Jäätmete liigiti kogumine on tänapäeval olulisem kui kunagi varem, samas võib-olla ka keerulisem, sest iga liiki prügi peab jõudma täpselt õigesse kohta. See on vajalik selleks, et tagada jäätmete maksimaalne taaskasutus ja saata prügi uuele ringile.

 

Eesti kodudes tekib Eurostati andmetel iga aastaga kokku 430 000 tonni jäätmeid. Ühe Eesti elaniku kohta tekib jäätmeid igal aastal 400 kg.

 

Kõige rohkem on segaolmejäätmetes biolagunevaid jäätmeid (31%), plaste 18% ning paberit ja pappi 13%, tekstiili 5% ja klaasi 5%. Kui need jäätmed aga hoopis liigiti koguda, oleks segaolmejäätmete maht palju väiksem. Hoolikam sortimine ja materjalide taaskasutusse saatmine aitab hoida loodust.

 

Jäätmete liigiti kogumine on kohustuslik kõigile majapidamistele. Ometi sorditakse Eestis vaid 28,1% tekkinud olmejäätmetest. Tegelikult on jäätmete sortimisega nagu kõige muuga – see on eelkõige kättevõtmise asi ja üldiselt on majapidamises jäätmete eraldi kogumine lihtne. Seda nii eramajas kui ka korteris.

 

Harku valla elanikud jagavad oma kogemusi, kui lihtne või keeruline on jäätmeid sortida.

 

Kättevõtmise asi

 

Aarne neljaliikmeline pere elab Tabasalus eramajas. Nad on harjunud jäätmeid sortima: olmejäätmed, biojäätmed, papp, pakend, klaas … Kõik konteinerid on kodus olemas. Olmejäätmete konteinerit (240 l) tühjendatakse iga nädal (kuigi täis see tavaliselt ei saa), teisi üle kahe nädala. Aarne sõnab, et midagi rasket sortimises ei ole. "See on selge asi, midagi keerulist küll ei ole, kõik juhendid on keskkonnateenistuse kodulehel üleval," kinnitas ta. "Jäätmete liigiti kogumisega harjub kiiresti ära, kui kätte võtta. Tekib rutiin." Ta lisab, et ohtlikud jäätmed viib ta Tabasalu jäätmejaama, sest see on kodu lähedal. Aarne ütleb, et seda hirmu, et jäätmevedaja kõik tema sorditud prügi uuest kokku kallab, ei ole. "Need on spetsiaalsed autod, kaht liiki jäätmeid võtab korraga peale – papi paneb eraldi ja klaasi eraldi ja vähemalt äravedu käib küll nii, et jäätmeid ühte patta kokku ei kallata," kirjeldas Aarne. Miks osa inimesi aga prügi sortida ei taha, on Aarne arvates puhas laiskus.

 

Toorainet ei tasu raisata

 

Krista on pisikese Adra küla elanik, elab talus, on ettevõtja. Krista sordib kõiki jäätmeid: segaolme, pakend, klaas, paber ja papp ning biojäätmed kompostib. Tal on hoovis kokku viis jäätmekonteinerit, pakendite jaoks koguni kaks, sest ühte ei mahu jäätmed ära, kuna Krista tegeleb toidu tootmisega ja seetõttu tekib pakendijäätmeid palju. Igal jäätmeliigil on oma äraveograafik. Krista paneb inimestele südamele, et nad võiksid hoolikamalt vaadata, mida olmeprügi hulka panevad. "Sageli pannakse olmeprügisse ka pakend, aga see ei ole õige, sest olmeprügi läheb põletamiseks ja sinna ei tohiks sattuda pakendit ega klaasi, mis on tooraine. See on raiskamine. Võib-olla mõtlevad inimesed, et ah, see pole probleem, kui üks inimene või pere niiviisi teeb, aga see toimub ju suures ulatuses ja on raiskamine," arutles Krista ja jätkas: "Võib-olla kõnetaks inimesi rohkem see, kui räägiksime pakendist kui toorainest, mis oleks hea olmeprügist eraldada. Inimesed mõtlevad sageli ainult iseenda seisukohalt, ei mõtle laiemalt. Mida rohkem jäätmeid sortida, seda kasulikum on. Tooraine ei lähe raisku. Mida keskkonnavaenulikumat saab veel olla kui plasti põletada? Parem pesta puhtaks ja anda tagasi ringlusse."

