Selleks, et jaanid ja suvi mööduks turvaliselt, kutsub Päästeamet inimesi üles käituma vastutustundlikult – tegema ohutult lõket ja kandma veekogule minnes päästevesti.

Jaanipäev on eestlaste jaoks püha, kus ollakse väljas, metsas, tehakse lõket ja minnakse veekogudele.

Tänavune soe ja kuiv kevad on peale Eesti muutnud tuleohtlikuks näiteks ka Rootsi ja Norra metsad, mis on põhjamaade kohta juhtunud tavapäratult vara. Alates 6. aprillist kehtib Eestis tuleohtlik aeg. Tuleohtlikul ajal võib looduses tuld teha ainult selleks ette nähtud kohtades. Lõkke tegemisel nii metsas, maastikul kui ka koduaias tuleb järgida tuleohutusnõudeid, sest suure tuulega lendu minev säde võib osutuda moel või teisel saatuslikuks. Siinjuures oleme koostanud lihtsa lõkketegemise meelespea:

• lõkkekoht peab olema hoonetest ohutus kauguses, sest lendu läinud sädemed võivad hoone süüdata;
• enne kui lõket teete, veenduge, et lõkkekohas ei oleks talveunes loomi või linde, näiteks siil või hiir;
• alla meetrise läbimõõduga lõke peab olema hoonest vähemalt 8 m kaugusel;
• lõke läbimõõduga üle 1 m peab olema hoonest 15 m kaugusel;
• lõket tuleb valvata ja hoida selle läheduses kustutusvahendid, näiteks 10-liitrist ämbrit veega, 6 kg tulekustuti;
• lõkkekoha ümbrus tuleb puhastada kuivanud taimedest, okstest ja muust põlevast materjalist;
• lõke tuleb piirata kivide või pinnasevalliga;
• lõket tohib teha vaid siis, kui tuule kiirus on alla 5,4 m/s (nõrk tuul);
• lõkkel tuleb inimese valvsa pilgu all lasta täielikult ära põleda või see kustutada;
• grillimiseks on parem valida mõni muu koht kui kortermaja rõdu. Päästjatele pole võõrad juhused, kus väljakutse on saadud rõdu grillipeolt alguse saanud tulekahjule.

Avalikud lõkkekohad

Metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitav kasutada riigimetsa majandamise keskuse lõkkekohti, mis on leitavad www.rmk.ee. Infot avalike lõkkekohtade ja grillimisplatside kohta saab ka kohalikust omavalitsusest. Lõkke tegemise, grillimise ja muude tuleohutusküsimustega võib pöörduda päästeala infotelefoni 1524 poole.

Peale tuleohutusnõuete on oluline meeles pidada ka seda, et lõkkes tohib põletada ainult kuiva puitu, oksi, immutamata puitu, kiletamata pappi ja paberit ning muud töötlemata materjali. Kindlasti ei tohi lõkkesse visata mööblit, immutatud või värvitud puitu, vanu rehve, plasti või riideid, kuna nende põlemisest eralduvad õhku kahjulikud saasteained ning tegemist on nii inimese kui ka looduse mürgitamisega.

Veeohutus

Lisaks on soojade ja ilusate ilmade saabumisega oluline rääkida ka veeohutusest.

Veekogu ääres viibides hoidke oma sõpradel ja lähedastel silm peal ning ärge laske neid purjus peaga vette. Alkoholi mõjul kaob ohutunne ja sellises olukorras minnakse tihti end veekogusse värskendama, ujuma või oma võimeid proovile panema. Alkoholi tarvitanud inimest võivad tabada koordinatsioonihäired, ta ei tunneta veetemperatuuri ning ta kipub oma ujumisoskust üle hindama.

Olenemata ujumisoskusest, soost või vanusest, tuleb veesõidukis alati kanda päästevesti. Hoolitsege, et päästevest oleks ka teie kaaslastel. Veesõidukiõnnetused juhtuvad peaaegu alati ootamatult ja paadis päästevesti kandmine peaks olema sama loomulik kui autos turvavöö kinnitamine.

Tänavune Päästeameti veeohutussõnum on suunatud eakatele, sest ka tšempionid väsivad. Vanusega kaasnevad terviseriskid – 2018. aastal olid üle poole uppunutest eakad.

Rääkige eaka lähedasega ja tuletage talle meelde et:

• arvestaks oma võimetega;
• arvestaks oma krooniliste haiguste jm terviseriskidega;
• võtaks arvesse ravimite kõrvalmõjusid.

Statistika ei halasta – möödunud aastal uppus Eestis 43 inimest, neist 13 juulikuus.

REILI KULL

Põhja päästekeskuse ennetusbüroo juhataja