Hispaania teetigu on laialt levinud üle terve Eesti, niisamuti Harku vallas, kus see paljudele aiapidajatele ja loodusradadel liikujatele tüli tekitab. Samuti on viimastel aastatel ennast aedadesse sisse seadnud mustpeanälkjas. Hispaania teetigu ja mustpeanälkjas toituvad peamiselt aiasaadustest ja põllumajanduskultuuridest.

 

Selleks et nad aeda ei satuks, tasub tegutseda ennetavalt. Kui kutsumata külalised on juba aeda jõudnud, tuleks nende ohjamisega tegeleda järjepidevalt ja koostöös kogukonnaga.

 

Mida teha, et vältida hispaania teetigude ja mustpeanälkjate aeda sattumist?
 

• Ära too oma aeda lilli-põõsaid piirkondadest, kus elavad nälkjate võõrliigid.
• Kui ostad istikuid ja kahtlustad, et seal võib olla hispaania teeteo mune, pane istik karantiini viieks nädalaks: seo mullapalli ümber kilekott, kinnitades selle tihedalt ümber istiku varre ja kontrolli aeg-ajalt, kas kilekoti sees on munadest koorunud nälkjaid. Hoia istikut sobivas kohas (valgus, temperatuur) ja kasta.
• Vaata läbi ostetud istikute mullapallid ja kui leiad nälkjate mune, siis hävita need.
• Kui piirkonnas on teada hispaania teetigude levik, võib abi olla nn teoaedadest – siledad plekist piirded, millest teod ei jõua hästi üles ronida. Hispaania teetigude ronimisvõime on siiski üpris hea.

 

Mida teha, kui aias on hispaania teeteod või mustpeanälkjad?
 

• Korja pidevalt ära täiskasvanud nälkjaid, sest iga isend võib muneda väga suure hulga mune.
• Löö leitud nälkjad kas labidaga pooleks või korja anumasse ja kalla peale keev vesi. Hukatud isendid võid matta labidasügavusele mulla alla, kus kindlasti ei ole munade arenguks sobilikud tingimused ja nälkjad välja roomata ei jaksa.
• Nälkjate kokkumeelitamiseks sobivad ka peaaegu tühjaks söödud arbuusikoored ja õlleanumad, kust neid siis on lihtsam kokku koguda.
• Suhtle kindlasti naabritega, et ka nemad korjaksid oma aedadest nälkjad kokku, muidu on neist võimatu vabaneda.
• Kindlasti ei tohi elusaid nälkjaid viia mujale (metsaserva, niidule, parki), kuna nii hoopis levitad neid ja varem või hiljem levivad nad aeda tagasi. Teeteod ja nälkjad võib panna biojäätmete konteinerisse.
• Aiajäätmeid (nt riisutud lehed, lõigatud taimevarred ja -lehed, vana multš) ei tohi viia metsaserva, niidule, parki, võsa vahele või jäätmaale, sest selle kraamiga võivad kaasas olla ka nälkjad või nende munad. Sellistes kohtades saavad nad segamatult elada ja paljuneda, sest keegi seal neid ei korja. Lisaks levivad nad sealt varem või hiljem aedadesse. Aiajäätmed tuleb kompostida oma aias või hinnakirja järgi anda üle jäätmevedajale.
• Hoolda oma aeda – hoia muru madalana (niida ka põõsaaluseid), mullapind kobestatuna. Pidevalt kontrolli võimalikke nälkjate ja munade peitumiskohti (suuremate lillepuhmaste ja põõsaste alused, terrassialused, igasugused servaalused), korrasta neid (kaeva ringi, niida). Hävita kindlasti ka munad (kalla üle keeva veega).
• Võimalusel soodusta aias võõrnälkjate looduslikke vaenlasi, kes söövad nälkjamune ja ka roomavaid isendeid – kohalikud nälkjaliigid, suuremad mardikad, linnud, siilid. Eriti maitsevad nälkjad muskuspartidele.
• Teomürgid ei ole võõrnälkjate tõrjumisel kuigivõrd mõjusad ja nende kasutamine võib hävitada hoopis kohalikke kasulikke liike. Lisaks mürgitad seeläbi nendest toituvaid linde-loomi (nt siilid) ja mürk võib jõuda ka koduloomadeni (kassid-koerad).

 

Lisateavet Eestis levivate võõrnälkjate kohta leiab keskkonnaameti kodulehel.

 

Allikas: keskkonnaamet