 

Selle kohta, miks inimesed prügi ei sordi, on Kristal oma hüpotees. "Arvan, et põhjus on emotsionaalne: inimesed soovivad kähku prügikotist vabaneda ja võimalikult ruttu selle prügimajja või prügikasti viia," sõnas ta.

 

Krista julgustab inimesi kasutama jäätmemaju. "Need on väga tänuväärsed. Ka meie küla jaoks, kus elab ainult 106 inimest, asub Türisalu jäätmemaja väga mugavas kohas. See on puhas, turvaline, valgustusega ja sinna saab viia liigiti kõiki asju," kinnitas ta. Krista kodust jääb see vaid paari kilomeetri kaugusele.

 

Veel lisab Krista, et külainimesed hoiavad silmad lahti ega lase prügil tee äärde tekkida. "Aeg-ajalt juhtub sellist asja, et külatee äärde tuuakse kuskilt prahti, enamasti ehitusjäätmeid, aga oleme selle ära koristanud."

 

Sortinud ammusest ajast

 

Viti elanik Terje on staažikas jäätmete sortija. Alustas sellega juba 2000-ndate alguses, kui koju soetati mitu prügikasti ja õpetus kuhu kasti mida panna oli välja prinditud. Klaas ja pakend viidi kaupluse juurde suurtesse kogumistünnidesse.

 

Praegu on tal kraanikausi all neli prügikasti, mis mahuvad sinna kenasti ära. "Mahtusid ka linnakorteris, seal olid lihtsalt väiksemad prügikastid," ütles Terje.

 

Terje sõnab, et natuke segadust tekitab uus asi – tekstiilijäätmete sortimine: mis taaskasutusse ja kuhu viia need riided, mis soovid ära visata?

 

Terje pere on kuueliikmeline. Lapsed hakkasid jäätmeid sortima värvide järgi prügikastidesse, aga Terje on õpetanud ka nii: "Lastele selgitan lihtsalt: kõik, mis läheb karvaseks ehk hallitama, läheb biolagunevasse kasti. Mis on millegi ümber, läheb pakendisse ja kui on midagi paberist või papist, läheb paberisse ja pappi. Ja mis jääb üle, läheb sinna, mis jääb üle. Nii saavad ka väikesed lapsed prügi sortimise selgeks."

 

Jäätmed jäätmemajja

 

Kadri elab Adra külas ja viib jäätmed jäätmemajja. Selle võimaluseni juhatas teda üks väga keskkonnateadlik tuttav. Kadri ütles, et varem kogusid nad näiteks klaastaarat pikka aega ja käisid siis korraga ära viimas. "Pärast jäätmemaja "avastamist" tulime aga selle peale, et mis me klaastaarat koju kogume, viime parem jäätmemajja. Meile on see kodu lähedal ja kogemus olnud suurepärane, sest saame sinna kõik ära anda. Viime sinna patareisid ja väikeelektroonikat ning korralikke vanu riideid, mida enam ei kasuta. Jäätmemaja on ikka hea leid, see on jäätmetest vabanemisel suur ajavõit, ei pea kaugele minema. Ja üldse – koju ei pea jäätmeid koguma, nii saab juurde rohkem ruumi ja õhku," nentis Kadri.

 

Ta ütles, et midagi ebameeldivat pole ta jäätmemajas märganud, inimesed panevad jäätmed õigetesse kastidesse. Kõik on puhas ja korras. Vaid üks kord on riidekast üle serva ajanud.

 

Teksti autor: Merike Pinn