Karuputke tuleb tõrjuda järjepidevalt
Keskkonnaamet on tänavu tellinud karuputke võõrliikide tõrjetöid riigi- ja eramaal enam kui 2400 hektaril. Tööd kestavad septembrini.
Keskkonnaameti loodushoiutööde büroo juhataja Eike Tammekänd sõnas, et võõrliikide leviku takistamiseks on oluline teha tõrjet kõikides leiukohtades ja järjepidevalt. "Aastatepikkuse tõrjetööga on karuputke võõrliikide kolooniad hävitatud enam kui 800 hektaril, aga leitud on ka uusi kasvukohti. Keskkonnaamet korraldab sel aastal tõrjetöid kõikjal üle Eesti nii riigi- kui ka eramaadel," kinnitas ta.
Esimene tõrjetööde ring lõpetati 15. juuniks, järeltõrje kestab sügiseni. Tõrjetööde käigus pritsitakse võõrliigi taimi käsitsi herbitsiidiga või kaevatakse välja.
Hiid-karuputk, Sosnovski karuputk ja Pärsia karuputk on invasiivsed võõrliigid, mis ohustavad kodumaiseid looduslikke kooslusi. Samuti on karuputke mahl ohtlik inimese tervisele. Eike Tammekännu sõnul on võõrliikide tõrje edukas kõigi kaasalöömisel. "Riik üksi ei jõua tõhusalt võitlust lõpuni viia, selleks on vaja maaomanike, kohalike omavalitsuste ja üksikisikute panust. Õigel ajal ja õige meetodiga tehtud tõrje on kõige tulemuslikum," sõnas Eike Tammekänd.
Edaspidi soovib keskkonnaamet karuputke võõrliikide tõrjes järk-järgult rohkem ka maaomanikke kaasata. Kõiki maaomanikke, kelle maal on teada karuputke võõrliigi kasvukoht, teavitatakse sellest tänavu riigiportaali e-kirjade kaudu.
Tänu teadetele ja spetsialistide välitöödele kaardistas keskkonnaamet möödunud aastal 261 uut karuputke võõrliikide kolooniat, kokku 33 hektaril. "Oleme väga tänulikud kõigile, kes on meile teada andnud karuputke võõrliikide kasvukohtadest, ja eriti neile, kes on üksikud taimed ise välja kaevanud. Iga uue kasvukoha avastamine aitab võõrliikide levikut piirata," ütles Eike Tammekänd.
Karuputke võõrliikide uutest leiukohtadest palub keskkonnaamet teatada e-posti aadressil karuputk@keskkonnaamet.ee
Eestis on karuputke võõrliike tõrjutud riiklikult 2006. aastast. Tõrje on edukalt lõppenud enam kui 800 hektaril, teistel aladel tuleb järjepidevat tõrjet jätkata. Karuputke võõrliigid on kantud võõrliikide nimekirja ka Euroopa Liidu tasandil ning nende liikide kasvatamine ja igasugune leviku soodustamine on keelatud. Invasiivsed võõrliigid on Eestisse sattunud inimese abiga ja ähvardavad võtta elupaigad kodumaistelt liikidelt.
Harku vallas on hulk karuputke kolooniaid juba kaardistatud ja keskkonnaamet teeb tõrjet. Vaata kaardilt, milliste kolooniate kohta on keskkonnaametil info olemas.
Harku valla keskkonnaspetsialistile on sel aastal laekunud teave mitmest uuest karuputke kolooniast Järvekalda ja Lutsu tee ristmiku lähistel, Järvemänniku tee ääres, Kõrtsu teel, Otsa 16 kinnistul teeservas, Kallaste 3, Künka tee 2 – nendest uutest kolooniatest on vald keskkonnaametit teavitanud ning võimaluse korral võetakse need alad sel aastal ka tõrjeplaani. Seni jätkab vald munitsipaalomandis olevatel kinnistutel niitmist.
Kuidas hoida ära karuputke sattumist oma maale?
• Kui kinnistu asub võõrkaruputkede leviku piirkonnas, hoia oma maal eriti hoolsalt silm peal. Esimesi taimi märgates hävita need kohe.
• Kui tellid oma maale mulda või taimi, veendu, et päritolukohas ei ole võõrkaruputke kasvukohta.
• Võõrkaruputke kasvukohas tegutsedes või töötades puhasta saapad, tööriistad ja masinad, et vältida seemnete levikut.
• Kaeva taimi kevadel, kui nad on väikesed ja väldi taimemahlaga kokkupuudet.
• Anna karuputke kasvukohast teada karuputk@keskkonnaamet.ee.
Keskkonnaamet pakub tuge
Keskkonnaamet teavitab maaomanikke, kelle maal on registreeritud võõrkaruputk, riigiportaali eesti.ee kaudu. Selleks, et oma @eesti.ee aadressile tulevad teated kätte saada, soovitame kontrollida, kas see on suunatud isiklikule e-posti aadressile. Kirju näeb ka eraldi riigiportaali eesti.ee postkasti sisenedes. Infot ja juhiseid võõrkaruputkede ohjamiseks leiab keskkonnaameti kodulehelt; nõu annavad spetsialistid.
Vaata rohkem SIIT.