Valdo Rüütelmaa on metsasarvemängija, mitme puhkpilliorkestri dirigent ja õpetaja. Neid töökohti, kus ta hetkel tegev, on palju. Meile, Harku valla elanikele, pakub aga kõige rohkem rõõmu, et ta just Tabasalu muusika- ja kunstikoolis õpetaja on, seda juba alates 1998. aastast.

 

Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital andis 7. oktoobril Eesti muusika- ja teatriakadeemia saalis üle tänavused tunnustuspreemiad Eesti parimatele muusikaõpetajatele. Preemiaga tunnustatakse pühendumist erialasele tegevusele ning muusikahariduse jätkusuutlikku õpetamist. Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali pedagoogi ja tunnustuspreemia pälvisid tänavu üheksa muusikaala õpetajat üle Eesti, nende seas Valdo Rüütelmaa.

 

Teekond muusika juurde

 

Küsitlesin Valdo Rüütelmaad veidi pärast suure tunnustuse saamist ja palusin tal veidi rääkida oma teekonnast muusika juurde. Valdo sõnul alustas ta muusikaga tegelemist varakult. Ema ja isa mängisid mitmeid pille ning õpetasid ka talle 4–5-aastaselt akordionil esimesed lood selgeks. Muusik meenutab: "Mäletan, et esinesin oma viiendal sünnipäeval akordioniga. Seitsmeaastaselt hakkasin klaverit õppima ja kümneaastaselt trompetit. Pille lisandus veelgi. Lõpetasin G. Otsa nimelise Tallinna muusikakooli metsasarve erialal ja seal olid ka dirigeerimistunnid. Ei arvanud siis, et dirigeerimist võib elus nii palju vaja minna." Peamine põhjus, miks Valdo metsasarve kasuks otsustas, on see, et seda pilli õpetas Otsa koolis väga tore härrasmees Robert Kasemägi, kellega tekkis hea koostöö. Pärast kooli lõpetamist töötas Valdo orkestrites metsasarvemängijana.

Mitme orkestri suunaandja

 

Dirigeerimise avastas ta enda jaoks märksa hiljem. Ta iseloomustab orkestrit kui instrumenti, mis hakkab dirigendi käe all helisema. "Kogu dirigendi ja orkestri vaheline koostöö, millest valmib muusika, on midagi väga erilist. See tulemus jõuab kuulajateni ja on iga kord pisut erinev." Valdo Rüütelmaale on muidugi kõige meeldejäävamad laulupidudel juhatamised. Nii nagu enamik meist on ka tema veendunud, et laulupidu on Eestile rahvuskultuuriliselt tähtis ja seda peaks kindlasti alles hoidma. Talle isiklikult on laulupidudel dirigeerimised lisanud kogemuste pagasisse parasjagu enesekindlust. Valdol on au olnud mitmel korral olla laulupeo dirigent. Esimest korda 1995. aastal üliõpilaslaulupeo "Gaudeamus" puhkpilliorkestrite üldjuhina Tartus. Tallinnas oli ta puhkpilliorkestrite üldjuht 2009. aasta laulupeol "Üheshingamine" ja 2011. aastal noorte laulupeol "Maa ja Ilm". Aastail 2010 ja 2015 oli ta Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vaimulike laulupidude puhkpilliorkestrite üldjuht Tartus. Kõik need juhatamised on mehel hästi meeles. Samuti meenuvad kohe mitmed kontserdid Estonia kontserdisaalis.

