1. augustil alustas Harku lasteaia direktorina tööd Riinu Vaikne. Intervjuus Harku Valla Teatajale rääkis Riinu endast ja avas pisut, millised on plaanid Harku lasteaiaga.

 

Palun rääkige endast. Kust pärit ja kuidas sattusite tööle lasteaeda?

 

Sündinud olen Hiiumaal, seal lõpetasin põhikooli ja edasi liikusin Tallinna, kus käisin 32. keskkoolis. Pärast keskkooli võtsin vaheaasta, et mõelda, mida teha tahan, sest päris kindel ma erialavalikus ei olnud. See oli masu aeg, 2008-2009. Nähes enda ümber tööta jäänud inimesi, tundus, et kui ma valin lasteaiatöö, siis ei saa mul töö kunagi otsa, et see on turvaline valik. Mul oli ka õde lasteaias tööl ja peale keskkooli käisin teda tööl aitamas ja mulle meeldis. Nii olengi lasteaedadega seotuks jäänud. Olen ka paar korda ära käinud, et vaadata, mis väljaspool toimub, aga elu on mind ikka lasteaeda tagasi toonud. Mulle lasteaia keskkond väga meeldib: lapsed, nende siirus, ehedus, neilt saad nii palju tagasi. Isegi nüüd juhina, kui käid mööda maja, saad nii palju positiivset tagasisidet. Lapsed märkavad.

 

Kuidas on lasteaed aastate jooksul muutunud?

 

Kindlasti on muutunud võrreldes näiteks kümne aasta taguse ajaga. Digiajastu on üks märksõna. Kui ma läksin lasteaeda tööle, siis täideti veel paberpäevikuid, nüüd on kõik dokumentatsioon arvutis. Aga lapsed on ikka lapsed, õpetajad on õpetajad.

 

Täna on lasteaedade põhiprobleem personalipuudus. Kui varem otsiti õpetajat, siis oli valida, kelle soovid oma meeskonda võtta, nüüd seda võimalust enamasti ei ole. Konkurssidel on sageli vaid üks-kaks kandidaati ja selle võtad. Sellist õpetajate puudust küll varasemast ajast ei mäleta.

 

Miks see nii on? Kas põhjus on palgas ja meeletus vastutuses?

 

Minu arvates on praegu õpetajate palk juba päris hea, aga kindlasti on üks põhjus see, et stressi on palju. Töö on raske, vastutus meeletu. Ühiskonna ja lapsevanemate ootused järjest suurenevad.

 

Kuidas plaanite personali hoida?

 

Kindlasti on oluline inimeste motiveerimine, oskus märgata, ka pisiasju, toetamine, ühisüritused personalile. Lisaks kaasamine. Soovin, et personal oleks kursis otsustega, mida ma teen ja miks ma neid otsuseid teen, nad saavad oma sõna sekka öelda. Kuigi vahel võib ette tulla olukordi, kus juhina pean ka üksi otsustama, olen siiski selline juht, kes kuulab, mida inimesed mulle räägivad. Harku lasteaed tundub väga soe ja armas, mõnus koht töötamiseks.

 

Kuidas juhina pinget talute?

 

Mulle meeldib see küsimus, olen neli päeva ametis olnud ... Üldiselt olen kehv selles, et end tööasjadest välja lülitada. Olen kehv lõõgastuja. Neid külgi pean endas veel arendama. Minu puhul töötab see, et kui tekivad pinged, tuleb anda aega ja siis asjadele uuesti otsa vaadata. Mulle meeldib väga tantsimine ja kodus on väike taimenurk, kus panen näpud mulda. Samuti meeldib mulle lugeda.

 

Millised on plaanid Harku lasteaiaga? Olete öelnud, et peate oluliseks, et lasteaed läheks täielikult üle ühetaolisele projektõppele. Palun selgitage lähemalt.

 

Projektõpe on selline meetod, kus laps on keskmes, ta on avastaja, uurija ja õpetaja koos temaga. See tähendab, et täiskasvanu ei ütle lapsele, kuidas maailma asjad käivad, vaid nad koos avastavad, kuidas maailm välja näeb. Harku lasteaias on kõik rühmad läinud üle projektõppele, aga mul ei ole veel ülevaadet, kui paljud on saanud koolitust, kes alles proovivad. Soovin, et kõik saaksid koolitatud, ka assistendid ja õpetaja abid, et ka nemad saaksid aru, mis see tähendab, sest ka nendel on suur osa selles.

 

Kindlasti jätkame loodussuuna ja Rohelise kooliga. Kuhu ma soovin, et Harku lasteaed jõuab, on see, et lasteaed oleks päriselt ka lapsest lähtuv – ükskõik, mis otsuse me teeme, see on lapsest lähtuv, see on laste heaks ja lapsed saavad sellest kasu.

 

Toon näite õuealast. Praegu on Harku lasteaias õueala mingis mõttes piiritletud: kus keegi mängib. Minu visioon on see, et kui laps läheb õue, on tal võimalus valida kogu õuealal, kuhu ta tahab minna mängima ja me ei tõmba piire, et üks rühm on ühes ja teine teises nurgas. Aga see tähendab, et õpetajad on valmis vastutama kõik kõigi eest, see tähendab, et õpetajad on valmis lahti laskma senisest, nad on valmis jagama endid õueala vahel. Seda ei saa teha üleöö, muutused võtavad aega.

 

Kui kaua Harkuga seotud olete?

 

Alustasin Alasniidu lasteaia õppejuhina 2018. aastal ja olen varem töötanud ka Tibutare lasteaias (2012). Tegelikult on see kant kogu aeg tuttav olnud. Kui tulin Hiiumaalt mandrile, elasin Harku külje all Laagris. Oma perega kolisime Harku valda 2021.

 

Mis Harkus meeldib?

 

Metsa lähedus. Mina juhina mõtlen, et on koosolekuid, kui istume laua ääres, aga miks me ei võiks koosolekut metsas teha, võtadki pundi kokku, mistahes töörühma koosolek, lähedki metsa, jalutad ja teinekord tulevad seal palju paremad ideed. Looduslähedus ja looduslik mitmekesisus on see, mis mulle tõesti Harku valla puhul meeldib – saad minna mere äärde, metsa, panga peale ... Mulle meeldib see, et elan töökohale lähedal, aga piisavalt kaugel.

 

Harku alevik on väga väike paik, siin on vähe inimesi, kindlasti annab teha head koostööd kogukonnaga.

 

Merike Pinn, kommunikatsioonispetsialist