Neljapäeval, 14. märtsil toimus Meriküla spordi- ja õppekompleksis kohtumine, kuhu olid mõtteid vahetama oodatud kõik Harku vallas tegutsevad ettevõtjad.

Seminarile kohale tulnud 26 ettevõtte esindajate ning korraldajate koosviibimise juhatas esmalt sisse Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse (HEAK) konsultant Eduard Laur. Ta tutvustas vallavalitsuse tellitud Harku valla ettevõtluse analüüsi, millega sooviti saada terviklik pilt ettevõtlusest vallas, ettevõtetest, nende majanduslikust seisust ning valitsevatest suundadest.

Vallavanem Erik Sandla tervitas ettevõtjaid ja tegi ettekande Harku valla arengusuundadest ja ettevõtluse toetamisest ning pakkus välja mõtteid, kuidas valla ja ettevõtjate koostööd aktiveerida.

Kui Sandla Harku valla arengukava tutvustav ettekanne lõppes, sai sõna Meriküla spordi- ja õppekeskuse juht Silva Kiili, kes tegi ülevaate hoonest ja sealsetest võimalustest. Kompleks sai valla omandisse 2018. aasta keskel ning pärast väiksemaid renoveerimistöid ja maja sisustamist on koostööpartneritel ning huvilistel võimalus kasutada peahoonet, spordihoonet ja 160 kohaga majutuskeskust.

Koosmõtlemise vajadus olemas

Valla ettevõtlusmaastikku kirjeldades ütles Sandla, et kuigi ettevõtteid on vallas erinevaid, on enim esindatud firmad, mis tegelevad töötleva tööstuse, ehituse, kaubanduse ning veonduse ja laonduse valdkonnas. "Kuna ülekaalus on madalat kvalifikatsiooni nõudvad töökohad, siis selliseid inimesi meie vallast ei leia ja enamik tööjõudu tuuakse teistest omavalitsustest. See tähendab, et tulumaks läheb naaberomavalitsustesse, aga kasutatakse meie infrastruktuuri, mida peame korras hoidma. Samas on meil ka mitmeid eksportivaid ja kõrgemat lisandväärtust loovaid ettevõtteid, mida näitas HEAK-i koostatud analüüs Harku vallas tegutsevate ettevõtete kohta," sõnas vallajuht.

Sandla ütles, et tuli koosviibimisele lootusega, et 2009. aastal Harku vallavalitsuse initsiatiivil ellu kutsutud Harku valla ettevõtjate liit, mis oli vahepeal tegevuse lõpetanud, saaks uuesti hoo sisse. Ta oli ise selle idee algataja. Vallavanem kinnitas, et sai kogunemiselt positiivset tagasisidet ja kindla arusaama, et kokku tulnud ettevõtjad tunnevad vajadust teatud regulaarsusega kohtuda ja nii ettevõtlusmaastiku kui ka ühiskonna olulisi teemasid arutada. "Ettevõtjad on vallavalitsusele heaks partneriks, kellelt saada tagasisidet, millised ootused on neil vallale, millist tööjõudu vajatakse ja kas vastavate oskustega tööjõudu on võimalik leida meie vallast," tõdes Sandla.

Töökohad kodu lähedale

Kui vaadata kümne aasta perspektiivi, näeb vallavanem Harku valda kui head kohta, kuhu luua kvalifitseeritud töökohti ja kus leiavad tööd üle keskmise haritud inimesed, vähendades igapäevast pendelrännet Tallinna ja Harku valla vahel. See on oluline, toonitas ta, sest valla põhiline tulu tuleb üksikisiku tulumaksust ja saavutada tuleb see, et ka töökohad oleksid kodu lähedal. "Sellele aitab kaasa ka nn kaugtöökohtade loomine ettevõtjate endi poolt," ütles Sandla ja kinnitas, et kuigi vald ei saa otseselt sekkuda ettevõtlusesse, saame luua tingimusi ettevõtteid loomiseks. "Selleks oleme kavandanud vastavad tootmis- ja äripiirkonnad oma üldplaneeringus. Püüame vallavalitsuses menetleda ehitusküsimusi võimalikult kiiresti, nõustame ettevõtjaid planeerimise vallas. Praegu on meil kaks sellist piirkonda, kus on võimalik äri- ja tootmishooneid rajada: Tabasalus mõlemal pool Harku teed Sütemetsa ja Tammi tee ääres, Tutermaa-Kumna ja Harkujärve-Tiskre kandis."

Ettevõtjad arengust huvitatud

Pärast sõnavõtte oli kõigil võimalus osaleda arutelul. Suurupi elanik ja ettevõtja Nemo Vunk OÜ-st Meridein ütles vallalehele, et tuli üritusele eesmärgiga teada saada, millised on plaanid Tabasalu keskuse ja valla meelelahutusliku küljega. Mees sõnas, et praegu ei ole vallas kohta, kus rahvas koos saaks käia. "Kui võrdleme end Viimsiga, siis seal on korralikud treeningukohad, täiskasvanute spaa ja kino ning muu säärane, mis on sellisel tasemel, et kohalik elanik ei pea mujale sõitmagi. Kõik on käe-jala juures." Ta avaldas lootust, et ka meil võiks midagi sarnast olla: "Ei pea just Tabasalus olema, miks mitte võtta suund Muraste-Suurupi kanti." Vunk lisas, et see annab võimaluse ka uute töökohtade loomiseks ja paneks  teda kui ettevõtjat oma äri arendama või pinda rentima. "Kui ma täna tahan siia luua toitlustusettevõtet, siis sellist kohta ei ole, kuhu pinda rentida," sõnas ettevõtja ja arvas, et kui vald leiab sobiva paiga ja panustab sinna näiteks trasside ja muu vajaliku infrastruktuuri ehitusega, annavad oma osa ka ettevõtjad. Ainult nii, ühiselt tegutsedes, võib ettevõtluspinnas muutuda viljakaks.

Domare Kinnisvara OÜ kutseline maakler Eleri Soonsein tuli ümarlauale sooviga saada uut infot valla tegevuse, plaanide ja ettevõtjate kohta. "Kuna tegutsen kinnisvaravaldkonnas, huvitasid ennekõike need arengusuunad. Samuti oleme huvitatud koostööst ja uute tutvuste loomisest teiste ettevõtjatega," tõdes ta ja leidis, et sai koosviibimisel ülevaate, milline on praegu ettevõtjate koostöö. Mõtted, mida jagati, vajavad tema sõnul edasi arendamist. Praegust ettevõtlusmaastikku vaadates leidsid maaklerid Eleri ja Andrus Soosein, et pluss on see, et Harku vallas käib aktiivne ehitustegevus, elamupiirkonnad järjest kasvavad, samuti nõudlus uute elamispindade järele. Maaklerid toetavad valla nägemust ja soovi seaduse muutuse teemal, et ettevõtluse tulumaksust riigile võiks väike osa kuuluda vallale. Andrus Soosein arvas ka, et kindlasti on ettevõtjate ümarlaua idee väga oluline – alguses on see küll vaid infovahetuseks, kuid hiljem võib sellest välja kasvada midagi enamat.

MARI KUKK