 

Dirigent tähendab ladina keeles suunajat. Tahangi teada, kui paljude orkestrite dirigent ta hetkel üldse on? Valdo loetelu oma töödest on muljet avaldav: "Dirigendina tegutsen mõne orkestri juures iga nädal, aga teised orkestrid tulevad kokku projektidena kahe-kolmekuuliste intervallidega ning teevad siis 2–3 päeva proovi ja kontserdi. Iganädalaselt töötan Tabasalu muusika- ja kunstikooli puhkpilliorkestri, Keila Linnaorkestri ning Huvikeskuse Kullo puhkpilliorkestriga. Projekti korras töötan Eesti Dirigentide Akadeemia puhkpilliorkestriga. Juhatan ka näiteks juba 16. hooaega augustikuus Hiiumaa Puhkpillipäevade ligi 200-liikmelist ühendorkestrit. Sel suvel dirigeerisin ka Tartus rahvusvahelisel puhkpillifestivalil "Mürtsub pill" ühendorkestrit. Dirigenditöö on tunduvalt mahukam, kui kontserdikuulajale näib. Tavaliselt nähakse dirigenti orkestri ees juhatamas ja tundub, et see ongi kogu töö. Tegelikult eelneb sellele väga suur eeltöö: orkestri komplekteerimine vajalike pillide mängijatega, nootide paljundamine, partiide õpetamine jne." Lisaks on ta Eesti Puhkpillimuusika Ühingu vastutav sekretär, aidates koordineerida üleriiklikke konkursse ja koolitusi, Eesti Dirigentide Akadeemia Puhkpilliorkestri tegevuse koordinaator ja dirigent, Eesti Kooriühingu puhkpillimuusika mentor. Ilmselt on tal mõni amet veel. On hämmastav, kuidas ta seda kõike jõuab.

 

 

Tähtsaim on ikkagi pere

 

Valdo Rüütelmaa suurim tugi on ikka perekond. Abikaasa Riina on väga palju abiks asjade korraldamisel orkestrite juures. Viimastel aastatel on pojad Rauno ja Olari samuti palju aidanud. Sellest sügisest alustas Rauno tööd ise juba õpetajana Tabasalu muusika- ja kunstikoolis. Tütar Johanna käib abiks orkestri proovide läbiviimisel. Palju abi on pilliõpetajatest, kes oma õpilasi orkestrisse suunavad. "Suur tänu, Natalja Kostrõkina, Marten Altrov, Karl Helmeste ja Janet Murumets. Eriline tänu Kalev Konsale ja Mai Ainsalule, kes toetavad orkestri tegevust Tabasalus. Suurepärane koostöö on olnud ka kontsertmeister Sigrid Vardjaga. Neid inimesi on muidugi palju rohkem, kui siin nimetasin," sõnab Valdo.

 

Koos abikaasa Riina Rüütelmaaga astutakse ka koos üles ja eks töö tuleb mõnikord koju kaasa küll, aga aega jääb ka muudeks ettevõtmisteks. Kuna Riina juhendab rivitrummareid ja abistab orkestrite juures, siis ikka on tihti kodus teemaks ka orkestritega seonduv.

 

Valdo saab suure osa energiat tagasi ise muusikat tehes. Sageli ammutab ta inspiratsiooni, külastades mõnda head kontserti. Et ennast täiesti tööst välja lülitada, tegeleb ta spordiga ja juba 20 aastat mängib kaks-kolm korda nädalas saalihokit. Seda teeb ta koos poegade Olari ja Raunoga ning koos võetakse osa ka võistlustest.

 

Valdo Rüütelmaa pedagoogitöö on olnud pikaaegne, seepärast palun tal teha väikese tagasivaate tehtule. "Kui tagasi vaadata, on asjad sujunud küllaltki hästi. Alati on mul olnud piisavalt õpilasi ja orkestreid, kellega on tore koostööd teha. Mõnikord on aega vähe, aga püüan selle planeerimisel tubli olla." Küsimusele, mis paneb südame rõõmsalt põksuma ja silma särama, on vastus kiire tulema: "Neid asju on palju. Nii tööl kui ka muidu. Eriline rõõmuallikas on meie pere pesamuna, nelja-aastane Joosep."

 

Soovime Valdole ja tema tegusale perele jätkuvat teotahet, inspiratsiooni ja ühtehoidmist!

 

Autor: Ulvi Põllu, vallavalitsuse konsultant