tööl väljaspool valda? Käesoleva analüüsi skoobis ei olnud töötajate küsitlust. Küll aga saame välja tuua mõne põhjuse. Esiteks on eestimaalased oma tööandjale lojaalsed. Kui töötajal on hea palk ja meeldiv tööõhkkond olemasoleva tööandja juures, ei kiirustata töökohta vahetama ainult selle pärast, et sama palgaga on võimalik leida töökoht kodule lähemal.

Teiseks oleks optimistlik loota, et valla elanike oskused ja kompetentsid on täpselt tasakaalus valla ettevõtete vajadustega. Võtame näiteks infotehnoloogia- või elektroonikaspetsialistid. Kummalegi grupile ei ole Harku vallas just eriti palju erialaseid töökohti. Kolmandaks põhjuseks on ilmselt ka see, et paljud vallas tegutsevad ettevõtted ei ole kohalikele elanikele tuntud, nende olemasolust lihtsalt ei teata.

 

Valla suurimad ettevõtted

Valla arengukava järgi on kogu valla territoorium jagatud kaheksaks nn kandiks. Toome välja just need ettevõtted, mis mängivad oma kandis tähtsat rolli.

Kumna-Tutermaa kant

Harku valla suurima käibega ettevõte ja ka suurim tööandja on moodulmajade tootja OÜ Harmet, mille kõrgtehnoloogiline tootmistehas asub Kumna külas. OÜ Harmet näol on tegemist väga kiirelt kasvava ettevõttega ja nädala alguses nende tehasest mööda sõites oli sel suur reklaam, et ettevõte otsib uusi töötajaid. Kumna-Tutermaa kandis on registreeritud kokku 25 aktiivset ettevõtet, nendest suurima müügituluga ettevõtted 2017. aasta andmete järgi on ära toodud tabelis.

Harkujärve-Tiskre kant

Kui Harmet võis paljudele olla tundmatu ettevõte, ei saa seda öelda järgmise ettevõtte, täpsemalt küll selle kaubamärkide kohta. See ettevõte on Harkujärve-Tiskre kandis, Laabi külas tegutsev Altia Eesti AS, mis toodab alkohoolseid jooke. Nende seas on Altia omatoode Saaremaa vodka ja emaettevõtte toodetavad Koskenkorva vodka, Renault' ja Larseni konjak. Ettevõte asub eemal suurtest magistraalidest, samas on see Tabasalu keskusest vaid kolme kilomeetri kaugusel. Kokku on Harkujärve-Tiskre kandis 71 ettevõtet, tutvuge tabelis viie suuremaga.

Tabasalu-Rannamõisa kant

Otse Tabasalu külje all, Harku-Rannamõisa teel on valla kiiresti arenev tööstusala, kust leiab näiteks metallkonstruktsioone tootvad ettevõtted AS METUS-EST ja METEK OÜ, papist pakendeid tootva ettevõtte Aktsiaselts A & R Carton. Samuti asub seal AS HKScan Estonia, mille üks tuntud kaubamärke on Tallegg.

Kokku on Tabasalu-Rannamõisa kandis ainuüksi töötleva tööstuse ettevõtted loonud umbes 950 töökohta. Summaarselt on Tabasalu-Rannamõisa kandis kokku umbes 1600 töökohta. Selle arvuga on Tabasalu-Rannamõisa vaieldamatult kõige töökoharikkam kant Harku vallas. Tabasalu-Rannamõisa kandis on valla suurim ettevõtete kontsentratsioon, kokku on siin registreeritud 186 ettevõtet, suurimad neist leiab tabelist.

Muraste-Suurupi kant

Tegemist on intrigeeriva kandiga, sest tabeli nii esimene, teine kui ka viies ettevõte tegutsevad tegelikult Tallinna linnas, mis tähendab, et ka kõik ettevõtete loodud 50 töökohta asuvad tegelikult väljaspool valda. Tabeli neljandal ettevõttel on kodulehe andmetel kolm mööblisalongi, millest kaks asuvad Tallinnas ja üks Tartus.

Kandis on registri andmetel 80 ettevõtet. Tutvu esiviisikuga kandi tabelis.

Vääna-Jõesuu kant

Kokku on kanti registreeritud 48 ettevõtet. Müügitulu edetabelit juhivad kaks ehitussektori ettevõtet. Üks neist on ventilatsioonisüsteemide ehituse ja projekteerimisega tegelev OÜ Element Grupp, mille kontor ja tegevuskoht asub nende kodulehe andmetel Tallinnas.

Vääna kant

Vääna kandis, kus elab veidi üle tuhande elaniku, on sealsed 43 ettevõtet loonud 197 töökohta. Seal tegutseb ka pehme mööbli tootja Softrend Group OÜ, mis toodab nii diivaneid kui ka voodeid. Ja ehkki nende töötajad on olnud ettevõttele väga lojaalsed, võivad lähikonnas elavad tublid mehed ja naised ennast alati tööle pakkuda.

Harku kant

Harku kandis on registreeritud 24 ettevõtet, millega on see piirkond eelviimasel kohal. Harku kandi viiest suurima müügituluga ettevõttest kaks esimest tegelevad autode müügiga. Kolmas ja viies ettevõte on seotud betooni tootmise ja betoonitöödega.

Türisalu kant

Viimasesse kanti on registreeritud vaid 12 ettevõtet ja viis suurimat tõin välja tabelis.

 

Kokkuvõte

Mille poolest on Harku vald oma vahetute naabritega sarnane ja mille poolest erineb? Jätame siinkohal välja võrdluse Tallinna linnaga. Välja arvatud Lääne-Harju vald, on Harku vald sarnane oma teiste naabrite, nii Saue valla kui ka Keila linnaga – neil on vähemalt üks piirkond, kuhu on koondunud suuremad töötleva tööstuse ettevõtted. Harku vallas on nendeks piirkondadeks Kumna küla ümbrus ja ala Tabasalu-Rannamõisa tee ääres alates Laabi külast kuni Tabasaluni. Harku ja Saue puhul on suurima müügituluga töötleva tööstuse ettevõtted, ekspordivaldkonnas on kõik naabrid sarnased, sest töötlev tööstus annab ülekaalukalt suurima panuse omavalitsuste eksporti. Kui otsida erinevusi, siis Harku vallas, eriti Muraste-Suurupi ja Türisalu kandis, on protsentides rohkem ettevõtteid, mis on registreeritud vallas, aga reaalne tegevuskoht on hoopis mujal.

Kuidas saaks Harku vald eristuda ja millega meelitada enda juurde rohkem just suuremat lisandväärtust loovaid ettevõtteid, mis pakuvad hästi tasustatavat tööd valla elanikele? Analüüsime, mis on Harku valla plussid. Eksportivatele töötleva tööstuse ettevõtetele on kindlasti positiivne lähedus nii Tallinna kui ka Paldiski sadamatega. Miinus on see, et Harku vallas napib töötajaid, kelle oskuste profiil vastab siin tegutsevate ettevõtete vajadustele.

Kindlasti peaks täiendavalt hindama, kas ettevõtete jaoks, mille tegevus hõlmab loomingulist tööd, näiteks IT-arendus, projekteerimine jms, võiks Tabasalu ümbrus olla soodne asukoht. Ehkki väga paljud IT-ettevõtted on koondunud Tallinnas Ülemiste Citysse, on see sealsete ettevõtete töötajate jaoks tekitanud juba tuntava logistilise probleemi - kõigile, kes käivad seal tööl nii isikliku kui ka ühistranspordiga.

EDUARD LAUR

Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse ettevõtluskonsultant