Energiahinna tõusu leevendusmeede vähemkindlustatud peredele

 

Energiatoetuste taotlusi saab esitada kuni 12. juunini 2022 (kaasa arvatud). Kuna tegemist on pühapäevaga, siis vastavalt haldusmenetluse seaduse § 33 lõikele 3, kui menetlustähtaja lõpp ei lange tööpäevale, lõpeb tähtaeg esimesel tähtpäevale järgneval tööpäeval. Seega on taotlusi võimalik esitada ka 13. juunil.

 

Energiatarbimise kulude eest saab toetust küsida perioodi september 2021 kuni aprill 2022 eest. Maikuus tarbitud energia eest toetust enam ei maksta.

 

Ei ole piiratud, mitme kuu eest korraga toetust küsida, seega võib näiteks korraga toetust küsida ka 8 kuu eest.

 

 

Taotlus tuleb esitada iseteeninduskeskkonna SPOKU kaudu. Arved koos taotlusega võib tuua ka vallamaja infolauda. 

 

 

Kui soovite kohapeal konsultatsiooni ja abi dokumentide täitmisel, palume selleks aeg broneerida:

 

Kadi Netse, tel 606 3802, e-post: kadi.netse@harku.ee

Jelena Mosin, tel 606 3837, e-post: jelena.mosin@harku.ee

Kaja Saat, tel 606 3804, e-post: kaja.saat@harku.ee

Kadri Kelgo, tel 600 3869, e-post:  kadri.kelgo@harku.ee

Ene Lehiste, tel 647 7004, e-post: ene.lehiste@harku.ee

 

Energiakulude hüvitamise kohta saab jooksvat informatsiooni:
 

Rahandusministeeriumi veebilehelt

Energiahinna hüvitise veebikalkulaator 

 

Toetust on võimalik taotleda, kui sissetulekud (neto) ühes kuus on:
 

• 1 inimese kohta – 1126 eurot;
• 1 täiskasvanu ja 1 lapsega pere (alla 14-aastane) – 1464 eurot;
• täiskasvanuga pere (sh üle 14-aastased lapsed) – 1689 eurot;
• 2 täiskasvanu ja 1 lapsega pere (alla 14-aastane) – 2027 eurot;
• 3 täiskasvanuga pere kohta (sh üle 14-aastased lapsed) – 2252 eurot;
• 2 täiskasvanu ja 2 lapsega pere (alla 14-aastased) – 2365 eurot;
• 2 täiskasvanu ja 2 lapsega pere (1 alla 14-aastane ja 1 üle 14-aastane) – 2590 eurot;
• 2 täiskasvanu ja 2 lapsega pere (üle 14-aastased) – 2815 eurot.

 

Sissetulekute hulka arvatakse:
 

• palgatulu, sh välismaalt saadud palgatulu;
• ettevõtlustulu;
• kasu vara võõrandamisest;
• renditulu ja litsentsitasud;
• intressid ja dividendid;   
• pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad ja hasartmänguvõidud;    
• kindlustushüvitised ja väljamaksed pensionifondist;
• madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu;
• saadud elatisraha.
  
  NB! Kes maksavad elatist, neil arvatakse sissetulekutest  elatisraha maha

 

Sissetulekute hulka ei arvata:
 

• riigi või omavalitsuse makstud ühekordsed toetused ( näiteks sünnitoetus, matusetoetus, jõulutoetus jne);
• omavalitsuse õigusaktide kohaselt perekonna sissetulekust sõltuvaid või konkreetse teenuse kulu kompenseerimiseks määratud omavalitsuse poolt makstud perioodilisi toetusi (näiteks lasteaia ja koolilõuna toetus, lasteaia kohamaksu toetus, lapsehoiuteenuse toetus jne);
• puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstud toetusi (va puudega vanema toetus);
  Näiteks puudega lapse toetus, puudega tööealise inimese toetus, puudega vanaduspensioniealise inimese toetus, õppetoetus, töötamistoetus, rehabilitatsioonitoetus ja täienduskoolitustoetus. Puudega vanema toetus, mida makstakse samuti puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel, arvestatakse perekonna sissetulekute hulka;
• riigi tagatisel antud õppelaenu; 
• tööturuteenuste ja toetuste seaduse alusel või struktuuritoetuste vahenditest makstud stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust;
• õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud põhitoetust, vajaduspõhist eritoetust, vajaduspõhist õppetoetust ja õppeasutuse moodustatud eritoetuse fondi vahenditest makstud toetust;
• töist sissetulekut, mille on saanud põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppiv keskhariduseta laps kuni 19-aastaseks saamiseni või pärast 19-aastaseks saamist kuni jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast välja arvamiseni;
• õppimist ja töötamist soodustavaid stipendiume ning toetusi;
• konkreetse kulu või kahju katmiseks saadud hüvitisi (konkreetse asja purunemise/kadumise/hävimise korral selle sama asja asendamiseks makstud hüvitis);
• lähedastelt toimetuleku parandamiseks saadud rahalisi toetusi ja kingitusi.

 

 

Vajalikud dokumendid toetuse taotlemiseks:
 

• andmed perekonnaliikmete sissetulekute kohta, sealhulgas tõendid makstud elatise ja
  täitemenetluses kinni peetud summade kohta nende olemasolu korral, ning põhjendatud juhul vallavalitsuse nõudmisel kontrolli teostamiseks ka asjakohased pangakontode
  väljavõtted perioodi kohta, mille kulude katmiseks toetust taotletakse;
• eluruumi energiatarbimist tõendavad dokumendid (arved) energia liigi kohta, mille kulude katteks toetust taotletakse (elekter, gaas ja/või kaugküte);
• tõendid, et tegemist on taotleja ja tema perekonna tegeliku elukohaga, kui nende alaline või peamine elukoht erineb rahvastikuregistrisse kantud elukohast (nt üürileping, omaniku kinnitus vm);
• kui eluruumi kasutatakse osaliselt ettevõtluseks ja osa energiatarbimise kuludest on ettevõtlusega seotud, esitatakse koos arvega ettevõtlusega seotud kulude osakaal.

 

Kuidas toimida, kui puudub vajalik arve?
 

Kui energiaettevõtetel on iseteeninduskeskkonnad, siis on võimalik arved sealt alla laadida või paluda, et energiaettevõte saadaks arve uuesti.

 

Kui kaua taotlust menetletakse, millal laekub toetus arvele?

Taotlust menetlev ametnik kontrollib taotleja vastavust tingimustele, arvutab välja toetuse suuruse ning teeb toetuse maksmise või maksmata jätmise otsuse 35 tööpäeva jooksul taotlejalt kõigi vajalike dokumentide saamisest arvates.
 

Vallavalitsus kannab toetuse üle taotleja soovitud arvelduskontole seitsme tööpäeva jooksul positiivse otsuse tegemisest arvates.