23. aprillil kell 18 algavad liikumisaasta jüripäeva matkad. Matkad on osalejatele tasuta, vajalik eelregistreerimine.

 

Matku juhivad loodusmees Val Rajasaar ja loodusmuuseumi osakonnajuhataja Lennart Lennuk. Matkale registreerimine on kuni 22. aprillil kell 16-ni.

 

Registreerimisankeet: https://forms.office.com/e/iJRpf7cVQC

 

Jüripäev on meie jaoks ammune ja tähtis püha. Nii kirikukalendris nimepanija püha Jüri kui ka kohaliku rahvakalendri järgi. Just oma mitmetähenduslikkuse tõttu on jüripäev meie esivanemate ehk maarahva jaoks tähtis. Linnarahvale vähem, sest seal ei elatud niipalju päikeseringi ja aastaaegade järgi.

 

Jüripäeval algasid maal kevadtööd. Võimsalt on ta endasse sulandanud künni- ja karjalaskepäeva traditsioone. Jüripäev oli mõisatega teenistuslepingute lõppemise ehk kolimise päev. Selleks ajaks pidi talusulastega olema uus kokkulepe sõlmitud, sest põllule tuli minna. Järgmise aasta söök oli vaja lauale kasvatada.

 

Jüripäev oli karjalaskepüha ehk koduloomade laudast aasale laskmise aeg. Kuna toona oli metsas ohtlikke kiskjaid palju, siis uskumuse kohaselt sidus huntide patroon ja lohetapja püha Jüri jüripäeval huntide suu kinni ning poisid võisid loomadega karjas hakata käima ja tüdrukute juurde ehale minna. Hundid olid ilmselt tähtsad metsloomad siitkandi vanakülade põlluharijatele. Näiteks on 1240. aasta Taani hindamisraamatu järgi kohalikust soost maaomaniku, Taani kuninga vasalli, härra Like vapil hundipea. Aga see Like ei ole keegi muu kui erinevate järgnevate nimevariantide järgi suure tõenäosusega meie valla Liikva külale nimepanija. Heraldik Jaak Herodese teada ei ole Likede vapp  küll säilinud, sest pärast Jüriöö ülestõusu kohalike vasallide, ülikute, suurmaaomanike tähtsus hakkas vähenema ja algas mõisnike aeg, kelle vappidel olid juba muud linnud, lilled ja loomad. Aga Likede hundipeaga vapi, ilmselt meie oma üliku vapi kirjeldus on olemas. Vägev värk!

 

Jüriöö ülestõus

23. aprillil 1343 ehk 680 aastat tagasi algas toonaste harjulaste ülestõus, mida teatakse jüriöö ülestõusu alguspäevana. Sisuliselt astuti välja Taani kuninga vastu, et saada ehk Rootsi kuninga alla, kes arvati parem olevat. Aga satuti hoopis Saksa ordu haardesse. Ajalooteadmistesse kirjutas ülestõusu sisse nii Liivimaa noorema riimkroonika kui ka teiste järgnevate kirjatööde järgi nooruke Eduard Bornhöhe. Rahvusliku ärkamise lainel, 1880. aastal ilmunud jutustus „Tasuja" on sümboolse tähendusega ja innustab meie ajani üha uusi loojanatuure. Kroonikakirjutaja andmetel süüdati ülestõusu märgutuli ühel Harjumaa künkal. Bornhöhe kirjutas selleks jutustusse Lodensee ehk Lodijärve lossi, praeguse Klooga mõisa. Klooga järve äärselt ujumiskohalt vasakut kätt kaedes paistavad praegugi veel mõisavaremed ära. On pakutud ka Raikküla lähedast Paka mäge, kus kärajad  ehk rahvakoosolekud toimusid. Sulev Vahtre hinnangul oli see koht Saha kabel, sest sealkandis olid kõige suurema rahvaarvuga külad.

 

Jüritule lõkkesuits olevat tervendav

Mõtelda on mõnus, aga meie süütame oma rahumeelse jüritule Vääna metsalagendikul ja kujutame vaimusilmas ette hunte, kuigi talvise sealtkandi retke ettevalmistamisel oli lumel näha vaid ilvesejälgi. Jüritule lõkkesuits pidi olema vaat et tervendav. Ja kes tahab ühendada meeldiva kasulikuga, võib oma koduaia jüripäeva lõkke ümber kolm korda vedada ketijuppi, ise muudkui sõnades: kes sees, see sees, kes väljas, see väljas! Pidi hoidma suveks roomajad majapidamisest eemal!

 

Jüripäeva matkad

23. aprillil kell 18 alustame liikumisaasta jüripäeva matku. Koguneme Väänatammi teelt Tugamanni suunas kulgeva tee ja Põlma oja ristumiskohas ning üritame oma autod sinna parkida. Teeäärne Vääna jahiseltsi loomasööda maja plats. Omaniku nõusolek olemas. Vabandan, koht on ilus, aga teedevõrk rajatud enne autode aega. Kohaliku loodusmehe Val Rajasaare juhtimisel suundub üks rühm, kuni 50 inimest, jalgsimatkale loodava Sõrve looduskaitseala suunal, ringi pikkus kuus-seitse kilomeetrit.

 

 

Teine rühm liigub loodusmuuseumi osakonnajuhataja Lennart Lennukiga Vääna metsas kindlusraudtee tammil, Vääna jõe ja Põlma oja kevadistel imelistel kallastel – umbes viis-kuus kilomeetrit. Lõpuks sööme jürilõkke platsil talupojasuppi, räägime jüripäeva ja loodusjuttu. Registreerimine matkale on kuni 22. aprillil kella 16-ni, sest supisööjate suud on vaja enne üle lugeda. Juba vanad eestlased pidasid söögilaua äärde kogunevate suude üle täpset arvet, sest eriti kevadtalvel ei tarvitsenud mõnikord kõigile jaguda.

Üritus on osalejatele tasuta.

 

Info matkaraja kohta (s.h parkimine ja lõkkekoht):

 

Heinart Puhkim, ajaloolane ja retkejuht