Maikuu volikogu istungil toimus meie vallale olulise küsimuse – elamualade planeerimise arutelu. Teen siinkohal kokkuvõtte räägitust.

 

Arutelu põhjuseks oli meie praegune muutunud olukord – meie rahvaarv on viimasel aastal suurenenud ligi kolm korda kiiremini kui viimasel 10–15 aastal keskmiselt, mis on toonud kaasa ka järsult suureneva nõudluse uute lasteaia- ja koolikohtade järele. See omakorda tähendab valla kohustuste kasvu, vajadust ehitada uusi koole ja lasteaedu. Peame aru saama, kas ja kuidas oleme võimelised eesseisvaid kohustusi täitma ning kuidas suhtume uute elamualade rajamisse meie vallas.

 

Arutelu algas kahe abivallavanema ülevaatega meie tänasest olukorras. Esmalt tutvustas Vello Viiburg meie rahalist võimekust. Peamised numbrid selles valdkonnas on järgmised: põhitegevuse tulud 34,1 miljonit eurot, põhitegevuse kulud 29,3 miljonit eurot, tulem 4,8 miljonit eurot, hetke täiendav laenuvõimekus 15,3 miljonit eurot. Meie enda iga-aastane investeerimisvõimekus teedesse ja trassidesse, puhkealadesse ja koolidesse-lasteaedadesse kokku u 5 miljonit. Samal ajal saime kätte meie järgmise suurehituse – Tiskre kooli ja lasteaia ehitushinna kalkulatsiooni summas 23,8 miljonit eurot. Tiskre kool ja lasteaed on mõeldud nendele lastele, kes juba meie vallas elavad või on kohe tulemas, selle ehitus ei arvesta järgmistel aastatel lisanduvaid uusi elanikke. Ehk teisisõnu oleme juba praegu olukorras, kus meie vajadused ületavad võimalusi.

 

Vytautas Martinonis andis esmalt ülevaate elanike lisandumisest valda. Alates 2014. aastast on elanike juurdekasv olnud lineaarselt tõusutrendis, 2021. aastal toimus hüppeline kasv. Viimase pooleteise aastaga on enim elanikke lisandunud Tiskresse (+948), järgnesid Vääna-Jõesuu (+345), Suurupi (+321), Tabasalu (+316), Liikva (+234) ja Muraste (+230). Aastail 2016−2022 on põhiline elanike arvu juurdekasv tulnud tööeas olevate kodanike arvelt. Tõusutrendis on olnud lasteaiavanuses laste arv.

 

Rohkelt realiseerimata elamuühikuid

 

Inimesed tulevad elama uutesse hoonetesse ja elamuteks ümber ehitatud suvilatesse, mida meil on umbes 5000. Harku vallas on alates 1996. aastast kehtestatud 518 elamumaa detailplaneeringut. Kokku on kehtestatud 6416 elamuühikut, millest realiseeritud on 4404 ja realiseerimata seega 2012. Kõige rohkem on realiseerimata elamuühikuid Harkus, Harkujärvel, Tiskres ja Tabasalus.

 

Kehtestatud detailplaneeringute lepingujärgne vallale laekuv sotsiaalinfrastruktuuritasu kokku on 1,36 miljonit eurot, millest hetkeseisuga on tasutud 190 000 eurot. Seega senine sotsiaalse infrastruktuuri tasu suurus ja selle kogumise kord meil reaalselt uut infrastruktuuri ehitada ei aita, vajadused on kaugelt suuremad laekumistest.

 

Harku vald tellis käeoleval aastal uue arvestuse, kui suur on ühe lisanduva pere koormus meie valla eelarvele ehk kui palju peame me investeerima uue leibkonna vastuvõtuks juhul, kui on vaja luua arenduse piirkonda uus haridusasutus, mida saab kasutada ilma suuremate ehituskuludeta 15-20 aastat. Saadud arvestuse kohaselt on selleks numbriks 13 650 eurot ühe lisanduva pere kohta.

 

Planeerimis- ja keskkonnakomisjoni esimees Kaido Kruusoja tuletas oma ettekandes meelde, et see probleem ei ole uus teema, vaid tekkis juba eelmise suure ehitusbuumi ajal, aastail 2005−2007, mil tekkis tohutul hulgal detailplaneeringuid ja me ei olnud valmis proportsionaalselt mõtlema. Me teame, et  lasteaia- ja koolikohtade tagamine on valla kohustus, kuid selle täitmiseks peavad olema meil vajalikud vahendid. Abivallavanem Vello Viiburgi ettekandest olid hetkel olemasolevad võimalused näha ja väga palju valikuid ei ole. Üks võimalus on raha juurde laenata, teine võimalus juurde hankida ja kolmas võimalus pärssida põhjust, mis neid kulutusi kaasa toovad. Oluline on kokku leppida, et arendus peab panustama infrastruktuuri selliselt, et lasteaia- ja koolikohad ikkagi tekiksid.

 

Edasistest aruteludest jäid kõlama järgmised mõtted:
 

1. Arvestades meie võimetust tagada kooli- ja lasteaiakohad lisanduvatele peredele, ei ole meil võimalik realiseerida täna kehtivate detailplaneeringute kohast 2000 elamuühikut.
    
2. Peame arvestama, et lisaks uutele hoonetele toovad meie valda uusi elanikke ka elamuteks ehitatavad suvilad, mida meie vallas on u 5000 ning millest u 50% juhtudel elatakse juba aastaringselt. Suvilate ümber ehitamine toob kaasa lasteaia- ja koolikohtade nõudluse kasvu senistes suvilapiirkondades Vääna-Jõesuus ja Türisalus.
    
3. Peame asuma läbirääkimistesse arendajatega selgitamaks välja nende soovi panustada meie sotsiaalse infrastruktuuri väljaehitamisse. Tänased kehtestatud detailplaneeringud tuleb lähtudes uuest olukorrast üle vaadata ja ümber hinnata.
    
4. Valla huvi on koostöö tugevate arendajatega, kes on valmis ja võimelised panustama nii tehnilise kui ka sotsiaalse infrastruktuuri loomisesse ning kes ei tooda või ei ole tootnud planeeringuid sahtlisse. Vald peab asuma looma uut infrastruktuuri kohe planeeringu kehtestamise järel, mis tähendab ka arendaja poolt nende summade tasumist enne planeeringu kehtestamist.
    
5. Vald peaks liikuma suunas, kus ka uute elamupiirkondade kogu tehnilise infrastruktuuri rajamine teostatakse vallavalitsuse poolt arendaja arvel. See tagab kvaliteedi ja mõistlikud hoolduskulud tulevikus.

 

Tuleb teha koostööd

 

Volikogus toimunud arutelu kokkuvõte: kuna vallal pole võimekust teenindada sotsiaalse infrastruktuuriga – lasteaedade ja koolidega – kehtestatud ellu viimata elamualade detailplaneeringuid, tuleb vallavalitsusel lähema kahe-kolme kuu jooksul kujundada arusaam arendajate valmisolekust panustada sotsiaalse infrastruktuuri väljaehitamise rahastamisse. Samuti tuleb alternatiivina analüüsida kehtestatud detailplaneeringute tühistamist ning sellega kaasnevaid mõjusid. Kuni uute seisukohtadeni lähtume välja arvutatud 13 650 euro suurusest sotsiaalse infrastruktuuri tasust ühe uue elamuühiku kohta. Volikogu tuleb selle küsimuse juurde tagasi varasügisel.

 

Priit Kotkas, volikogu esimees